3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad
hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust
o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe
Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad distsipliinid: raietöödetehnoloogia, metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd 34% (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask 31%; ja kolmandal kohal kuusk 16%. Hall- lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 8%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 5,3% ja 3%. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur
Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud
Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 1.3.1. Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. 1.3.2. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest
all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid)
Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu
b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu
mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. SMI- statistiline metsade inventeerimine- metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. Kõigi Eesti puistute tagavara (so kõigi metsas kasvavate puude tüvemahtude summa m 3) on ligikaudu 470 milj m3. Metsa ühe hektari keskm tüvede tagavara on 211 m3/ha. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,6 m3/ha/a. Eesti puistute keskm vanus on 56a ja keskm boniteet 2,2. Mets- maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, atmosfäär, taimesti, loomastik).
1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel. Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada
ligikaudu 486 milj m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 208,6 m3/ha. Suurim keskmine hektaritagavara on männil (239) ja haaval - 237 m3/ha ja väikseim tammel – ca 120 m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,7 ha metsa. Metsade keskmise pindala osas ühe elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal. Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid: range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev
4) metsandusalased teabe ja analüüsiteenused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teenuste nimekiri ning teenustasu määrad on esitatud käesoleva seaduse lisas 1. Keskkonnaminister kehtestab määrusega täpsustatud tasumäärad teenuste puhul, mille kohta on lisas 1 esitatud tasu alam ja ülemmäärad. (6) Keskuse direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister. § 9. Metsaressursi arvestuse riiklik register (1) Riik peab metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja selle kitsenduste arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. (2) Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. § 10. Erametsanduse toetamine (1) Riik toetab riigi asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi erametsakeskus) osalise finantseerimise kaudu: 1) erametsaomanike nõustamist ja koolitamist;
2. Puu füsioloogilisest seisundist. Üraskid Eestis 63 liiki, metsandusliku tähtsusega on umbes 25 liiki. Eristatakse nn. monogaamseid (perekonna moodustavad üks emane ja üks isane) ja polügaamseid (ühe isasputuka kohta mitu emast) üraskeid. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel kaks. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil kindel puuliik, mida ta kahjustab. Valdav osa üraskitest on sekundaarsed kahjurid, st. et nad asustavad haigeid, nõrgestatud puid. Kui üraskite paljunemiseks on soodsad tingimused, võib üraskite arvukus tõusta väga kiiresti, ja võib tekkida olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Okaspuud reageerivad sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga
....................................3 2. LIDAR............................................................................................................................4 3.AEROLASERSKANNERITE ANDMETE KASUTAMINE.........................................6 3.1Puistu keskmise kõrguse määramine.........................................................................6 3.2 Võra alguskõrguste määramine................................................................................7 3.3 Puistu tüvemahu tuletamine.....................................................................................8 3.4Katvuse ja lehepinnaindeksi hindamine....................................................................9 4KOKKUVÕTTE.............................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................11
Suuri erakorralisi raieid tehti ka 1930-ndate aastate majanduskriisi ja II Maailmasõja puhkemisel tekkinud majandusraskuste leevendamiseks. Metsade intensiivsem raie toimus aastatel 1936...1940 ja ekstensiivsem aastatel 1926...1930. 2. Metsade kasutamine Eestis 1945 kuni Nõukogude korra lõpuni. Vaadeldaval perioodil oleks pidanud lõppraiete mahtu limiteerima arvestuslank ja hooldusraiete mahtu metsakorralduse poolt määratud raiete pindala ning väljaraiumisele kuuluv tagavara. Tegelikult ei järgitud täpselt kumbagi: lõppraieid hakati arvestuslangi piires tegema alates 1961. aastast, kuid ei enne ega pärast seda peetud alati kinni arvestuslangist majanduste lõikes. 1946-60 oli lõppraie arvestuslangi suurus keskmiselt 1 201 500 m3 aastas, tegelikult raiuti 1 565 700 tihumeetrit ehk 30,3 % enam. Juba 1955. aastaks oli küpsete puistute pindala kõikide puuliikide osas peale kuuse langenud madalamale normaalseks peetavast. Uuesti ületati okaspuistute arvestuslank
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8. Putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.Püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel. Multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel
tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime, kultuuri külvide puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. Kultuuri hooldamine: o kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut; o rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; o kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; o põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel;
sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik+reljeef, metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik +reljeef+ puistu. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. E. Lõhmuse koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid paigutatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes.
(eripära võrreldes põllukultuuridega) ebahomogeenne biomassi jaotumine. Metsa heleduse komponendid: valgustatud võrad, varjus võrad, valgustatud alustaimestik, varjus alustaimestik. Metsa heledust saab arvutada nende komponentide heledus korda osakaalu summana. Li-Strahleri metsa heleduse mudel 4 komponenti, mille heledused määratakse igas spektraalkanalis eraldi, komponentide proportsioonid leitakse geomeetriliste arvutuste tulemusena. Kui komp heledused teada, sabab puistu keskmist heledust teades hinnata puude arvu. Kuusk-Nilsoni mudel suur hulk sisendparameetreid, nagu puuliik, võrapikkus, läbimüüt; liitus, LAI; klorofüll, vesi jms (biokeemia); alustaimestiku ja mulla parameetrid (LAI, lehe kaldenurk).. palju otstarbeid, nagu raiete modelleerimine, metsa heleduse seosed lehtede biokeemia, ökol parameetritega (LAI), metsa heleduse seosed takeertunnustega..
karjatamine poollooduslik karjamaa kultuurkarjamaa niitmine poollooduslik niit kultuurniit kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus
niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune. 4) Metsauuendamise valik Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne
5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike.
Puhke- ja kaitsealade 1 450 000 1 600 000 külastuskordade arv aastas alade koormustaluvust ületamata Riigimetsamaa pindala osakaal 20,25% 20,25% maismaapindalas Tabel 1 Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud 2 ja tagavara 2,5 korda. Puistutest esineb enam männikuid (34,4% puistute pindalast), kaasikuid (30,5%) ja kuusikuid(16,2%), vähem on hall-lepikuid (8,2%), haavikuid (5,6%) ja sanglepikuid (3,2% pindalast). Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ
Ta on kõige pikema ajalooga metsa majandamise süsteem, kandes nii hooldus kui uuendusraie ülesandeid.. Ta peab looma eeldused välja raiutud või välja langenud puude pidevaks asendumiseks uutega. Välja raiutakse puud, mis tõenäoliselt lähenevad oma bioloogilisele küpsusele ja mis lähiajal sureksid ka ilma inimese abita. Valikraie on kohane püsimetsana majandatavas erivanuselises segapuistus, erivanuselises puhtmännikus, mitmerindelises puistus ja hall-lepikus. Ei anna häid tulemusi juurepessu aladel. Eestis tehakse turberaieid aegjärkse, häil- ja veerraiena. Aegjärksel raiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 5 aastat, ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib puistusse hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m. Järgmiste
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
