Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naftareostused Läänemeres (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis võib õnnetuse põhjustada?
Naftareostused Läänemeres, Soome
lahes ja Eesti vetes
Kerli Kisant EAKI
Tallinn 2011
Nafta
Koostis:
Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed,
vaigud)
Väävlit ja lämmastikku sisaldavad
anorgaanilised ühendid
Vesi
Omadused:
Vees lahustumatu
Veest kergem
Läbipaistev kuni must värvus
Madalatel temperatuuridel viskoossemad
Tuleohtlik
Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi
Tankeriõnnetused;
Naftapuurtornide lekked.
Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad
vetesse:
sademeveega tänavatelt;
laevade pilsiveest;
Tööstusheitmetest;
jne.
Ligikaudne naftakihi paksus (mm) -
Ligikaudne naftahulk (l/km2)
0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures
0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena
veepinnal
0,0015 - 150 Näha õrnad vikerkaarevärvid
0,003 - 300 Näha eredad vikerkaarevärvid
0,001 - 1000 Värvid muutuvad tumedamaks
0,002 - 2000 Värvid on ühtlaselt tumedad
Läänemeri
Praeguses arengujärgus mere vanus on vaid 4000 aastat
Suuruselt teine riimveekogu maailmas
Läänemeri on ühenduses ookeaniga väga kitsaste Taani väinade kaudu, mis
takistavad veevahetust
Läänemerre jõuab ühes sekundis umbes 16000 kuupmeetrit magedat vett ja
sama palju soolasemat riimvett
Naftatransiit Läänemerel
Alustati sadakond aastat tagasi
1995.a. 20 miljonit tonni
2007.a. 150 miljonit tonni
2015.a. Läänemere kaudu veetava nafta kogus 250 miljonit tonni
(Siseministeerium, 2008.a.)
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Laevaliiklus Läänemerel
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Läänemerel õnnetustes osalenud
laevatüübid 2010. aastal
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Laevade kokkupõrked Soome lahes
Laevaõnnetused Läänemerel 2001-
2010
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Reostuste põhjused Läänemerel 2010.
aastal
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mis võib õnnetuse põhjustada?
Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga
Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi
Õnnetusi soodustab karm talv, mis kaanetab mere ja teeb navigeerimise
keeruliseks
Tehnilised probleemid
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mis teeb naftareostuse Läänemerel loodusele hävitavaks
Läänemere madal soolasisaldus,
Akvatooriumi väike mahutavus,
Põhjapoolne asend,
Vähene veevahetus,
Puuduvad naftasööjad bakterid.
Eesti riskianalüüs
Eesti Valitsus on alates 2003. aastast koostanud riiklike hädaolukordade
risikianalüüsi kõige raskemate tagajärgedeni viivatest võimalikest
suurõnnetustest.
1. kohal on suur merereostus Läänemeres
Hädaolukord- > 10t naftat meres
Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub
Eestit enimmõjutanud reostused
1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti;
1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti;
2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas
vette ligi 300 tonni toornaftat;
2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu;
2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille
tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest;
31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t);
30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni.
2007. aastal Eesti vetes 99
merereostuse juhtumit. Neist
paarkümmend tuvastati vaatlus-
lendude käigus ning viiskümmend
avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam
reostusi esineb Loode-Eesti saarte
tagusel merealal, mida läbib
kõige tihedama laevaliiklusega
meretee.
Reostuse mõju keskkonnale
Veetaimestik
Kalad
Linnud
Hülged
Rannik ja sealsed elupaigad
Inimene
Reostustõrje
Sadamast lahkumine 2 tunni jooksul
Sündmuspaigale jõudmine 6 tunni jooksul
Täiemahulise reostustõrjeoperatsiooni alustamine mitte rohkem kui 12
tunni jooksul
Suure õlireostuse tõrjeks ei tohiks kuluda rohkem kui 2 ööpäeva
Omada vähemalt 2000 m. merepoome
Võimekus teostada reostuse korjet 12 tunni jooksul 4,5 km² alal
Click to edit Master text styles
Second level
"Pikker" ,,Maru"
Third level
Fourth level
Fifth level
,,Kõu"
,,Valvas"
,,Vapper" ,,Kati"
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tänan tähelepanu
eest!
Vasakule Paremale
Naftareostused Läänemeres #1 Naftareostused Läänemeres #2 Naftareostused Läänemeres #3 Naftareostused Läänemeres #4 Naftareostused Läänemeres #5 Naftareostused Läänemeres #6 Naftareostused Läänemeres #7 Naftareostused Läänemeres #8 Naftareostused Läänemeres #9 Naftareostused Läänemeres #10 Naftareostused Läänemeres #11 Naftareostused Läänemeres #12 Naftareostused Läänemeres #13 Naftareostused Läänemeres #14 Naftareostused Läänemeres #15 Naftareostused Läänemeres #16 Naftareostused Läänemeres #17 Naftareostused Läänemeres #18 Naftareostused Läänemeres #19 Naftareostused Läänemeres #20 Naftareostused Läänemeres #21 Naftareostused Läänemeres #22 Naftareostused Läänemeres #23 Naftareostused Läänemeres #24 Naftareostused Läänemeres #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karuplika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade USA ja Kanada põllumajandusest
14
pptx

