Selle järgi ütles ta täpselt, kui palju kaupa laev mahutab ja millised purjed talle kõlbavad. Kui laevaomanik oli sellise laevaga nõus, hakati ehitama. Laevameistrid olid sageli vaid mõneklassilise haridusega. Oma töös toetusid nad kogemustele ja tähelepanekutele, mis võimaldasid neil luua aluseid, mis ei jäänud alla välismaal kõrge haridusega inseneride poolt ehitatuile. Laevameister sai tasuks 35 – 45 rubla kuus ja sõi peremehega ühes lauas. Teistele töölistele tehti süüa eraldi. Meistriga ühepalju palka asi ka sepp. Ülejäänud meestela maksti päevas 45 kopikat kuni rubla. Tasu olenes laevaomanikust. 8 Kokkuvõte Eesti meresõidu ajaloo algus kaob aastatuhandete taha. Esimesed inimesed Maarjamaal asusid elama just veekogu äärde, muutusid nad tahtmatult selle rahutu naabri mõjul meremeesteks
sporti, sest neis on võimlad, jooksurajad, jalg-, korvpalli väljakud, tenniseplatsid ja palju muud. Kruiisilaevadel on ka tavaliselt mitu basseini. Väga suurtesse laevadesse on lausa tehtud täis suuruses jäähokiväljak ja ronimissein. Mõnedes üksikutes laevades on ka kabel. Turvalisuse tagamiseks on pardal loomulikult olemas piisav arv päästeveste, päästepaate ja kui keegi on ennast äkki liiga purju joonud või kuriteo toime pannud siis nende jaoks on laevas ka eraldi kongid. 2014. aastal valiti välja maailma parim kruiisilaev. Selle tiitli sai omale Disney Fantasy. Disney Fantasy on Disney uusim laev ja võitis kokku üheksas kategoorias, sealhulgas parimate kajutite, parima söögi, parima perereisi jm auhindu. See kruiisilaev võitis näiteks mitmete lisamugavustega, nagu "maagilised portaalid" kajutites, mis näitavad ekraanidel otsepilti merest. (Kaido Einama) 6 7 Joonis 1
laevade ehitamisel (Joon. 1.5.), kasutades talastiku katmiseks pikki planke vöörtäävist ahtritäävini paigutatud servaga üksteise peale. Oma laevadega jõudsid nad isegi Ameerikasse. Oma laevade juhtimiseks oskasid nii foiniiklased kui viikingid kasutada rooliaeru, mida tuleb lugeda järgmiseks tehniliseks saavutuseks laevaehituses. Joon. 1.5. Viikingite laev. Aer jäi kauaks ajaks laeva peamiseks liikuma panevaks jõuks vaatamata purje olemasolule (Joon. 1.6.). Kreeklaste ja roomlaste sõjalaevadel oli kuni 3 rida aere. Neid nimetati trieerideks (Joon. 1.7.). (Räägitakse isegi 5-st, kuid seda on raske uskuda.) Purje kasutati vaid pärituule korral. Kuid need laevad olid küllalt suured: veeväljasurve (laeva mass) kuni 1000 tonni ja kandsid kuni 1000 meest. (pikkus kuni 70m ja laius kuni 16m). Aerude jõul liikuma pandavate laevade üldnimeks on galeer.
