Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Menüü analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
menüü, kokk, kursus, annama, juhendaja, hommikusöök, mega, banaan, lõunasöök, limonaad, 250ml, vahepala, kommid, 100ml, jalutuskäik, õhtusöök, toorsalat, keedukartul, kurk, porgand, viinamarjad, toidupüramiid, mitmekesine, söön, liigunTartu Kivilinna Gümnaasium Nimi ja perekonnanimi TERVISLIK TOITUMINE Uurimistöö Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5
Söö mõnuga 6 käsku. 1) Loo söömiseks sobiv keskkond. 2) Söömise juures ei tohi kedagi arvustada. 3) Vali taldrikule 5 värvi. 4) Söö regulaarselt. 5) Pea meeles, et toidus oleks põhilised toiduained. 6) Ole ettevaatlik süsivesikutega. 4 7 päeva näidismenüü 1. päev 2. päev 3. päev 4. päev Hommikusöök: Hommikusöök: Hommikusöök: Hommikusöök: kaerahelbepuder neljaviljapuder võiga sõrnikud omlett tomatiga võiga keefir hapukoorega juustuvõileib maksapasteedi õun kalavõileib kohv võileib tomatiga kohv kohv banaan
KOOL NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?............................................
joogivesi! Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kg kohta. Põhikogus veest saadakse toiduga. Vesi ei anna organismile toiduenergiat, kuid on hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust. (3) 2.2. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Tärkliserikkad toidud nagu leib, teravili ja kartul on tasakaalustatud menüü aluseks. (3) 2.3. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Organism saab neist vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. (3) 2.4. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna
Juhtubki see, et nälja kustutamiseks haarab ta kiire piruka või mõne puuvilja. Õhtusöögi ajaks on aga nälg nõnda suur, et süüakse liiga palju. Erikul tuleks hakkata tasakaalustatult ja regulaarselt toituma. See tähendab, tervislik toitumine eeldab, et söögikordi päevas on viis, millest kaks on kerged vahepalad. Harvad toidukorrad tingivad suurte koguste söömist ja sellest tuleneva ülekaalu. Kahe toidukorra vahele ei tohiks jääda rohkem kui 3 tundi. Esimene põhireegel: hommikusöök peab jääma ajavahemikku 7.00-8.30. hommikusöögist peab inimene saama olulise osa toidu süsivesikutest. Toidusüsivesikutest peab inimene saama 50-60 % päevasest toiduenergiast. Inimorganism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, et põhiosa toidusüsivesikuid saadakse hommiku- ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa 4
Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi,
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim...................................................................
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik............................................................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .........................................................................
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada
Saku Gümnaasium TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Autor Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud.
iga 3,54 tunni tagant, seetõttu peaks päevas olema 46 min, põhitoidu söömiseks 2025 min. toidukorda. Süüa tuleb siis, kui kõht läheb tühjaks. Päevane toidukordadest saadav energia võiks jaguneda järgmiselt: · hommikusöök 2025% · lõunasöök 2535% · õhtusöök 2535% · 13 vahepala 530% Hommikusöök on soovitatav süüa vähemalt 12 tundi
valgud 10-15% Toidureziimiks nimetatakse teatud kindlat korda, mille kohaselt päevane toidu tarve kaetakse nii ajaliselt ja koguseliselt. Tabel 2.3. iseloomustab toiduenergia jaotust päeva söögikordade vahel. Tabel 2.3. Energia jaotumine erinevate söögikordade vahel Söögikord Päevasest energiast % Kolme toidukorra puhul Toidukogus grammides päevasest energiast % Hommikusöök 25 30 480g Vahepala 8 Lõunasöök 30 45 -50 800g Vahepala 7 Õhtusöök 30 20-25 320g 16 Tabelites 2.4. kuni 2
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need
Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus
rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal),
Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna (keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks
Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed
3. KOOLIEALINE LAPS JA TOITUMINE Varsti kooliealiseks saav või juba koolieas olev laps on aktiivne ning kasvab kiiresti ja lapse energia ning toitainete vajadus on üsna kõrge võrreldes suhet nendega kehaga. 3.1 Mida lapsele anda Lapsed vajavad tervislikku ja balansseeritud igapäevamenüüd, mis peab olema rikas puu- ja juurviljade poolest. Kindlasti tuleks lasta julgustada proovima erinevaid toite, et olla kindel, et vajalik hulk toitaineid saadakse kätte. Kindlasti peaks lapse menüü sisaldama järgmisi toiduaineid: · piim, juust, jogurtid, sojaoad, tofu ja pähklid sisaldavad rikkalikult kaltsiumi, mis on oluline tervete hammaste ja luude tagamiseks; · hommikuhelbed ja rasvane kala on head D vitamiini allikad, mis aitab säilitada kaltsiumivarusid veres ja tagades seeläbi tugevad luud. Peamine D vitamiini allikas on siiski päikesevalgus, kuid päikese käes viibimise aega tuleb piirata;
PP, niatsiin, nikotiinhape, pähklid, seemned, maks, linnuliha, pärm, sea- ja veiseliha, kamajahu, muna, täi B3 nikotiinamiid kala, kohupiim, kodujuust B₅ pantoteenhape maks, pärm, pähklid, kala, kaunviljad, seened, munad, linnuliha B₆ püridoksiin maks, pähklid, linnuliha, kala, pärm, avokaado, brokoli, paprika, banaan, sea- ja veiseliha, leib, seemned, munakollane, kaunviljad H, biotiin maks, pähklid, mandlid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed, seen B₇ B₉ folaadid, foolhape, pärm, maks, kaunviljad, brokoli, lehtkapsas, spinat, pähklid, seemned, peet, nui rohelised taimeosad, muna, leib, paprika, kaalikas, kamajahu, lillkapsas, redis, m
Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS · Hommikusöök peaks olema liitsüsivesikuterikas, mis kindlustaks normaalse veresuhkru taseme organismis ja ajutegevuses, mis on otseselt seotud erksuse ja meeldejätmisvõimega. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Seega on tähtis, et hommikusöögiks süüakse putrusid, täisteratooteid ning aed ja puuvilju. Taldrikureegel: · Pool taldrikust täidetakse taimse toiduga, milleks sobib toores salat, riivitud
siis saab keha kätte vajaliku koguse mineraalaineid ja vitamiine. Ent tuleb silmas pidada, et liiga suur puu- ja köögiviljade tarbimine (üle 9 portsjoni) ei ole samuti kasulik. Seda seetõttu, et siis ei jaksata süüa muid vajalikke toiduaineid, nagu piim, liha, kala, leib ja muu selline, ning sellepärast võib kannatada valkude, asendamatute rasvhapete ja osade vitamiinide- mineraalainete saamine. Samuti, süües palju magusaid puuvilju, nagu banaan või viinamarjad, saadakse liiga suur kogus energiat süsivesikute näol. Ja on oht, et need muutuvad organismis rasvaks ja seega tagajärjeks võib olla ülekaalulisus. Samuti kutsutakse inimesi üles eelistama oma kodumaa toodangut, isegi, kui see ei pruugi väliselt tunduda nii kvaliteetne, kui välismaine toodang. Kuid soovitusest võiks kinni pidada, kuna reeglina on kodumaisel kaubal vähem kemikaale.v 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis
Eelista värskeid puu- ja köögivilju. Kui valik on kesine, siis vali külmutatud tooted või näiteks kuivatatud oad, herned ja puuviljad. Konserve osta viimases järjekorras. Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera". Eelista võimalikult vähe töödeldud tooteid, nagu täisteraleib ja -helbed, kruubid, tatar, pruun riis. Leiva valikul eelista puhast rukkileiba või suurte terade ja seemnetega leibasid. Nädala menüü lihatooted kombineeri nii, et vähemalt kahel päeval oleks laual kala, ühel päeval munatoit ning ülejäänud 4 päeva jaga tailihatoodete vahel. 12 päeva nädalas võivad olla ka täiesti lihavabad. Lihatoodetest on võrdselt head kana-, veise- ja sealiha, aga ka hakklihad. Väldi läbikasvanud liha, nähtavat pekki, kamarat ja nahka. Samuti osta vähem keeduvorste ja muid lihamassist valmistatud tooteid, kus puhta liha sisaldus on ebamäärane.
mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki. 1 Toitumine peab olema regulaarne, kogused mõõdukad - päevas peaks sööma 3 põhitoidukorda ning 1-2 oodet. Toidukogused peaksid jaotuma järgmiselt: hommikueine 30- 35%, oode 10%, lõuna 45-50%, õhtusöök 10%. Koolieelikute toidust saadav energia peaks toidukordadele jaotuma järgmiselt: hommikusöök 20%, oode 5%, lõuna 25%, oode 10–20%, õhtusöök 25%, oode 5–10%. Oodeteks on kõige sobilikumad puu- ja köögiviljad, sobivad ka piimatooted, võileivad, mahl. Toidu kogus, mida tarbitakse ühe toidukorra ajal, peaks olema mõõdukas. Nii on võimalik vältida ülesöömise tagajärjel tekkivat ebamugavustunnet ning organismi liigset koormamist. Hommikusöögi söömine on väga oluline, kuna see varustab organismi (sh aju) päevaks vajaliku energia ja toitainetega
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU?
ebatervislik. Hommikust ma üldjuhul süüa ei jõua, kui jääb aega, joon ühe piimaga kakao. Tööl olles näksin mõne saiakese või puuvilja ning hilja õhtul koju jõudes olen liiga väsinud, et midagi süüa. Vabadel päevadel üritan tasakaalustada natukenegi oma kehva toitumist ja söön korralikumalt. Käesoleval nädalal oli minu toidulaual järgmised toiduained ja toidud: mandariinid, õunad, jäätis, krõpsud, saiakesed, šokolaad, vahukommid limonaad, multinektar, sidrunivesi, kakao, piim, valge vein spagetid, praekartul, viinerid, kanaliha, riisisalat, kanamuna, värskekapsasupp, Mc Donalds’i juustuburgerid leib, sai, hapukoor, ketšup Analüüsi jaoks valin loetelust viis nimetust ja nendeks on Geisha šokolaad, Heinz ketšup, kanamunad, Rakvere viinerid ja limonaad Valge Klaar. Analüüs 7 Šokolaad
Toitumise tähtsus Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Toiduvaliku põhimõtted · Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks v
Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74 Menüü mõiste ja terminid menüüdes 74 Menüüde koostamise põhimõtted 80 Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID .........................................................
VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................
Juhul, kui on tegemist väga aktiivse inimesega, sportlase või raske füüsilise tööga, võib kordajaks olla isegi 2,0-2,2 (Toitumissoovitused). Energia vajadusest arvutatakse edasi, kui palju on vaja erinevaid toitaineid nagu süsivesikud, valgud ja rasvad. Uurimuste järgi peetakse sobivaks vahekorraks 55-60% (suhkur 10%), rasvad 25-30% ning valgud 10-15%. Lõpuks on vaja kogu energiavajadus jaotada päeva peale ära ning soovitavaks päevaseks energia jaotuseks loetakse: 30% hommikusöök, 45-50% lõunasöök ning 20-25% õhtusöök. Tähtis on arvutamise juures teada ka toitainete energeetilisi väärtusi. Energeetilised väärtused 1 grammi toitaine kohta: süsivesikud 4,1 kcal; rasvad 9,3 kcal; valgud 7,1 kcal. Peale energeeriliste väärtuste on kõigil toitainetel oma lisaväärtused, millega peab samuti arvestama, mille tõttu ongi vajadused protsentuaalsetes vahemikes antud (Toitlustuse alused).
annaabi.ee 
