Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mesilased (0)

1 Hindamata
Punktid

Mesilased
Mesilasi on neli liiki.
1.Hiidmesilane
2.Kääbusmesilane
3.India  mesilane
4. Meemesilane
•Mesilased on kõige 
olulisemad õistaimede  tolmeldajad .
• Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad 
neid  otsides  õitesse, kus õietolm neile külge jääb. 
Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse 
õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. 
•Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari 
küljes leiduvate eriliste kannukestega
•  Mesilaste   kasvatamist  nimetatakse mesinduseks.
•Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. 
Kärjekannudesse varuvad nad  mett  ja töödeldud õietolmu . 
Seal kasvab munad,  vastsed  ja nukud. Peres on harilikult 
üks  mesilasema , 15–17 tuhat töömesilast ja lesed.
•Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad 
lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad.
•  Töömesilane kasvab valmikuks 21 
päevaga.
•Töömesilased teevad kõiki peres 
vajalikke töid: ühed söödavad vastseid 
ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad 
sellest kärgi,  kolmandad  puhastavad, 
valvavad ja tuulutavad pesa, neljandad 
koguvad õietolmu ja nektarit ning 
paigutavad need suira ja meena 
kärgedesse. Töömesilane elab suvel 
keskmiselt 4–5 nädalat, talvel kauem.
•Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. 
Kodumesilastelt saab mett ja vaha.Mesilased on 
õistaimede tolmeldajad – teadlaste hinnangul tooks 
nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi 
paljude kultuurtaimede  kasvatamisel .
• Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu 
kärjekanne ja silub neid läikima.
• 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud 
vastseid. 8 päeva vanuselt on tal arenenud toitepi ma eritavad 
näärmed ja ta hakkab toitma ema, noori vastseid või 
emavastseid. 
•Hiljem hakkab ta sööda vastuvõtjaks. Pärast seda hakkab ta 
prahikoristajaks või teiste mesilaste puhastajaks. 
•Pärast seda, kui neil arenevad mürginäärmed, hakkavad nad 
lendla juures valvuriteks. Ja al es elu lõpul hakkavad nad 
lendama.
Informatsiooni allikas:  http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane
Piltide allikas :
http://www.google.ee/search?um=1&hl=en&q=mesilased&bav=on.2,or.r_qf.&bvm=bv.45512109,d.d2k&biw=1360&bih=610&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=pBx0UaH2I8nXOdatgKAK#um=1&hl=en&tbm=isch&sa=1&q=bees&oq=bees&gs_l=img.3...0.0.2.8822.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0...0.0...1c..9.img.7xkzvh1hAnw&bav=on.2,or.r_qf.&bvm=bv.45512109,d.d2k&fp=684a7af2b95f03eb&biw=1360&bih=610
Tänan vaatamast ! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Mesilased #1 Mesilased #2 Mesilased #3 Mesilased #4 Mesilased #5 Mesilased #6 Mesilased #7 Mesilased #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnabelMgi Õppematerjali autor
Slaidiesitlus mesilaste kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mesilased
6
docx

Mesilased

Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha. Mesilased on õistaimede tolmeldajad ­ teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Kehaehitus Vähemalt 150 000 liiki hõlmavasse kiletiivaliste seltsi kuulub väga erineva kehaehitusega putukaid. Tüüpilise kiletiivalise ­ suurekasvuline, kollase-mustavöödilise tagakehaga putukas ­ võrdkujule vastavaid liike leidub eelkõige voltherilaste ja

Bioloogia
Kodumesilane
3
doc

Kodumesilane

Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on

Bioloogia
Mesilase esitlus
19
ppt

Mesilase esitlus

Mesilased on kõike olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad lendavad õielt õiele, teostades sel viisil risttolmlemist. Kodumesilane on tuntuim mesilane, keda kasvatatakse tarudes. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15­17 tuhat töömesilast ja ajuti 200­2000 isamesilast ehk leske. Emamesilane Isasmesilane ehk lesk Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus vääraks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid läikima. 4 päeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma täiskasvanud vastseid. 8 päeva vanuselt hakkab ta toitma ema, noori vastseid või emavastseid. Hiljem töötab ta lennulaual toidu vastuvõtjana(u. nädal aega)

Mesindus
Mesilane - eluviis-paljunemine
3
doc

Mesilane - eluviis, paljunemine

Mesilaste väline kehaehitus *pea *rindmik *tagakeha *2 paari tiibu *kolm paari jalgu Siseelundkond Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15­17 tuhat töömesilast ja ajuti 200­2000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised

Bioloogia
Referaat - mesilane
8
doc

Referaat - mesilane

Sisukord Erakmesilased 2 Mesilasema 2 Lesed 3 Töölised 3 Mesilaste käitumine 4 Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks

Bioloogia
Mesilane-Apis-
12
ppt

Mesilane (Apis)

Mesilane (Apis ) 2009 Mesilane üldiselt Riik - Loomad (Animalia) Hõimkond - Lülijalgsed (Arthropoda) Klass ­ Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib olla kuni 60 000 mesilast, nende peale on ainult üks ema. TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia http://www.nupsu.ee/parenting/img/articles/1189509449_mesilane_mid.jpg Tuntuim on kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed.

Bioloogia
Loomade sotsiaaldes suhtes
5
odt

Loomade sotsiaaldes suhtes

Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel. Lesed arenevad viljastamata munadest 24 päevaga Nad on isasmesilased. Leskede ülesanne on mesilasema viljastamine, toitu nad ei korja ja tarutöid ka ei tee. Nad osalevad pereelus vaid suveperioodil, et paarduda. Juba augustikuus neid enam ei vajata, nad aetakse töömesilaste

Rannikumere keskonnakaitse
Bioloogia - putukad
7
docx

Bioloogia - putukad

väikestest kividest või teokodadest) ­ puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele. · Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. · Puhkehetkel asetavad tiivad seljale katusekujuliselt. · N. järvevana Kiletiivalised · Neli kilejat tiiba, eesmised on veidi suuremad · Tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kõige kõrgemalt on arenenud astlalised, n. mesilased, või herilased. · Nende tagakeha on rindmikuga ühendatud peene varrekesega. · Paljud liigid hoolitsevad oma järglaste eest. · Enamus elavad üksinda, üks kord elus kohtuvad vastassugupoolega, et järglasi saada. · Ühiselulised putukad ­ putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun