50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mmmarit
Õppematerjali autor
elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel. Neil on tavaliselt iga aasta uus pesa koht. Pesas nad talvituvad nukuna. Toituvad meest ja õietolmust. Erakmesilased sülemeid ei moodusta. Nad nõelavad harva MESILASEMA Ühe mesilaspere moodustavad üks emasmesilane ehk mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Emamesilased on kõige pikemad, sihvaka tagakeha ja lühikeste tiibadega. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Keskmiselt kestab tema areng munast koorumiseni 16 päeva. 23 päeval on suuteline emamesilane munema. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud
Referaat Mesilased Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha. Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Kehaehitus Vähemalt 150 000 liiki hõlmavasse kiletiivaliste seltsi kuulub väga erineva kehaehitusega putukaid. Tüüpilise kiletiivalise suurekasvuline, kollase-mustavöödilise tagakehaga putukas võr
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastr
Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine
Mesilased Mesilasi on neli liiki. 1.Hiidmesilane 2.Kääbusmesilane 3.India mesilane 4.Meemesilane · Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad va
Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Magus ja kleepuv mesi on kontsentreeritud õenektar, mida korjemesilased tarru vastsete toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt kogu mesilasperet mesilasema, vastseid, leski ja töölisi lõhnava toitva ainega, mida nad ise toodavad. Nad korjavad lilledelt nektarit ning töötlevad selle ümber meeks, mille paigutavad taru sisemuses paiknevatesse "hoidlatesse" kärjekannudesse. Mesi on arstirohi ja on väga väärtuslik toitaine. Samuti taruvaik ja õietolm. Huvitavat:
(töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg Mesilaspere Emamesilane on pere kõigi liikmete ema. Ema kohuseks on muneda. Emamesilane on kõige pikema elueaga pereliige, kes võib elada 3-5- aastaseks. Töömesilased on pere põhiliikmed, kes teevad kõiki töid: koristavad, söödavad järglasi, ehitavad kärgi, nõelates kaitsevad kodu, töötlevad õietolmu ja mett. Töömesilased võivad korjeajal elada vaid mõne nädala, kuid sügisel sündinud elavad järgmise kevadeni. Lesed on peres vajalikud ainult paljunemiseks
· Enamus elavad üksinda, üks kord elus kohtuvad vastassugupoolega, et järglasi saada. · Ühiselulised putukad putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased · Elavad suurte peredena inimeste ehitatud tarudes, kuhu ehitavad kärgedest pesa. · See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud. · Mesilaspere moodustavad: o Emamesilane e. mesilasema teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad tarudes kevadest suve lõpuni ja lendavad tarudest välja ainult mesilasema viljastamiseks, pärast seda surevad, astlata. o Töölised suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid