Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mesilase esitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Mesilase esitlus #1 Mesilase esitlus #2 Mesilase esitlus #3 Mesilase esitlus #4 Mesilase esitlus #5 Mesilase esitlus #6 Mesilase esitlus #7 Mesilase esitlus #8 Mesilase esitlus #9 Mesilase esitlus #10 Mesilase esitlus #11 Mesilase esitlus #12 Mesilase esitlus #13 Mesilase esitlus #14 Mesilase esitlus #15 Mesilase esitlus #16 Mesilase esitlus #17 Mesilase esitlus #18 Mesilase esitlus #19
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mutsu Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus mesilastest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
pptx

Mesilased

Mesilased Mesilasi on neli liiki. 1.Hiidmesilane 2.Kääbusmesilane 3.India mesilane 4.Meemesilane · Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15­17 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad va

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Mesilane - eluviis, paljunemine

Mesilaste väline kehaehitus *pea *rindmik *tagakeha *2 paari tiibu *kolm paari jalgu Siseelundkond Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15­17 tuhat töömesilast ja ajuti 200­2000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesila

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Mesilased

hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta esimesele lennule taru lähedusse, et ümbrusega tutvuda. 11 päeva pärast kärjekannust lahkumist asub mesilane kärgi ehitama. Korjele hakkab ta lendama 15.-20. elupäevast alates, vahel ka varem. Astel Mesilasel on olemas astlaaparaat, mille kasutamine inimese vastu lõpeb mesilase jaoks surmaga. Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte. Liigid Mesilasi on neli liiki: 1. Hiidmesilane (Apis dorasata) elavad Aasia troopilistes metsades. 2

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Kodumesilane

Töömesilane elab suvel keskmiselt 4­5 nädalat, talvel kauem. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 4­5 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. Kodumesilane Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane Ta pärineb kas Aasiast, Lähis-Idast või Aafrikast. Euroopasse jõudis kodumesilane alles 10 000 aasta eest. Ja mesilase liiginimi mellifera, see pole midagi muud kui meekandja ladina keeles. Inimene kasvatab teda tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue ­ munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 000­17 000 töömesilast ja ajuti 200­2000 isamesilast ehk leske. Kärjelinnad Kodumesilase kärg on miniatuurne vahast asula. Vaha valmistavad töömesilased oma

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Referaat - mesilane

1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida putukas aeg-ajalt jalgadega kokku pühib ja tagajalgade külge paigutab. Sealt edasi paigutatakse õietolm kärjekannudesse ning segavad sellesse mett. Nii tekib suir. Nende suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel.

Bioloogia
thumbnail
54
pdf

MESILASEMADE KASVATAMINE

I OSA Autori südamlik tänu kuulub Mai Endlale, kes jagas oma mesila- semade kasvatamise kogemusi (Mai Endla meetod); Janek Saarepuule, 1. MESILASEMA TÄHTSUS MESILASPERES JA kes aitas kirjutada mesilasema andmise meetoditest ja Nico’t isolaa- MESILASEMA BIOLOOGIA tori kasutamisest; Jaanus Tullile, kes pani koos Janek Saarepuuga kokku itaalia mesilase kirjelduse; Priit Pihlikule, kes kirjutas kraini Tavaliselt on mesilasperes tuhandeid töömesilasi, sadu isasmesila- mesilasest; Peter Pihlile, kes selgitas lähemalt mesilasema kunstlikku si ehk leski ja ainult üks mesilasema. Kõik mesilaspere isendid on viljastamist, ning Aivar Raudmetsale, kes kommenteeris mesilaste mesilasema järglased, ja ka uus ema on saanud alguse vana ema poolt tõuomaduste hindamist. munetud munast

Loodus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun