Korallriff ehk
korallrahu on õisloomade ja vetikate tekitatud
lubjaline
moodustis meres. Seda
toetavad alaosas
surnud organismid. Nende teke on võimalik vaid selleks soodsates
tingimustes, troopikameredes, kus vesi on puhas ning
hapniku
–ja toidurikas. Eriti meeldib
korallidele lainetus , sest see toobki palju hapnikku. Vee temperatuur
jääb vahemikku
20-30 kraadi
ning sealse merevee
soolsus võib ulatuda kuni 45‰. Näiteks
läänemere soolsus on vahemikus
2- 20
‰. Korallrahud kasvavad aastas
keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja miljonite aastatega, selle
veealune osa on
elupaigaks paljudele kirevatele kaladele. Veepealne
osa kattub tihti ka mullaga ja see kattub rikkaliku taimestikuga.
Korallrifid jagunevad kolmeks
liigiks :
OOOEsimene neist on ÄÄRISRIFF. Äärisrifid paljastavad
randa ning nö
ilmuvad välja mõõna ajal. Teiseks liigiks on BARJÄÄRRIFID ehk
vallrahud. Need asetsevad rannast eemal ning on sellega rööbiti.
Samas võivad tihti äärisrifid kujuneda barjäärriffideks ja
vastupidi, kuna rahu võib vajuda ning kerkida.
Kolmas liik on ATOLLID ehk rõngassaared. Atollide
keskele moodustub
laguun ning see on enamjaolt tekkinud vulkaani kraatrile.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d8/Coral_atoll_formation_animation.gif OOO
Esimesed rahude
asukad olid väiksed putukad ja ämblikulaadsed,
kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid
linnud , lindude järel
aga pisiimetajad, limused ja
kahepaiksed , kes transporditi sinna
puutükikestel või taimede ja mulla
seguga . Linnud mängisid väga
tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele
ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite
kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad
seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni
jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele
hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja.
Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees
hulpima , näiteks
kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste
poolt tagant tõugatuna.
Kirevad
ja värvilised vetikad,
meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid
taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki
nö loomadest. Mõni käsnaline on näitkeks kala jaoks söök ehk
taim. Siiski leidub taimi nagu: põdrasarv, ajukorall, veenuslehvik.
Mitmed korallmere
kalad meenutavad
välimuselt taimi või teesklevad, et nad on
korallid või merepõhi.
Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste
röövkalade eest. Rifikalad on miljonite
aastate vältel kujunenud püsivate elutingimustega sedavõrd hästi
kohastunud , et väiksemadki muutused ümbritsevas olustikus mõjuvad
hukatuslikult. Mõningad kalad on näiteks: huulkalake,
pikk-koon-teravoga, kirju küülikahven, korallkala, pintsettkala,
ingekala. Korallrahud on eriti sobivaks paljunemiskohaks
merikilpkonnadele. Leidub ka korallmadusid ja hüdralisi. Meritäht
võib korallrifile vägagi ohtlik olla. Need okasnahksed ronivad
mööda koralle, pritsivad seedemahlu korallidele ning söövad need
siis ära.
OOOBiootilistest
teguritest domineerivad ennekõike
konkurents ja kisklus. See
tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam.
Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad
suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja
soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide
suremise .
Seega ei saa öelda, kas korallriffidel on tegu populatsioonide kasvu
või
kahanemisega , kuna olukord muutub kiiresti. Antropogeensed ehk
inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna
turism ,
kalandus ,
suveniirikaubandus,
merereostus , mudaga
üleujutamine ning
kliimamuutused on laostavad. Viimasel ajal ilmub
teateid korallrahude “valgenemise” kohta.
Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987.
aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto
Rico rannikul
kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille
põhjuseks on
teadlaste hinnangul
korallide ja nendel elutsevate
merevetikate sümbioosi häiritus. Arvatakse, et vetikate olemasolu
toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad
moodustada rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad
ujusid vetikapilve sisse, mis vabanes ning hõljus vee peal pärast
selle olulise suhte purunemist. Teadlased peavad korallide ja
vetikate sümbioosi katkemise peapõhjuseks merevee temperatuuri
tõusu. Tänasel päeval on juba üle 300 kaitse alla võetud
korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil.
Üks tuntumaid korallriffe on Suur
Vallrahu (üle 2000km,
Austraalia idarannikul) (toob sisse 50 miljonit dollarit), Punases –ja
kariibimeres.
Kõik kommentaarid