Kiletiivalised (0)

iivalised
Ki let
Fred Kasela
Märjamaa Gümnaasium
VIII-c klass
2009
Üldtunnused
Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi
Tagakeha tipus muneti
Muneti on ühendatud mürginäärmega ­ mürgiastel
Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud
Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki
Veel infot
Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane
Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm
Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi
Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni
Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad
Erinevaid Liike
Puiduvaablane
Võrgendivaablane
Lehetäivamplane Click to edit Master text styles
Käguvamplane Second level
Munakireslased
Third level
Fourth level
Aedniksipelgas
Fifth level
Must sipelgas
Vaaraosipelgas
Kimalane
Erakmesilane
Lehemesilane
Toitumine
Täiskasvanud toituvad:
Loomsest toidust
Nektarist
Õietolmust
Sülemist
Meest
Teistest looduses leiduvatest toiduainetest
Paljunemine
Paljunemine on kehasisene
Emased munevad:
Haploidseid
Diploidseid mune
Veel paljunemisest
Lesed arenevad viljastamata munadest
Teised mesilased viljastatud munadest
Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega ehk mesilaspiimaga, mee, vee ja suira
seguga
Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel
Isa ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval
Vastsed
Vastsed enamasti usjad, silmadeta ja jalgadeta
Nukk on vabanukk, enamasti kookonis
Täismoondega vastsed arenevad taimedes või nende kudedes
Kiletiivaliste jaotus
Munetilisteks enamikus putukate parasiidid, kes elavad peremehe kudedes
Pidevkehalisteks ­ jässaka kehaehitusega, kelle rindmik on tagakehaga laialt ja jäigalt
ühendatud
Sipelglased ­ ühiselulised putukad
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised
http://www.koolielu.ee/pages.php/03100302?txtid=2903
http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&q=mesilane&btnG=Otsi+pilte
http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/keijo/images/ebaroov.jpg