Õhu saastus ja happevihmad (2)

Õhu saastus
Saastunud õhk mõjub kahjulikult kõikidele organismidele ja isegi elututele asjadele. Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase . Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid . Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm . Tuul võib happevihma kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid , ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Kahjulikke gaase ja tahma eraldub õhku kõige rohkem siis, kui kütta niiskete või koguni märgade puudega või hävitada tulekoldes ka prahti ­ need ei põle täielikult. Linnades satub õhku väga palju mitmesuguseid saasteaineid , mis on kahjulikud inimese tervisele ja võib olla ka eluohtlik. Suurtes linnades on vähkkasvajasse haigestumise oht suur.
· Ümbritseva õhu kvaliteet paraneks juba sellest, kui koduahjudes põletataks ainult kuivi ja puhtaid puid ning tulekoldeid kasutataks õigesti.
· Näiteks lõket tehes ära põleta igasugusest plastikust prügi, sest sellega lendub õhku väga.
· Kasutada autot võimalikult vähe, sõidad busside ja rongidega või siis jala.
· Autoga sõites, peatuste korral lülita välja mootor, sest mootori töötamine tühikäigul võtab 1-3 liitrit bensiini tunnis ja eritab saastegaasi. Happevihmad Happevihmad on vihm , mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul ( vihm , udu, lumi), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem , mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid . Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- ja lämmastikhappe. Hapevihma sajab siis, kui pilved ja sellest tulenevalt ka sademed on saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid , taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast.
Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. Happevihm on näidanud, et olla kahjulik mõju metsadele , magedad ja pinnase, tappes putukate ja veeorganismidele-vormid, samuti kahjustamata hoonete ja millel on mõju inimeste tervisele.