EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSKESKUS VEETEEDE LEKTORAT Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses Referaat Koostaja: Natalya Tsoy Rühm KV 31
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub.
kaugseire hulka liigitama sodari ehk "heliradari", millega uuritakse turbulentseid keeriseid atmosfääris. Kontaktseire on kaugsiere vastand, see osa seirest, mis kaugseirest "üle jääb" ehk see, mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt.
Ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist. Temperatuur tõuseb. Siia on koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu.Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasiKaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest . MESOSFÄÄR · Paikneb 50-85 km kõrgusel · Sinna jõuavad meteoroloogilised õhupallid · Temperatuur langeb, mesosfääri välimisel piiril on see 100 C. · Sisaldab ionosfäärikihte, mis peegeldavad raadiolaineid tagasi maapinnale.
Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 Meteoroloogilised tingimused ............................................................................................................ 3 Veereziim ............................................................................................................................................ 5 Saagikus .............................................................................................................................................. 7 Veebilanss ..........
alusel: komplekssed küs, majandusküs, tootmistehnil. küs, kaadrialased küs; põhjuse alusel: omal initsiatiivil, alluvate, juhi, kõrgema organis., ühiskondlike organis. Inits.; Töötingimised määratakse: töö enda sisu ja iseloomuga, väliskeskkonnaga, töö keerukuse järgi, töö vastutatavuse järgi, töö raskuse e. füüsilise pinge järgi. Väliskeskkonnast tulevad pinged jaot. : meteoroloogilised, muud (kemikaalid nt); töötingimusi mõju alusel töövõimele: füsioloogilised (temp, niiskus, müra jms), esteetilised, sotsiaalsed, sanitaarhügieenilised. Füüsilise pinge alusel: kerge, keskmine, raske. Närvipinge: vähene lihtsamatel masinatel töö, keskmine autojuhtimine, suur tugevatoim. Mürgid; töö monotoonsust hinnatakse tegevuse kordumise alusel. Juhtimise koosseis: juhte peab olema nii vähe kui võimalik ja
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus)
õhuvoolud (konvektsioonivoolud) 2. Stratosfäär • Ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20 % atmosfääri massist • Temperatuur tõuseb • Siia on koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu • Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi • Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest 3.Mesosfäär • Paikneb 50-85 km kõrgusel • Sinna jõuavad meteoroloogilised õhupallid • Temperatuur langeb, mesosfääri välimisel piiril on see – 100 C. • Sisaldab ionosfäärikihte, mis peegeldavad raadiolaineid tagasi maapinnale 4.Termosfäär • Paikneb umbes 80-480 km kõrgusel • Tekivad virmalised • Sisaldab ionosfäärikihte • Temperatuur pidevalt tõuseb Virmalised ( põhjavalgus ) kõrgus: 60-600 km sagedus: 200 korda aastas Virmalisi põhjustab päikesetuule -Päikeselt eemalduva plasmavoo- ja Maa magnetvälja
Mesosfäär-ulatub 80km kõrgusele. Kõrguse suurenedes t langeb. Termosfäär-800km paksune kiht, kus t pidevalt tõuseb, sinna kuuluvad ka virmalised, mis tekivad 100km kõrgusel Maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabgi virmalisi. Eksosfäär-viimane kiht, järk-järgult planeetide vaheliseks ruumiks üleminev. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel, ilma iseloomustavad ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk). Kliimaa- nim. Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena
1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Ilm, selle elemendid ja kliima Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma iseloomustavad ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid, näiteks õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk. Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi. Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul, mida nimetatakse kliimatekketeguriteks. Neid jaotatakse: astronoomilised tegurid ja geograafilised tegurid. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss
kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlustamine ATMOSFÄÄRI EHITUS Mille alusel jagatakse atmosfäär neljaks TERMOSFÄÄR sfääriks? MESOSFÄÄR STRATOSFÄÄR TROPOSFÄÄR TROPOSFÄÄR • Maale lähim kiht. • Ulatub 11 km kõrgusele. • Esinevad kõik meteoroloogilised nähtused: • tekivad pilved ja sademed • õhuringlus • kujuneb ilm ja kliima STRATOSFÄÄR • Ulatub 50 km-ni. • Temp. tõuseb kõrguse kasvuga. • Osoon (neelab UV kiirgust ja pikalainelist kiirgust) • Osoonikiht kaitseb elusloodust UV kiirguse eest. Tooge näiteid liigse UV kiirguse mõjust organismile. MIS MIS PÕHJUSTAB OSOONIKIHI HÕRENEMIST? • Freoonid (kloor- ja fluororgaanilised ühendid) • Lämmastikoksiidid
Saadud tulemuste võrdlemisel sai selgeks, et Newtonil oli õigus olnud. Celsiuse ülesandeks ekspeditsioonil Lapimaale olid astronoomilised vaatlused (nagu võib näha tema päevikutest, mis on tänapäeval hoiul Uppsala Ülikooli raamatukogus). Prantsusmaa kuningas määras talle teadusele osutatud teenete eest eluaegse tuhande frangi suuruse pensioni. Olulisemad tööd ja saavutused 18. sajandil kuulusid astronoomi töökohustuste hulka ka geograafilised mõõtmised, meteoroloogilised vaatlused ja veel muud, mida tänapäeval enam astronoomiaks ei peeta. Anders Celsius viis Rootsi kaardi koostamiseks läbi palju geograafilisi mõõtmisi ja oli üks esimestest, kes märkas, et Põhjamaad tõusevad tasapisi merepiirist kõrgemale. Tema arvas, et seda protsessi, mis on toimunud alates viimasest jääajast, põhjustab vee aurustumine. Lühikese aja, ainult seitsme aasta jooksul, mil ta töötas astronoomia õpetajana, oli tal palju
kõrguseni õhurõhu tõusu suunas · Läbimõõt võib ulatuda tuhandete kilomeetriteni Kõrgeim registreeritud õhurõhk Lagunev Az 1083,8 mb 31.12.1968.a. Agata · Õhurõhu langus järvel Siberis Õhumassid · Pikemat aega kindlates aluspinna- ja kiirgustingimustes seisnud õhk omandab sarnased meteoroloogilised omadused (temperatuur, niiskus)- formeerub õhumass · Erinevate omadustega õhumasside kitsast eraldusvööndit nim. frondiks Euroopasse jõuavad õhumassid - · Arktiline kontinentaalne õhk- formeerub Gröönimaa ning arktiliste merede ja saarte jää kohal · Arktiline mereline õhk- formeerub Põhja-Jäämere lääneosa vaba vee kohal · Parasvöötme kontinentaalne õhk- kujuneb Euraasia mandri kohal, sageli arktilisest õhust
sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus. Madal, lõunast põhja suunas alanev soolsus on tingitud eelkõige sellest, et Läänemerd ühendavad Põhjamerega ja selle kaudu ookeaniga kitsad ja madalad väinad, mis veevahetust piiravad. Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub teel
Laamade põrkumine ja eraldumine. 10. Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertsgaasid 0,95% 11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12. Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused. Viimaste hulka kuulub ka evolutsioon ja omaliikumine. Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 14
Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi
poole peab kella tund aega poole peab kella tund tagasi keerama aega edasi keerama Eesti kuulub idapikkuse järgi teise ajavööndisse. Seda aega mida me kasutame, nimetatakse Ida-Euroopa talve- ja vastavaks suveajaks. Talveaeg vastab vööndiajale, suveaeg on talveajast tunni võrra ette lükatud, s.t. tähendab nagu elaksime 15° võrra ida pool. Meteoroloogilised mõõtmised teosatakse üldjuhul Greenwichi aja järgi selleks, et andmeid viia rahvusvahelisse tarbimisse. Kohalikku kliima uurimiseks tehakse ööpäeva kokkuvõtteid kohaliku päikeseaja järgi ööpäeva esimene meteoroloogiline vaatlus peab olema kõige lähemal kohalikult ööpäeva algusele, s.o. talveajal kell 22 ja suveajal kell 21 Ida-Euroopa aja järgi. Kohaliku keskmise päikeseaja ja tõelise päikeseaja vahelist
· keskosas rõhk kõige gradienttuule kiirusest 3-5 km kõrgem kõrgusel · õhu liikumine kellaosuti Kui antitsüklonil on isobaarid ringikujulised, liigub see suurima · suunas keskmest õhurõhu tõusu suunas väljapoole ÕHUMASSID · Pikemat aega · kindlates · aluspinna- ja · kiirgustingimustes · seisnud õhk · omandab sarnased · meteoroloogilised · omadused · (temperatuur, · niiskus)- formeerub · õhumass · · Erinevate · omadustega · õhumasside kitsast · eraldusvööndit nim. · frondiks Frondi liigid · · Soe front · soojem õhumass liigub külma · peale · liigub harilikult 20-30 km/h · · Sooja frondile iseloomulik · lai pilvesüsteem · pilveala põhiliselt enne fronti · laussajud · · Külm front
järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi. 16. Kiirgusbilanss ja kogukiirgus. Kiirgusbilanss on maale saabuva ja maalt lahkuva kiirguse vahe. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. 17. Ilm, ilmastik ja kliima + ilmaelemendid. Ilm on õhkkonna hetkeseisund mingis paigas. Ilmastik on mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine(reziim) mingis paigas Kliima on maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhkkonna seisundit iseloomustavad andmed ( päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuule kiirus, suund, õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus,udu, äike). 18. Vahe- ja põhikliimavöötmed. Lähisekvatoriaalne, lähistroopiline, lähisarktiline ja lähisantarktiline. Ekvatoriaalne, troopiline, parasvööde, arktiline ja antraktiline. 19. Passaadid. 30. laiuskraadiidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera
TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO.
