Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metoodiline praktika 2014". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, kasvatamisel, lasteasutus, pedagoogid, koolieelses, psühholoogilis, võõrkeel, esindatud, elavate, nõustaja, üldandmed, mängimine, rollimäng, tundides, muusika, reziimi, emotsioon, rõõm, käsiraamat, haridusministeerium, hansen, kaufmann, burke, walsh, atlex, tiko, arenguvestlused, veisson, tänapäevases, kogukonda, pakume, ankeediEELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava
· osaleb laiendatud juhtkonna liikmena lasteaia arendustegevuses. Juhtkond on juhatajale lasteasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Rakvere valla hariduskomisjonile õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6), Rakvere KOV-i (1) ja pedagoogilise nõukogu esindajatest (1). Rakvere lasteaed Täpi juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1.
(Rästas, 2000.) Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja
last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest
Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,
3. Millise tundega tuleb Teie laps lasteaeda ? 4. Mis põhjustab Teie arvates sellise käitumise ? 5. Millega tegeleb Teie laps väljaspool lasteaeda ? 6. Mida Te ootate meilt kui rühmaõpetajatelt ? 7. Millised on Teie lapse huvid ? 8. Mida teete Teie oma lapse arendamiseks ? 9. Mida Te soovite, et Teie laps saavutaks ? 10. Mille üle Te oma lapse juures kõige rohkem uhkust tunnete ? 11. Milliseid raskusi või probleeme Te olete oma lapse kasvatamisel kogenud? 12. Mida teeb Teie laps, kui ta on vihane ? 13. Milline on kõige parem viis Teie lapse rahustamiseks ? 14. Milliseid probleeme olete märganud oma lapse suhtlemisel eakaaslastega, õpetajatega, kodustega? 15. Millised on Teie ja Teie lapse ootused lasteaia suhtes? 16. Kuidas lasteaed ja õpetaja saavad aidata Teie lapsel olla edukam ? 17. Milliseid võimalusi näete lasteaiaga koostööks lapse arendamisel (täpsustada tegevusi) ? Lisa 3
1 SISSEJUHATUS Laste kasvatuse ülesandeks on soodustada kõige väärtusliku arendamist,mis lapses on, luua temas uusi huve ja kalduvusi ning oskuslikult vabastada teda halvast. Iga lapse huvide ja individuaalsete iseärasuste mõistmine on kindlaks tagatiseks tema õigel suunamisel, see aitab ka temale lasteaias viibimist meeldivaks teha...Eva Lootsar 1971 Eva Lootsari pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike
2 SISSEJUHATUS Laste kasvatuse ülesandeks on soodustada kõige väärtusliku arendamist,mis lapses on, luua temas uusi huve ja kalduvusi ning oskuslikult vabastada teda halvast. Iga lapse huvide ja individuaalsete iseärasuste mõistmine on kindlaks tagatiseks tema õigel suunamisel, see aitab ka temale lasteaias viibimist meeldivaks teha Eva Lootsar (1907-1987). Eva Lootsari pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike
( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku
lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused. Lasteasutus saab edastada põhilisi terviseväärtusi ja arendada laste sotsiaalseid oskusi, olles tervisliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mudeliks kodu kõrval. Ühelt poolt on haridusasutustel seadusandlusest tulenevad kohustused, teiselt poolt head võimalused laste tervise edendamiseks, riskikäitumise ja haiguste ennetamiseks, sest koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS 1
Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid.
koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema
siis , kui see on piisavalt mõtestatud 6 . Tundides peavad lapsed kõnelema ükshaaval , mitte läbisegi – sel juhul saab ka kuulmispuudega laps teiste kõnest info kätte 7 . Võimalusel vajavad kuulmispuudega lapsed individuaalset ette- või järelõpet , tunnis abiõpetajat . http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090605.1.16 j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. Kaasav haridus astub Eestis esimesi samme ja on selge, et tahtes kasvada tervemaks, tugevamaks ja taiplikumaks ühiskonnaks, ei ole meil teist teed, kui sellega sügavamalt edasi tegeleda, kirjutab Randvere kooli direktor Leelo Tiisvelt. Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired vm toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses jne
Konspekt ,,Downi sündroom müüdid ja tegelikkus" Enne konspektiga alustamist tahaksin kirjutada paarist asjast, mis mind häirisid ning hämmastasid. Mind isiklikult väga häiris, kuidas inimesed mind pidevalt vaatasid, kui märkasid raamatu pealkirja, mida ma parajasti bussis või muus avalikus kohas lugesin. Täiesti uskumatu, kuidas inimesed teevad raamatu põhjal sinust järeldusi. Olen ise hetkel lapseootel ning sellepärast tundsin, et see teema puudutab mind isiklikult. Ma tõesti imestasin, et mõni inimene lausa eemale minust ei istu. Bussis istudes ja lugedes tundsin pidevalt, et keegi vaatab kas ülevalt või kõrvalt mind ja minu kõhtu. Üks vanem naine lausa ahastas, kui nägi raamatu pealkirja ning ,,vahtis" mind terve tee. Pean mainima, et just vanem põlvkond suhtub Downi sündroomi teemasse natuke imelikult. Lugedes tekkis mul tahtmine riputada enda külge mõni silt, mis ütleks ,, ÄRA VAHI
Vanemad mõjutavad oma last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmistega, oma armastuse või selle puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Perekond kui sotsiaalne institutsioon tagab inimese isikliku arengu ja heaolu. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele, mis on võimeline pakkuma lapsele kõige paremat kaitset ja arengustimulatsiooni. Perekond on lapse kasvamise koht koolieelses eas, mida võiks täiendada lasteaed (Tuulik, 2001). Inimese eksistents üldse on võimalik vaid sotsiaalses ümbruses ning inimlapse arenguks on vaja sotsiaalseid tingimusi. Laps vajab teist inimest, kes teda arenguteel saadaks. Lapse areng tähendab mingil määral kohanemist maailmaga. 4 Kõige sügavamat ja püsivamat mõju, olgu head või halba, avaldavad lapsele inimesed, eriti need, kellega ta esimestel eluaastatel sagedamini kokku puutub
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka t�
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse las
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõist
Kui tahame, et lapsed areneksid loomulikult ja vastavalt oma võimetele, peavad nad saama veeta aega koos teiste lastega ja samuti peab neil olema võimalus mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga. (Einon 2003) Hea koostöö kodu ja lastevanemate vahel on heaks hüppelauaks lapse arengus. Ema-isa saavad lapse kehalisele arengule kaasa aidata, ärgitades järeltulijat liikuma ning luues talle selleks tingimused. Mida rohkem rõõmu suudab pere ja teda toetav lasteasutus üheskoos liikumisest ja sportimisest tunda, seda aktiivsem, osavam, enesekindlam ja tervem kasvab ka laps. (Lusti 2006) Kui lapse liikumistarve on rahuldatud, siis on laps tavaliselt ikka rõõmus. Rõõmus liikumine aga arendab alati last. Seda on kõige lihtsam saavutada midagi üheskoos tehes. Laste jaoks ei ole sport kehaliste võimete võrdlemine, vaid pigem elav ühistegevus koos sõpradega, perega jne. Ütleksin Anu 4
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi esitades ja neile vastuseid
pidades silmas lapse isiksust tervikuna. Individuaalse tööviisi väärtustena tuuakse esile laste võimalus töötada iseseisvalt, oma huvide ja võimete kohaselt ja individuaalses tempos. Individuaalne töö aitab kaasa kasvatusülesannete täitmisele, suureneb omandatava info maht ja intellektuaalne aktiivsus ning iseseisvus. Lapsed õpivad oma arvamusi paremini põhjendama. Individuaalse töö puhul ei ole lapsel objektiivses mõttes rühmakaaslaste ees kohustusi. (Liimets, 2001.) Kui lasteasutus on lapsele meeldivaks tegevuspaigaks ja ta märkab, et tema eest hoolitsetakse, siis kasvab ja tugevneb lapse eneseteadvus ja eneseusaldus (Eisen, 1992.). Seega tuleb õppe- ja kasvatustegevust kohandada lapse individuaalsusega, et soodustada lapse arenemist igakülgseks isiksuseks. Individuaalne töö peab jääma õigetesse piiridesse, kuid piiramine ei tohi takistada isiksuse omapärast kujunemist. Üksik isiku arenemist tuleks suunata selliselt, et ta tunnustaks sotsiaalseid väärtusi
kodus olla või lasta laps sugulastel hoida. Harva esines vastuseid, et laps viiakse pigem mõnda hoidu või lasteaeda. Alates 3. eluaastast vastati enamjaolt, et hariduslikel eesmärkidel viiakse laps pigem lasteaeda või lastehoidu. Siit hakkabki mõneti lahknema lastehoiu ja lasteaia tee. Nii lastehoid kui ka lasteaed on lasteasutused, mis võimaldavad koolieast noorematele lastele hoidu ja idee järgi ka mingit algharidust (Riigikogu, 1999). Lasteaed on seejuures riiklik ehk munitsipaalne lasteasutus ning lastehoid on eraettevõte. Lasteaias töötavad ainult ametialase väljaõppega õpetajad, kes tagavad lapsele enne kooli minekut piisava oskuste, käitumise ja suhtlemise pagasi, et laps oleks edukas edaspidi iseseisvalt. Lastehoidude kohta on aga tihtipeale levinud stereotüüp, et seal ainult vaadatakse lapse järele ning võimekusi arendavaid tegevusi seal üldiselt ei ole. Loomulikult on olemas ainult selle eesmärgiga lastehoidusid, kuid on ka lasteaedadesarnaseid asutusi olemas
2. Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine peaks olema riigis üheks kõige olulisemaks proriteediks. 3. Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nend eest hoolitsemine lapse vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi. 4. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu läbi KOV üksuste lastekaitse ning laste hoolekande alaseid küsimusi. 5. Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventatsiooniga, milles on kirja
(2008). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Elkonin, D.B. (1978). Mängu psühholoogia. Moskva: Pedagoogika, (vene keeles). Elkonin, D.B. (1999). Mängu psühholoogia. Moskva: Vlados ,(vene keeles). Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat.(2005). Koost. Kivi, L., Sarapuu, H. Tartu: AS Atlex. Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Spivakovskaja, A. (1986). Mäng on tõsine asi. Tallinn: Valgus. Ugaste, A. (2005). Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Atlex. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.(2008). Toimet. Kikas, E. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 18 19
ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. 3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu;
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
võimalusi enesetäienduseks. Olulisim on, et laste arengu hindamine toimuks kogu elu positiivses laadis, oleks kõigile osapooltele innustav ja toetav, mitte hirmutav ja raske. On tähtis märgata arengu neid külgi, mis vajavad toetust ja tugevdamist ja juhtida neile vajadustele tähelepanu. Järjepidevalt olukorda jälgides, märgata muutusti, vajadusel korrigeerida tegevusplaane. Tegutsedes meeskonnana (lapsevanemad, lasteasutus, vajadusel eriala spetsialist või arst) on tähtis arengu hindamise regulaarsus, muutuste märkamine ja reageerimine, ülesannete jaotus, innustav koostöö. Just koostöö kõigi osapoolte vahel ja järjepidevus on siin olulised märksõnad.
macrostructure and microstructure, produced by child as well as the length of sentences, increased. Key words: child with SLI, teaching narrative skills. Tekstiloomeoskuse õpetamine 5 Sissejuhatus Käesoleva magistritöö teema on autori jaoks oluline nii isiklikult kui tööalaselt. Töö koostaja lapse kõnediagnoosiks on spetsiifiline kõnearengupuue, alakõne 3. aste. Koolieelses eas on lapse arengutaseme olulisimaks näitajaks kõnearengu tase, mis ennustab kogu tema edaspidist arengut (Kikas, 2008). Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmine, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown, 2001). Suulise kõne arendamine on
On ka erakoole, kus õppimine on tasuline. Samuti on osaliselt tasuline kõrg-ja ülikoolides õppimine.8 Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks9. 1.1. Alusharidus Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed alusharidust võimaldavas õppeasutuses. Hariduse põhieesmärk selles etapis on toetada lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob koolieelses eas lastele võimalused alushariduse omandamiseks kohalik omavalitsus. Koolieelsed lasteasutused lähtuvad laste arengu toetamisel koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Lasteasutuse õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.10 1.2. Põhiharidus Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1
inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. 3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu;
pakkumisele riigi poolt juhul, kui teenust osutatakse raske või sügava puudega lapse seaduslikule esindajale või seadusejärgsele hooldajale. Lapsehoiuteenusele õigustatud isikule osutatavat lapsehoiuteenust rahastatakse riigieelarvest valla- või linnaeelarvesse eraldatud vahenditest. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatatakse valla- või linnaeelarvesse maavalitsuste kaudu vastavalt kohalikus omavalitsuses elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 1.detsembri seisuga. 5 KOV sotsiaaltoetused ja teenused KOV üheks peamiseks ülesandeks hoolekande valdkonnas on kindlustada oma elanikkond vajalike sotsiaaltoetuste ja teenustega. Laste hoolekannet sh asendushooldust korraldavad KOV töötajad
annaabi.ee 