Hiljem leiutati paremaid laevu, milleks oli karavell. Karavell on kerge laev, mis on paarkümmendmeetrit pikk ja mahutab enda peale kakskümmend meest ning nende toiduvaru. Laev loovib kergelt ja kiirelt karide vahel ja pöördub kergelt, tal on kolmnurksed purjed, mis võimaldavad sõita vastutuult palju paremini ja hoopis kiiremini kui nelinurksete purjedega laevad. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli madal süvis, nii et neid sai kergesti kaldale ajada. Kaubalaevad ehk knorrid olid lühemad ja laiemad ning neid kasutati suurte lastide vedamiseks. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. 4 Bussool ja kompass
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Jooniselt on näha, et l0>l. Siit järeldub, et vedellast, vaba pinna olemasolu korral, halvendab laeva püstuvust. Negatiivne mõju on väiksem kui vaba pind saab jagatud osadeks pikivaheseintega (Joon. 3.20.). Nii ei ole laevas ühtegi tsisterni vedela lasti või ballasti jaoks, mis ulatuksid pardast pardani. Enamatel juhtudel on tsistern jagatud kaheks osaks pikivaheseinaga. Sageli jagatakse tsistern veelgi enamate pikivaheseintega, näiteks kolme pikivaheseinaga neljaks osaks. Samuti püütakse ekspluatatsiooni käigus vältida vaba vedelikupinna tekkimist mitmes tsisternis. Joon. 3. 19. Joon. 3.20. 3.2.3 Kreenikatse
päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis. Ühe päeva jooksul oli korraldatud ,,Titanicule" proovisõite. See aga oli tehtud ülepeakaela, sest nii lühikese ajaga ei saa nii suurest laevast täielikku ülevaadet. Üldist paadihäiret ega tulekustutust ei harjutatud, ammugi siis meeskonna tegutsemist avariikorras. Terve meeskond isegi ei viibinud proovisõidu ajal laevas! Hoolimata tugevast reklaamist ei suudetud kõiki kohti ,,Titanicul" välja müüa. Kõige tühjemaks jäid 2. ja 1. klass. Siiski viibisid laeval palju New Yorgi ja Philadelphia rikkamaid kodanikke. Luksusaurikul viibis 20 mesinädalaid pidavat paari. Ainult ühel paaril õnnestus mõlemal eluga pääseda, ülejäänud 19 naist jäid leseks. Kõige prominentsem ,,Titanicul" viibinu oli kolonel John Jacob Astor IV, kelle isiklikku vara on
Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3. augustil, 1492 aastal , sõitsid Palo`st (sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aeglane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks . Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonson Pinzón . Pinta oli karavell, väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti. Kolmas laev oli Niña, selle laeva kapten oli Vicente Yáñez Pinzon , Martini vend
Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada. Vahiteenistus 8 Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus
Pärnu Ühisgümnaasium James Cook Goegraafia Koostaja:Karl Tulmin Klass: 7B Juhendaja:Marge Kurm Pärnu 2012 James Cook James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal on arvude jaoks andi". Nii läksk
juurde rahalist toetust küsima . Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3. augustil, 1492 aastal , sõitsid Palo`st (sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aeglane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks . Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonson Pinzón . Pinta oli karavell, väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti. Kolmas laev oli Nia, selle laeva kapten oli Vicente A?es Pinzon , Martini vend. Nia oli ka karavell, mis kaalus umbes 50-60 tonni. Nial oli neli masti
Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Kes käisid rüüsteretkedel Skandinaavias kui ka väidetavalt araabia aladel. Eesti viikingeid mälestatakse tänapäevani, erinevates Eesti paikades, on lastud vette viikingi laevu nagu näiteks 2012 aasta 7. juulil läks Kiruveres, Paunküla veehoidla ääres vette viikinglaev nimega Äge, samuti ka 2010 aasta 6. juunil Käsmus vette lastud viikinglaev nimega Aimar, mis näeb väga ilus välja, eriti laeva triibuline puri.Minu arvates on selline tegevus Eesti maastikul äärmiselt oluline, kuna nii on võimalik viikingite tegutsemisest ja ajaloost aimu saada ka noortel ning tulevastel põlvedel.
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad
tekini. Selleks on vaheseina plaadistus toestatud vertikaalsete või horisontaalsete taladega ribidega. Ribide suund valitakse nii, et kõrgeid ja kitsaid vaheseinu toestavad horisontaalsed ribid ja madalaid laiu vaheseinu vertikaalsed. Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud sahtid. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon.
Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad......................
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal.
kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui kaup läheb kaduma ja kolossomendis kauba väärtust kirjas ei ole, siis vastutab vedaja kehtestatud piirmäära ulatuses. Kolossomendi allkirjastab laevakapten ja edastatakse kauba saatjale (shipper’ile) hetk enne väljasõitu. Bill of lady tõestab, et kaup on laevas ja kapten annab ta välja. Tõend kirjaliku lastiveolepingu olemasolu kohta (mitte lastiveoleping ise). Kolossomendi teisel küljel kirjeldatakse juristiktsiooni, millistele konventsioonidele see vedu on allutatud jms. 2. ETA – estimated time of the arrival. 3. Kolossoment on väärtpaber. Kelle käes on kolossoment, see on selles nimetatud kaubapartii omanik. Rahvusvahelises kaubanduses kehtib põhimõte, et pay first ja litigate later – enne maksa, vaidlusta pärast.