Seal muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron., geog. Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus
Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Õhurõhk-n õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub
Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Tõenäoliselt võib see viia Maa tasakaalu häirimiseni või lausa Maa kui planeedi hävimiseni. Samas moodustab praegune energeetika vähem kui kümnetuhandiku Päikeselt tulevast energiast. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub
seisundit? Inimtegevusega on ohtlik üha laienev energiatootmine, kui see läheneb Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma. Energiatootmist tuleks piirata või viia see kosmosesse. Sama moodi mõjub Maale ka inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasv. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. 12. Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Tähistaeva muutumise seos aastaaegadega - telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved,
Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste keha funktsiooni häirele. Arst ja õde peavad olla erilist tähelepanelik patsiendi üldseisundi hindamisel ja õel on suur roll märkida erinevaid kõrvalkalud haigel inimestel võrreldes tervel
l enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada l elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses l kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja Ohud tervisele Mis põhjustavad ebasoodsa keskonna töötamisel arvutiga: l raadiosageduslikud elektromagnetväljad; l staatiline elekter l müra l mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused l puudulik valgustus l psühhoemotsionaalne pinge Kõik need tegurid mõjuvad erinevatele organitele. Silmadele, seljale, ajule. Pikaajaline sundasend paneb selja valutama ja ajapikku hakkab mõjuma hoiakule ja rühile. Sellepärast ongi väga oluline, et ei istuks väga pikalt ühes asendis. Natuke liigutamist ja mõned harjutused muudavad asja märgatavalt. Ekraani kiirgus paneb pea valutama ja väsitab silmi. See kõik mõjub meie tervisele. Et
nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel peamiselt vesiehitiste projekteerimiseks, väikesi asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja veevõtu kavandamisel vooluveekogudest. Kui empiirilistest punktidest ülalpool, tuleb Cs maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut sageli võiks ühe või teise tõenäosusega vooluhulk väärtust vähendada ning vastupidi. Kui rahuldav meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning esineda, määratakse vaatlusandmete statistilise tõenäosuskõver käes, võib sellelt võtta vajaliku geograafilised tegurid (valgla suurus, lang, töötlusega või, kui mõõtmisandmeid on vähe, tõenäosusega vooluhulga. Vooluhulkade pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, korrelatsiooniarvutusega (vooluhulk arvutatakse leidmine, kui vaatlusandmed puuduvad:
tuleb kell 20 teha kontroll-lugem. Veetaseme hiljem iga 100 vooluhulga mõõtmise järel, kuid pindalad. Siis arvut kiirusvertikaalide keskkii- mõõtm ajal registr ka vee temp ning kirjeld jõge vähemalt kord kahes aastas. Tareerimiseks on rused. Vooluhulga määre pinnaujukite abil: ja ilma. Mõne peeli juures on üles seatud eriasutused. Tiivik lastakse vette varda või trossi Pinnaujukeid võib vooluh määr kasut vaid siis, meteoroloogilised riistad, siis mõõdetakse ka külge kinnitatuna. Standardse kahest osast kui tiivikuga mõõta ei saa., näiteks jäämineku õhutemp ja sademeid. Veetaseme mõõtmisand- koosneva terasvarda läbimõõt on 27 mm ning ajal (siis kõlbavad ujukiteks jäätükid). mete töötlemisel arvut kõigist ööp-mõõtmistest pikkus 3 m. Vardal on 10-cm jaotised, mille järgi Mõõtmiseks valitakse sirge jõelõik, millel ööp keskm veetase
-sisenemise kord vastavalt ohutu orienteerumisel? korraldamise süsteemile (SMS) 15.Millised on ohtlikud ja 22.Mille poolest on tähtis tunda -laeva plaanid 1)kirjalik luba (kes on kahjulikud tootmisfaktorid? hästi laevaehitust ja eriti (üldplaan,ohutusplaan,evakuatsioo vastutaja,töötaja,kindlustaja- -meteoroloogilised tingimused evakuatsiooniteid? ni plaan) sidemees,aeg) -elektromagnetilised lained -selleks,et jõuda vajadusel(eriti -laeva skeemid ja 2)eelnev põhjalik ventileerimine ja -tööstuslikud mürgid avariiolukorras)laeva üheest joonised(näit.reisijatele)
Arvutiga töötaja kehaasend peab olema õige ning nõuded kehaasendile peavad olema täidetud, sest vaid nii saab töötaja tööd teha pingevabalt ning ohutult. Kindlasti peaks töötaja tegema näidisharjutusi silmadele ja kehale, sest vaid see garanteerib töötegemise parema efektiivsuse. Arvutiga ja kontoritehnikaga töötamise ohud Arvutiga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud: - Raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - Staatiline elekter; - Müra; - Mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused; - Puudulik valgustus; - Psühhoemotsionaalne pinge. Millised piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid: - 25% kaelapiirkonna probleemid; - 20% alaseljavalu; - 17% probleemid randmete ja kätega; - 14% küünarvarte probleemid; - 11% vaevused küünarnukkides;
piisaval määral; külmastress lokaalne või üldisne soojusenergia väljavoog kehast · Optimaalne relatiivne niiskus ruumis on 40-60% · Liigniiskus põhjustab hallitust ja majavammi, hoone konstruktsioonide hävimist, tervisehäireid Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit · Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga Need määratakse EV standardiga: EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast".
tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine
piisaval määral; külmastress – lokaalne või üldisne soojusenergia väljavoog kehast Optimaalne relatiivne niiskus ruumis on 40-60% Liigniiskus põhjustab hallitust ja majavammi, hoone konstruktsioonide hävimist, tervisehäireid Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga Need määratakse EV standardiga: EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“.
Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Ohtlikumad piirkonnad on Alpid, Kaukaasia mäestik, Hibiinid, Kesk Aasis ja kõik Põhjamaade mäed. Suuremad laviinid võivad matta enda alla hooneid ja inimmesi. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Laviine põhjustavad tegurid on meteoroloogilised ja geomorfoloogilised. Meteoroloogiliste tegurite seas on oluline õhutemperatuur, tuul ning sademed. Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk ,ekspositsioon ning kumerus. Teede ja külade kaitseks ehitatakse kaitserajatisi, kuid sadu, isegi tuhandeid tonne lund pole võimalik peatada. Lumetorm Erakordselt külmad ilmad ohustavad inimeste ja loomade elu
H. Tooming ja Agu Laisk fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult Euroopa tasemel riik, ainus viga, et oli absoluutne monarhia ja ühiskondliku arengut polnud. Kaht tüüpi andmed: ilma-ehk meteoroloogilised andmed aastaraamatus, konkreetsed mõõtmed, kliimaandmed kokkuvõtted ja keskmistused. Nõukogude ajal ilmaandmete trükkimine ühe halvenes. Samas, parimad kliimateatmikud anti välja 1960ndatel aastatel. Eesti kliimat kujundavat tegurid jätk. Suur laius põhjustab kiirguse ebaühtlase jaotuse, pilvisuse aastane käik suvel vähem, talvel palju ja 3. tähtis tegur on tsüklonaalne tegevus. 1965 -1974 analüüsi põhjal. Põhjatsüklonid
kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. 6. Lumelaviinid Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Tegurid, mis põhjustavad laviinide tekkimise, võib jagada kaheks: meteoroloogilised ning geomorfoloogilised. Esimeste seas on oluliseks õhutemperatuur (sulailm suurendab laviini esinemise tõenäosust) ning sademed (paksu lume korral on laviin ohtlikum ja esinemine tõenäolisem). Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk (ohtlikumate nõlvade kallakusnurk jääb 25 ning 60° vahele), ekspositsioon (ohtlikkus sõltub kohalikest oludest, näiteks valdavast tuule suunast) ning kumerus (kumerad nõlvad on nõgusaist ohtlikumad). 7. Kokkuvõte
