Meteoriidide referaat (0)

METEOORID
Referaat
Astrid Strandberg
 
Meteoorid
Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel.
Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks.
Meteoor
Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Kui näed sellist "tähesadu", anna sellest teada. Meteoor pole tegelikult midagi muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks. Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks.
METEOORIDE VAATLUS :
1. Millal korraldada vaatlusi
Uued vaatlejad peaksid valima vaatluste aja mõne rikkama/peamise meteoorivoolu maksimumi lähedal, kus tunnis on näha rohkem kui 15-20 meteoori. Mitte üksnes selle pärast, et paljude meteooride nägemine pakub rohkem lõbu, tähtis on näha neid rohkem ka selle pärast, et saada küllaldast praktikat andmete registreerimisel ning tutvuda meteooride ilmumisega. Kui teha seda tavalisel keskmisel ööl, nähakse vaid üksikuid meteoore ja puudub piisav võimalus teha heleduse hinnanguid jms. Peamiste voolude aktiivsus pole nähtud meteooride arvu ainus määraja. Veel on vähemalt kaks asjaolu, mida tuleks arvesse võtta. Radiandi väike kõrgus tähendab näha vähem meteoore. K
ui planeerite vaatlust, jälgige, et radiant oleks piisavalt kõrgel kogu vaatluse aja. Mitmetel põhjustel loetakse mõistlikuks kõrguseks vähemalt 20°.
 
Tabel 1. Vaadeldavate meteooride arv tunnis kui TAS=100 erinevate radiandi kõrguste jaoks (piirheledusel 6.5 tähesuurust)
kõrgus kraadides 90 70 50 40 30 20 10
meteoore tunnis 100 94 77 64 50 34 17
 
TAS tähendab ideaalseid vaatlustingimusi. Kui taevas on vine, pilved või taevas on valgustatud (Kuu, kunstlik valgus, hämarik), väheneb nähtavate meteooride arv, kuna suur hulk nõrgemaid meteoore jääb nägemata. Vinet ja pilvi ei saa ette näha, aga Kuud ja hämarikku saab ennustada. Päike peab olema horisondist vähemalt 12° allpool; see vastab nautilise hämariku algusele või lõpule. Kuuvalgusega seotud probleemid sõltuvad suuresti Kuu faasist. Kui 5 päeva enne ja 5 päeva pärast kuuloomist (noorkuud) võime tema mõju mitte arvestada, siis täiskuu vähendab nähtavate meteooride arvu kümnekordselt! Mõju on väiksem, kui Kuu on madalal, ainult mõni kraad horisondist. Kui noorkuu 10 päeva välja jätta, peaksite vaatlema vaid ajal, kui Kuu on horisondi taga või siis väga madalal. Nüüd peaksite oskama planeerida , millal on mõistlik meteoore vaatlema minna.
 
2. Kus vaadelda
Enne vaatluste alustamist peaksite otsima pimeda taevaga koha, see parandab tublisti teie vaatlust. See võib olla kusagil tagahoovis . Püüdke leida koht, kuhu ei paista otsene valgus akendest või tänavavalgustusest. Linnaelanikud võiks sõita maale. See toob kaasa transpordi ja majutamise probleemid. Lahenduseks võib olla välilaager või lihtsalt väljasõit koos sõpradega. Sedalaadi vaatlused on ideaalne ettekääne astronoomialaagrite korraldamiseks, see meeldib eriti nooremale rahvale. Pärast vaatlust tuleks piisavalt puhata ja vältida mittevajalikku reisimist.
 
3. Vajalikud abivahendid
Mugavus on heade vaatluste jaoks oluline. Külm ja niiske öö on väga ebamugav kaitsmata vaatleja jaoks, halvemal juhul võib see saada ka ohtlikuks, kui vaatlus sellistes tingimustes kaua kestab. Siin aitavad täiesti tavalised asjad.
Kasulikud oleks:
lamamistool, välivoodi või õhkmadrats
magamiskott või tekk (isegi suvel)
soojad riided -- mitte tihedalt istuvad, palju õhukesi kihte on parem kui vähesed paksud riided, kuna õhk riiete vahel on hea soojendaja
padi pea tõstmiseks, kui kasutate õhkmadratsit või välivoodit
aluskile voodi kaitseks
kate kaitsmaks varustust kaste või härmatise eest
söök ja jook kehakinnituseks vaatluste vaheajal; ärge võtke sooja jooki -- see laiendab veresooni ja tekitab külmatunde.
Vajalikud vaatlusvahendid on:
korralikult õigeks pandud kell (ideaalne on numbriline või raadiokell , mis end raadio ajasignaalide abil täpsena hoiab).
tuhm punane lamp
kaks pliiatsit (vähemalt)
kaasaskantav diktofon või rull paberit.
Paar soovitust vältimaks diktofoni/kassettmaki tõrkeid vaatluste ajal. See peab olema pimedas lihtsalt käsitsetav ja tal peaks olema allhoitav lindistuslüliti. Ärge kasutage pausilülitit, kuna see on tavaliselt väike ja tema kasutamine ebakindel. Pealegi tühjenevad patareid ka peatatud lindistuse korral. Ka häälele reageeriv lüliti pole soovitatav, kuna kõigepealt lähevad kaotsi esimesed öeldud silbid ning te ei saa kontrollida seadme tööd ilma temale vaatamata. Kui mikrofoni tundlikkus on reguleeritav, seadke see maksimaalsele tundlikkusele. Väga hea on diktofon, mis märgib kõneluse aja, kuid neid kasutades peate arvestama, et aja täielik salvestamine võtab vähemalt 30 sekundit aega.

4. Vaatlusteks valmistumine
4.1. Kodus laua taga
Märkige radiandi (radiantide) asukohad vaatluskaardile, arvestades radiandi triivi, mida peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus- loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt.
4.2. Vaatluskohas
Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund:
see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt
vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70°
ärge vaadake otse radiandi poole. Optimaalne kaugus tsentri ja radiandi vahel
on 20° -- 40°. Märkige üles tsentri koordinaadid (vt. punkt 5.1).
Seejärel seadke oma varustus valitud suunda. Kui teil on diktofon, kontrollige selle tööd -- muidu võite kaotada kõik oma andmed. Veenduge, et suudate seda pimedas käsitseda. Enne, kui alustate, kulutage mõned minutid et meenutada:
kus asus teie kaardil voolu radiant
mõnede teie vaatlusvälja tähtede heledused, et võrrelda neid meteooridega (heledused tuli kanda kaardile)
piirtähesuuruse määramise väljad (vt. punkt 5.2).
Kasutatud kirjandus :

• “Füüsika IX klassile” Enn Pärtel, Jaak Lõhmus
  
• http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/tahed.ht m
  
• http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?id=119925
  
• http://www.nlib.ee/rteavik/vva-malfa.html
  
• http://www.zzz.ee/epl/990217/elu.html
  
• http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html
  
• http://www.obs.ee/astro/meteoorid/vaatlusjuhend.html
  

Sisukord :

Meteoorid

Meteooride vaatlus

Kasutatud kirjandus

Sisukord