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
6) tagama meditsiinilist hooldust laevas; 7) tagama lasti ohutuse reisil; 8) kontrollima ning hooldama laeva konstruktsioone ja seadmeid; 9) sulgema veekindlalt kõik avad ja hoidma avade sulgemiseks ettenähtud sulgurid ja seadmed töökorras ning täitma häireplaanist tulenevaid kohustusi; 10) käitama laeva tulekaitse- ja hädaolukorraks ettenähtud seadmeid ning päästevahendeid, teostama nende nõuetekohast hooldust ja tagama laevas olevate isikute kogunemise kogunemispaikadesse ja evakuatsiooni. 11) tegutsema kooskõlas laeva turvalisuse plaaniga. § 2. Rahvusvaheliste ja siseriiklike nõuete täitmine Miinimumkoosseisu määramisel arvestatakse rahvusvaheliste konventsioonide ja siseriiklike õigusaktide järgmiste nõuetega: 1) vahiteenistuse korraldamine; 2) töö- ja puhkeaeg; 3) meresõiduohutuse korraldamise koodeks (ISM koodeks); 4) meremeeste diplomeerimine; 5) meremeeste koolitus ja kvalifikatsioon;
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem jonnaka mulje. Just
asjast rääkimine ei ole küllaldane intsidendi vältimiseks ja pea olema valmis ette võtma tegevust. Ankruvahis olev tüürimees peab: - määrama ja kandma sobivale kaardile laeva asukoha niipea kui olukord võimaldab - kontrollima piisavalt sageli meremärkide ja kergesti äratuntavate objektide peilingute võtmisega, kas laev ankrul ei triivi Kui selgub, et laev triivib ankrul, kutsuge otsekohe kapten. - tagama nõutava vaatluse - tagama perioodilised ringkäigud laevas - jälgima meteoroloogilisi ja loodete tingimusi ja mere seisundit - kui laev hakkab triivima, kutsuma kapteni ja ise tarvitusele võtma vajalikud abinõud - tagama, et masinate valmidusaste on kooskõlas kapteni ettekirjutusega - nähtavuse halvenedes informeerida kaptenit - tagama, et laev kannaks vajalike märke ja tulesid ja annab nõuetekohaseid udusignaale - tarvitusele võtma abinõud merereostuse vältimiseks ja täitma reostuse vältimise eeskirju
Ujuvuskese (mahukese) B (Centre of Buoyancy) = ujuvusjõu (üleslükkejõu) rakenduspunkt Metatsenter M Transverse Metacentre Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentriline kõrgus GM Metacentric Height Püsivust mõjutavad tegurid Püsivusele mõjub halvasti raskuskeskme liiga kõrge paigutus ja vedeliku vabapind laevas 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus Ujuvus, ujuvusvaru On laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Laeva ohutu liikumise kindlustamiseks peab igal laeval olema ujuvuse tagavara. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastiveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25%, reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Archimedese seadus laevaehituses
Referaat James Cook Koostaja.Kelli Kiipus Klass:8.c Õpetaja:Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaeg
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul.
