Mesilane (2)

Referaat
Aialoomad
Mesilased
G.A.G.
6b
Paula
Juurik
Meemesilane
Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas . Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas. Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas.
Mesilane elab peredes . Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi : kaht liiki emased , töölised ja isased ( lesed ).
Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad , keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama ). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta esimesele lennule taru lähedusse, et ümbrusega tutvuda. 11 päeva pärast kärjekannust lahkumist asub mesilane kärgi ehitama. Korjele hakkab ta lendama 15.-20. elupäevast alates, vahel ka varem.
Lisaks õietolmule, nektarile ja niinimetatud lehemeele kannavad korjemesilased tarru ka lehetäide magusat eritist.
Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga.
Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte.
Meemesilasel on looduses palju vaenlasi . Näiteks lendavad mesilaste tarru vapsikud ning ähvardavad lennult naasvaid mesilasi. Vapsikud ründavad mesilast , püüavad ta kinni ja veavad putuka oma tarru, kus nad ta ära söövad. Teiseks herilase vaenlaseks on keskmise suurusega herilane, kes püüab mesilasi nektari pärast või viib kinnipüütud mesilase oma pessa vakladele söögiks.
Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid’’ tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb.
Magus ja kleepuv mesi on kontsentreeritud õenektar, mida korjemesilased tarru vastsete toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt kogu mesilasperet – mesilasema, vastseid , leski ja töölisi lõhnava toitva ainega, mida nad ise toodavad. Nad korjavad lilledelt nektarit ning töötlevad selle ümber meeks, mille paigutavad taru sisemuses paiknevatesse “hoidlatesse” – kärjekannudesse.
Mesi on arstirohi ja on väga väärtuslik toitaine . Samuti taruvaik ja õietolm.
Huvitavat:
 

• Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat
  
• Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil
  
• 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust
  

 
Põhifaktid:
Klass: putukad
Selts: kiletiivalised
Sugukond : mesilased
Perekond ja liik: Apis mellifera
Pikkus: mesilaseema 22 mm, lesed 20 mm, töömesilased 16 mm
Toitumisaparaat: imikärss
Tiivad: 2 paari
Munade arv: 1500-1800 muna ööpäevas
Koorumisaeg: 3 ööpäeva
Harjumuspärane eluviis: elavad mesilasperedena
Toitumine: nektar , õietolm, suir
Eluea pikkus: ema kuni 7 aastat, lesed 4-5, töölised 4-24 nädalat
 
Kasutatud kirjandus:
Www. neti .ee
www.mesi.ee
http://www.terviseleht.ee/200035/35_mesi.php3