on mingile konkreetses paikkonnas olnud ilm lühema aja, näiteks päeva, nädala, kuu, aasta jne jooksul. Ilma ei saa kunagi päris täpselt ennustada, sest muutujaid (loetletud ülal) on liiga palju ja need pole kõik teada või kui on, siis mitte piisava täpsusega. Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale (pöörleb ja tiirleb). Kõik meteoroloogilised nähted leiavad aset atmosfääris, eriti selle alumises osas troposfääris. Maa atmosfäär on 1000-2000 km paksune. Atmosfäär jaotatakse altpoolt lugedes järgmiselt: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja ionosfäär (ja eksosfäär). Atmosfäär püsib planeedi läheduses gravitatsiooni tõttu, sest molekulide liikumine ei suuda ületada vähemalt maapinna lähedal paokiirust, mis on vajalik planeedilt jäädavalt lahkumiseks. Meie igapäeva ilm tekib troposfääris
kaitsmise ja riskikommunikatsiooniga seotud tegevusi Võimeanalüüs on riskianalüüsi kõige suuremat detailsust nõudev osa 14. Üleujutused ja üleujutusriskid, üleujutuste liigid Eestis. Üleujutus üldistatult tähendab liigse vee olemasolu seal, kus seda ei peaks olema. Üleujutus ehk uputus on maailmas sagedaim looduskatastroof. Kõige suurem arv hukkunuid (ülemaailmses ulatuses). Üleujutuse teket mõjutavad hüdroloogilised ja meteoroloogilised tegurid (sademed, temperatuur, tuul, päike, õhuniiskus, eriti aga lume kiire sulamine); lisaks maaviljelus, metsade hävitamine, teekatted, linnastumine ÜLEUJUTUSE LIIGID EESTIS: 15. Üleujutusdirektiivi olulisemad nõuded riskide osas. Direktiivi olulisemad nõuded: Üleujutusriski esialgne hindamine Üleujutusohu ja üleujutusriski kaartide koostamine Üleujutusriski maandamise kavade koostamine 16. Ohtlikeks peetavad veetasemed Eesti rannikualadel.
pooluse suunas esineb polaarööd ja -päeva. pöörijoon kaugeim paralleel ekvaatorist (23*27'N ja 23*27'S), millel päike kord aastas seniidis. Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe üldine õhuringlus püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral. õhumass tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühsuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused õhurõhk rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal tsüklon e. Madalrõhuala hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala antitsüklon e. Kõrgrõhuala hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. soe front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale.
06, lõunapöörijoonel 22.12 ja ekvaatoril 23.03 ning 23.09 Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemist maakeral vastavalt kõrg- ja madalrõhkkondadele- Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale Õhumass- tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused( ekvatoriaalne õhumass-soe ja niiske, polaarne- külm ja kuiv) Õhurõhk- rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal nn rõhk maapinnale Tsüklon ehk madalrõhuala- Hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhtelieslt madalama rõhuga ala. Normaalrõhust madalam rõhk Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas muutlik, veeauru olemasolu õhus, protsessid on sageli globaalsed ja mastaabid on väga erinevad. Meteoroloogilisteks suurusteks (elementideks) on: õhutemperatuur, õhu rõhk, õhu niiskus, tuule suund ja kiirus. Nähtused atmosfääris: virmalised, udu, äike, jäide, tuisk, kaste, härm. Meteoroloogilised vaatlused meteoroloogiliste suuruste mõõtmine ja hinnang. Meteovõrk koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest. Vaatluste tähtsaim tingimus sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus. Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse: õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus),
Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga Arvutiga töötajatele mõjuvad järgmised töökeskkonna kahjulikud faktorid: - raadiosageduslikud elektromagnetväljad; - staatiline elekter - müra - mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused - puudulik valgustus - psühhoemotsionaalne pinge Kuvar genereerib mitut liiki kiirgust, sealhulgas röntgen-, raadiosageduslikku-, nähtavat ja ultraviolettkiirgust. Nende nivood on suhteliselt madalad ja ei ületa norme. Samal ajal tekib anoodi pingel 20-22 kV pehme röntgenkiirgus. Koos kõrgepingega kutsub see esile õhu ionisatsiooni (moodustuvad positiivsed ioonid),mida loetakse inimese tervisele ebasoodsaks. Samuti tekitavad õhu ionisatsiooni paljundusseadmed.