Huvitavaid fakte: Victoria1 ehitati 12 kuuga ja laeva hind oli 2,4 miljardit EEK. Laeva 740'st kajutist peaaegu pooltel on aknad. Veeskamise järel oli Victoria 1 maailmas 6. (kuues) reisiparvlaevkajutite arvu poolest Sõites liinil Tallinn Mariehamn- Stockholm, kasutab Victoria 1, 16 400 tonni kütust aastas. Victoria 1 läbib ühe aasta jooksul umbes 90 00 meremiili ehk teisisõnu teeks Victoria ühe aastaga 4,2 ümbermaailmareisi. Ohutus ja turvalisus laevas: Tööohutus Esmalt tutvusime tööohutusega Tallinki kontoris kus meile anti lugeda tööohutuseeskirju. Tööohutus eeskirjad olid meile väga tuttavad ja arusaadavad, sest seda oleme ka koolis õppinud. Tööohutusega sai ka tutvuda laeval olevas töötajatele mõeldud puhkekohas kus olid olemas tööohutus eeskirjad ja üldised ohutusnõuded mida pidi järgima. Tallinki esimeseks prioriteediks on inimeste, laevade ja keskkonna ohutuse ja turvalisuse tagamine. Laeva personal:
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi
kirjanikud ja rändurid, kes on jätnud märkimisväärseid kogumeid. Vana-Egiptuse paadid on kõige vanemad hooned. Läbi Niiluse jõe möödunud mere laevad: alguses olid puidust ja papüürusest paadid, hiljem suuremad laevad, millega oli võimalik teha pikki sõite. Kuid merendus sel ajal oli väga napil tasemel, kuna kõik laevad olid nende aastate jooksul lapiku põhjaga ja see takistas rannikust kaugemale reisimist. Enamus laevu juhtis üks inimene, peale seda olid laevas ka meremehed, kes tegid peamist ülesannet, milleks oli aerutamine ja mootori rolli täitmine. Laevas oli 21 sellise tööga isikut, enamasti orjad ning üks juht, kes viis marsruuti. Sel laeval puudus mastil kangas, mishiljemnimetatipurjeks. Kaubandus- ja sõjalaevad muistsel ajal visuaalselt ei erinenud, kuid sõjalaevad olid kiiremad kui kaubalaevad. Egiptlasel ei olnud hulgaliselt laeva ehituse kogemusi, nende laevad olles väga ühesugused, mis oli võimalik tänu varem omandatud
Laevade jõuseadmete areng Minua arvates on üheks tähtsamaks liiklusvahendiks laev. Lisaks on meritsi võimalik ka tõhus kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat aeru. Galeerid olid 7.
Kui laeval oli aeg broneeritud ja ta oli jõudnud reidile, siis hakkas pihta kunda sadama stividori ja lootsi töö. Kõigepealt tuli teade laevaagendilt või kaptenilt, et laev soovib siseneda Kunda sadamasse. Kui teade oli tulnud ja luba antud, et laev võib sadamasse siseneda läks laevale vastu lootsilaev, kust läks laeva peale Eesti Lootsi esindaja. Lootsilaev tuli tagasi ning loots jäi laeva, mis tahtis siseneda kunda sadamasse. Loots oli laevas seni, kuni laev oli sildunud kai äärde. Lootsi ülesandeks on aidata laev ohutult reidilt sadamasse. Kui laev oli jõudnud sadama basseini, siis seal keerasid laevad ennast ringi ning seejärel manööverdasid ennast kai äärde. Kai ääres olid laeva ootamas kaimadrused/dokkerid, kes võtsid vastu laevalt visatud otsad. Kui otsad olid kätte saadud, siis tuli need kinnitada pollarite külge, et laev saaks
Laeval olles otsustati asutada seina-, raadio- ja fotoleht. Smuulil on seinalehega omad probleemid, ta keeldub seda toimetamast kuna ta ei oska eriti vene keelt. Siiski saab ta vastu tahtmist seinalehe toimetajaks, perteikomitee liikme pealekäimisel. Algul oli ta skepiline aga hiljem tunnistab, et polegi väga viga kuna inimesed on äärmiselt abivalmid. Kaasa lõid toredad inimesed, kellel on palju kogemusi näiteks lennuvaldkonnas, joonistamises jne. Ta kiidab toredat ja haritud rahvast laevas. Smuulil endal on pisut probleeme keskendumisvõime üle ning samuti ka laiskusega. Sai ju kaasa võetud “Tormipoeg” ja “Lea”, mis peavad ilmtingimata valmis saama laeval olles. Smuul kirjeldab merd erinevalt asukohalt. Läänemeri on tuuline, külm, vihmane ja mässav. Gibraltari juures aga vesi sini-sinine, päike on pimestav. Nad kohtuvad Gibraltari juures “Kaasaniga”. Mõlema laeva pardad on mehi täis. Smuulile meeldib kirjeldada kahe laeva kohtumist ookeanil. Talle
.................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ........................................................................... 19 7.2 Maailma puu ...............................................................
Roald Engelbregt Gravning Amundsen referaat Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2. Neilt reisidelt saadud kogemused ning lugematult paljude ekspeditsioonide luge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