Ülevaade USA ja Kanada põllumajandusest

Ülevaade USA ja Kanada põllumajandusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level USA põllumajandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põllumajandus on suuruselt kolmas tööstusharu USA's. USA on toidu netoeksportija. Põllumajanduse osa USA SKT'st on 1,2 %. USA SKT on ligikaudu 15 triljonit Viimase põllumajandus loenduse kohaselt mis toimus

Põllumajandus
Christo Vladimirov Javacheff
24
pptx

Christo Vladimirov Javacheff

Christo Vladimirov Javacheff 13. Juuni 1935 Maikel Pulk 12. a Nõo Reaalgümnaasium Elukäik I Sündis Bulgaarias Gabrovos Vanemad olid marksistlikud intellektuaalid 1953.a. - 1956.a. õppis Sofia kunstiakadeemias 1956. a. sai tööd Praha teatris 1957. a. sõitis läbi raudse eesriide medikamentide kaubavagunis Austriasse Õppis ühe semestri Viini Kunstiakadeemias 1958. a. sõitis Pariisi jäädes kodakondsuseta isikuks Pariisis pidi alguses taluma majanduslikku kitsikust ja sotsiaalset isolatsiooni Elukäik II Äraelamiseks maalis portreesid, mida lähendas prostitusioonile 1958. a. oktoobris kohtus Christo oma hilisema naise, kindrali tütre Jeanne-Claudeiga, peatselt abielluti 11. mai 1960 a. sündis tütar Cyril Septembris 1964 läks Christo oma perekonnaga elama USA-sse 1973. a. sai Christo USA kodanikuks 14. märts 1984 sai Jeanne-Claude USA kodanikuks Christo naine Jeanne-Claude suri 18. novembril 2009, aju anerüsmia

Kunstiajalugu
Hinduistlik arhitektuur
68
pptx

Hinduistlik arhitektuur

INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text

Kunstiajalugu
Heitvetest pärinev reokoormus ning selle probleemid
11
pptx

Heitvetest pärinev reokoormus ning selle probleemid.

vees ujutamise käigus ujutamisel jt. Lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Reostusnäitajad Vee(kogu) kvaliteedi langus Veekogu kinnikasvamine Vee ebameeldiv lõhn Veeõitsengud Vetikate vohamine Orgaaniliste ainete sisaldus Toitainete sisaldus Click to edit Master text sty Heljumisisaldus Second level Third level Vee bakteriaalne reostus Fourth level Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 ­ 1137,86 tonni Heljum ­ 3744,70 tonni Naftasaadused ­ 31,06 tonni Püld ­ 145,22 tonni Nüld ­ 1748,69 tonni Sulfaadid ­ 163031,92 tonni Kloriidid ­ 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
ISLAND powerpoint
8
pptx

ISLAND powerpoint

ISLAND Hele Koppel 8t klass Islandi üldandmed · Islandi pindala103 125 km² · Saarel elab318 800 inimest Click to edit Master text styles (2010.a. andmetel) Second level · Rahvastiku tihedus3,2 Third level in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Click to edi

Geograafia
Rhodose koloss
10
pptx

Rhodose koloss

Rhodose koloss Karl Oliver Tomson 10D Asukoht Click to edit Master text styles Rhodose saar asub Väike- Second level Aasia edelaranniku lähedal. Third level Fourth level Umbes 1200 aastal e.Kr. oli Fifth level Rhodos tugev ja rikas saareriik, võimas mereriik aga linn ise suur kaubanduskeskus. Rajamise põhjus Click to edit Master text styles Antiikmütoloogias kuulus Rhodose Second level Third level saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Fourth level Rhodose saare edukat kaitsmist Fifth level

Ajalugu
Soome Vabariigi esitlus
16
pptx

Soome Vabariigi esitlus

Soome päev 08.12.2011 F. Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa,mu õnn ja rõõm, kui kaunis oles sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Soome pindala on 338 430,53 km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi

Kultuurilugu
Chilli con carne
10
pptx

Chilli con carne

Chilli con carne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tairi Ehlvest Kadrina Keskkool 2010 Chilli con carne on pärit Hispaaniast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Chilli con carne on vürtsikas hautis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toiduainetena on peamiselt kasutatud tsillipipar, liha, küüslauk, sibul ja köömned koos tükeldatud või hakitud lihaga. Sageli ka oad ja tomatid. Click to edit Master text styles Võib sisaldada ka

Käsitöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun