Ilm, selle elemendid ja kliima (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Ilm, selle elemendid ja kliima.
Mõisted.
Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke.
Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk.
Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas
Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim .
Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima.
Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad.
Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub.
Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel.
Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena.
Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms.
Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa.
Peegelduv kiirgus e. albeed -maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi.
Lühiajaline-kui Päikese pinnal valitseb kõrge temperatuur, umbes 6000C.
Pikkalaineline e. Soojuskiirgus -elektromagnetiline kiirgus,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meinson Õppematerjali autor

Ilm Ilmaelemendid Ilmastik Kliima Kliimatekketegurid Pööripäevad Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Harjuskiirgus Kogukiirgus Lühiajaline Soojus kiirgus

Sarnased õppematerjalid

doc

Atmosfäär - mõisted ja seletused

Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti,õhk on hõre. Seal muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb

Geograafia

doc

Atmosfäär konspekt

Sisenedes atmosfääri osakesed ergastavad lämmastiku ja hapniku aatomeid ja nii tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus,

Geograafia

doc

Atmosfääri ja tuulte kohta

Kõrguse suurenedes t langeb. Termosfäär-800km paksune kiht, kus t pidevalt tõuseb, sinna kuuluvad ka virmalised, mis tekivad 100km kõrgusel Maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabgi virmalisi. Eksosfäär-viimane kiht, järk-järgult planeetide vaheliseks ruumiks üleminev. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel, ilma iseloomustavad ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk). Kliimaa- nim. Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena

Geograafia

pptx

Atmosfäär

koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Ilm, selle elemendid ja kliima Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma iseloomustavad ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid, näiteks õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk. Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi. Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul, mida nimetatakse kliimatekketeguriteks

Geograafia

doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal

Geograafia

docx

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:  50 - 85 km  O3 pole  temp kiire tõus  õhk hõre Termosfäär:  temp tõus, sest õhumolekule vähe  sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks

Geograafia

docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel) Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri

Geograafia

rtf

Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused

( see moodustab 71% maakera pindalast) 14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri? Hüdrosfäär ehk vesikest, on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest ja siseveedest kokku. 15.Siseveed ja mis moodustavad? Siseveed on mandrialadel olevad veekogud, mis on nt. järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi. 16. Kiirgusbilanss ja kogukiirgus. Kiirgusbilanss on maale saabuva ja maalt lahkuva kiirguse vahe. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. 17. Ilm, ilmastik ja kliima + ilmaelemendid. Ilm on õhkkonna hetkeseisund mingis paigas. Ilmastik on mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine(reziim) mingis paigas Kliima on maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhkkonna seisundit iseloomustavad andmed ( päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuule kiirus, suund, õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus,udu, äike). 18. Vahe- ja põhikliimavöötmed.

Geograafia

Rohkem sarnaseid