kõrgusel maapinnast. (EKUK, 2013) Peale saasteainete seire on EKUK-i võrgus neli meteomasti, millega mõõdetakse kahel kõrgusel õhutemperatuuri, tuule kiirusi ja suundi. Seega saab nende andmete alusel otseselt määrata, kas kihistus on stabiilne, neutraalne või labiilne. Lisaks mõõdetakse õhu lühiajalist muutlikkust ja selle vertikaalset liikumist, mis võimaldab hinnata õhu läbisegunemise ja saasteainete hajumise kiirust. Nii meteoroloogilised andmed mastidest kui ka saastetasemed ja meteoandmed seirejaamadest antakse tunnikeskmistena. (EKUK, 2013) 3.2 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EMHI ilmavaatlusjaamad paiknevad tihedamalt kui EKUK-i mastid. Neis tehakse automaatseid temperatuuri, õhurõhu, tuule, sademete jm. vaatlusi maapinna lähedal, mõnedes ka spetsiifilisemaid mõõtmisi nagu näiteks päikese nähtav ja ultraviolettkiirgus. (EMHI, 2013)
AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks („weathering“) ning mis muutuvad õli omadusi ja käitumist. Peamised tegurid, mis mõjutavad õli käitumist on: •õli füüsilised omadused, eriti erikaal, viskoossus ja lenduvus; •koostis ja keemilised omadused; •meteoroloogilised tingimused (mere seisund, päikesevalgus ja õhutemperatuur); •merevee omadused (erikaal, hoovused, temperatuur, bakterite olemasolu, toitained, lahustatud hapnik, suspendeerunud e. hõljuvad osakesed). 3. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Reostuse kogumise seadmed, skimmerid, õlitõrjelaevad Reostuskorje seadmed, mille abil kogutakse õlireostust merepinnalt,
vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus. Madal, lõunast põhja suunas alanev soolsus on tingitud eelkõige sellest, et Läänemerd ühendavad Põhjamerega ja selle kaudu ookeaniga kitsad ja madalad väinad, mis veevahetust piiravad. Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub
Ohutusaruanne sisaldab järgmisi andmeid: 1) ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust 2) käitise ja selle ümbruse kirjeldust; 3) käitise allüksuse tegevuse kirjeldust; 4) riskianalüüsi; 5) kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldust suurõnnetuse tagajärgede piiramiseks. Käitise ja selle ümbruse kirjelduses sisaldub järgmine teave: 1) asukoha ja selle ümbruse plaan koos mõõtkava ja kirjeldusega, käitise geograafilised koordinaadid, meteoroloogilised, geoloogilised ja hüdrograafilised keskkonnatingimused; 2) käitises suurõnnetust põhjustada võivad seadmed ja tegevused; 3) nende ettevõtete ja tegevuste loetelu, mis võivad olla suurõnnetuse põhjustajaks või suurendada suurõnnetuse ohtu, raskendada selle tagajärgi ja põhjustada doominoefekti, ja objektid, mida suurõnnetus võib mõjutada, samuti naabruses asuvad teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, mille ohualasse käitis jääb;
Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 6. Roheline revolutsioon- toidutootmise suurendamine ja saagirohkete sortide kasutuselevõtt (väetised, pestitsiidid, niisutus) Aastal 1960 7. Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. 8. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimeste elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 1. Rahvuspark maailmas loodi Yellowstoni 1872. 9. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed , mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise ,
Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda osa sademeveest, mis mööda maapinda (pindmine äravool) ja läbi pinnase (maasisene äravool) veekogudesse voolab. Äravoolu saab väljendada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolu-kihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolu saab prognooside sademete hulga ning nende langemise intensiivsuse ja kestuse alusel ning kevadsuurvett ennustada lumeveevaru ja maa külmumisastme põhjal. Äravoolu mõjut meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning geograafilised tegurid - 14 - (valgla suurus, lang, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ning kliima muutumine. Äravool, peam näitajad: Äravool isel veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, mahuna W, veekihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, merre või mingist
annaabi.ee 
