Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. V. Improvisatsioon Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad rütmipartituurid. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade.
Debussy Ravel Erinevate Rohkete dissonantside (=teravad helide kooskõlad), heliteoste Tema muusika oli Debussy omast jõulisem. tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna").
zanrite kui helikeele poolest. Samuti vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Tema muusika kandub sageli ühest äärmusest teise. Tema muusikas on palju lüürilisi varjundeid: õrnust, nukrust, mõtisklust, leebust, hellust, kuid ka tormilisi tundepuhanguid. Rahmaninov jätkas 19. sajandi heliloojate, eeskätt Moskva koolkonna traditsioone, kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Nagu paljud romantikud, pööras ta erilist tähelepanu meloodiale, mida ta pidas muusika hingeks. teosed `'Sümfoonilised tantsud'' http://www.youtube.com/watch?v=46fe9x_4HqQ `'Aleko'' http://www.youtube.com/watch?v=Gk1MiwpurY `'Rapsoodia Paganini teemale'' http://www.youtube.com/watch?v=H7JyUOBBVgg `'Vocalise'' http://www.youtube.com/watch?v=DuBexGEe1S4 KASUTATUD KIRJ ANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rahmaninov http:// www.biography.com/imported/images/Biography/Images/Profil http:// classicalcomposersmonthly.com/wpcontent/uploads/2012/05/S
Päevade vaht L'Ecume des jours Päevade vaht on muinasjutuline armastuslugu alati ülioriginaalse prantsuse rezisööri Michel Gondry poolt. Fantaasiaküllase draama peategelaseks on elu nautiv rikkurist playboy Colin, kelle elus pole midagi olulisemat kui klaverokteil (sõna tuleneb klaverist + kokteilist; klaverist, mis valmistab kokteile vastavalt meloodiale ja tunnetusele, mida inimene klaverile parasjagu seda mängides edasi annab) oma ihuteenri ja koka valmistatud road ja oma sõber Chick. Kui Chick teatab, et on leidnud endale armastatu Alise'i, hakkab ka Colin mõtlema, et ehk pole ka tema elu veel täiuslik. Ehk on ka tema elust puudu veel armastus. Üsna peatselt kohtub Colin Chloe'iga, mis toob endaga muinasjutulise armastusloo ja abielu. Veidi peale nende kooselu tabab aga Chloe't raske haigus.
Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,treväärideks,minesingeriteks. Organumgregori laulule,ühehäälsele meloodiale lisati algul 1,hiljem ka mitu. Motettmitm.erinevas keeles ja mitmehäälne.13.saj kujunes olulisemaks,alum.hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Fiider,Rebekkkeskaegsed pillid. Rataslüüraalgnimetus organistrum,teatud tüüpi mehaaniline viiul,suudab korraga mängida paari või rohkemat nooti,samal ajal burdoonbassi.ehitati kirikus ja kloostris kasutamiseks. Ars Novamuusikastiil 14.saj prantsusmaal.algusepanijaks oli Philippe de Vitry.
väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas) Minnesingerid - rüütlilaulikud saksamaal ja austrias. (al 12.saj) organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. meistrid: Leoninus ja Perotinus. motett: mitmehäälse muusika olulisim vorm. mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga. Pillimuusika keskajal - laulude saateks ja meelelahutuseks. hakati kirja panema al 13.saj. oreli eelkäijad: positiiv porstatiiv viiuli eelkäijad: fiidel rebekk harf rataslüüra torupill lauto salmei löökpillid
laulmise kirjeldusi on leitud 9.sajandi ülestähendustest, esimesed säilinud noodikirjanäited aga 11. sajandist. Suuliselt rahva seas levides omab ühehäälne muusika enamasti improvisatsioonilisust ning on väga harva päriselt ühehäälne, sellega kaasnevad lihtsa mitmehäälsuse tüübid: Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla (võib näiteks tekkida seltskonnalaulus, kui meloodia on erinevalt meelde jäänud). Burdoon – meloodiale on lisatud ühel helil või lühikese pidevalt korduva motiiviga saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra madalamal või kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg
· Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid, müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda. · Organum gregoriuse laulu meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. Organumi õitseng 12.-13. sajandil. · Motett Mitmehäälne kirikumuusika vorm, kus alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Noodikirja teke: · 8.-9. sajandil, kui kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil
lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e. zonglöör: alamast seisusest rändmuusikud. Organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal Madalmaade koolkond: tänane Belgia, Holland, Luksenburg ja Kirde-Prantsusmaa. Määras ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili
seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid kõlasid teistest instrumentidest natuke üle seega oli loo alguses natuke ebamugav kuulata, aga hiljem juba harjus sellega ära. Tämber tundus alguses natuke kare kuid seegi muutus mahedamaks. Kuna seal oli suur osa trummidel, mis on minu lemmikinstrumentiks, oli pala väga nauditav. Kohe alguses oli kuulda loo erksat meloodiat ja see äratas minus huvi. Kuna
ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox
Oluline on teksti osatähtsus. Tavaliselt on tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate laulude puhul on olnud põhjust pidada bluusi patuseks lauluks. Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega. Aja jooksul on välja kujunenud bluesi vormid- tavaliselt 12 - taktiline korduv harmooniaskeem. See jaguneb kolmeks nelja takti pikkuseks lõiguks. Kaks esimest lõiku on enamasti korduva meloodia ja tekstiga. Bluusi meloodiale on omane III ja VII astme madaldamine, kusjuures saate harmoonias säilib mažoor. Bluusi üks vanemaid alaliike oli maabluus, mida algul bandžo, hiljem kitarri saatel esitasid tööks võimetud, vigased ja pimedad (peamiselt mehed, kes olid rändlaulikud). Tavaliselt esitasid omaloomingut, milles nii teksti kui viisi võidi varieerida. Nimetati ka “Talking blues”, kus laulmise asemel pigem jutustatakse kogu lugu. Tekstid võisid olla väga pikad, kuna seda improviseeriti. Maabluusis
Mõtte sai ta aga Goethe "Faustist", kus Mefistofeles lipitseb ja poeb. Uuenduslikuks on ooperis koorid. Koor ei ole enam passiivne kõrvalt vaataja, kes laulab ilusaid,ümaraid kooristseene kauni alguse ja lõpuga. Koor on aktiivne tegelane - rahvas, kes võtab osa sündmuste arengust, arutleb, kommenteerib ja sageli mõjutab lõpptulemust. Läbi kooride saavutab Mussorgski ooperites rahvadraama olemuse. Sünnivad esimesed massistseenid, milles tänu ebameeldivale meloodiale võivad esineda kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, hädaldavad ülikud. ,,Boriss Godunov" sisu - on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab "Slava". M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo,
Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres
plaksutas, laulis kaasa; seoses Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Ära võõrks jää" tundisin,et see muserdas natuke mind, teine liiga tõsine laul juba, kuigi Zahharov oskas sellegi väga veenvalt ja kaasakiskuvalt esitada, segas see tõsidus mind ikkagi; Arne Oit´i ja Heldur Karmo- ,,Unustuse jõel" muutis mu tunded hetkeliselt vastupidiseks. Tundsin, et vaatamata selle laulu tegelikult kurvale meloodiale ja sõndadele oli just sel hetkel seda laulu vaja, see laul tekitas publiku ja Estonia esibaritoni vahel hämmastava, väga, väga tugeva tunde, mina vähemalt tundsin, et sel hetkel ei olegi peale minu ja Zahharovi mitte kedagi saalis, see oli õnnis tunne ning kontserdi lõpetas Kustas Kikerpuu ,,Taas punab pihlakaid", selle laulude ajal käis nii mitmedki korrad minust läbi värin ja jällegi oli tõestatud: tal on ikka väga võimas ja hea hääl.
muuseume ja koole. Edcard Grieg Tähendas norralastele sama palju, kui Sibelius soomlastele. Nagu iga endast lugupidav heliloojaks pürgia tormas ka Edvard kuulekalt Saksamaale suurte helimeistrite tehnikat õppima. Kahjuks vihtus ta nii tormakalt töötada, et haigestus kopsuhaigusesse, mis vaevas teda elu lõpuni. Norrasse naastes ühines E.Grieg isamaa eest peetava sõja võitlusega. Ta raputas õlult saksa mõju ja hakkas kirjutama norra rahvamuusika rütmidele ja meloodiale põhinevat muusikat. Ta teosed joovastasid norra publikut ja selle tänuks eraldas valitsus talle juba 29 aastaselt eluaegse riikliku pensioni. Lõpuks 2 aastat enne tema surma sai tema innukus tasutud, Norra vabanes Saksa võimua all. Griegi matuse päeval oli Bergeni linna tänavatel üle 40’000 inimese. Tema teosed on päikeselised, rõõmsad, lihtsad, selged. Pjotr Ts’aikovski Oli üks parimatest Vene heliloojatest. Ta oli endasse tõmbunud, närviline, kergesti
tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused. Spirituaalide sõnum oli vabadust igatsev, jumalaga suheldi olmetasandil. Mahalia Jackson. Bluus Bluus tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861-1865). Bluus on soololaul, mis väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka ,rusutud, nukker, sünge', siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluusi meloodiale on iseloomulik III ja VII astme madaldamine. Bluusi üks vanemaid alaliike on maabluus, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 20. sajandi kahekümnendatel tekkis linnabluus/klassikaline bluus, mida esitasid mitmesugustes lõbustuskohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith. Menestrelid
kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus, kelle tegevus mängis muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa
14. Tal arenes välja isikupärane stiil. Tema ooper ’’Pelleas ja Melisande’’ tekitas omamaoodi teatriskandaali, kuna publik ja kriitikud leidsid, et selles oli liiga vähe tegevust ja ’’liiga palju muusikat’’. Debussy ütles lahti traditsioonilisest numbriooperist ja Wagneri põhimõtetest. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema teoseid iseloomustab ka selge ja kindlapiiriline ülesehitus. 16. Ravel kirjutas sümfooniaid, lavamuusikat, ballette, orkestripalu, klaverikontserte. 17. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni
heliteoseid (Wikipedia, 2011). Halbade tulemuste pärast ja tüdimusest katkestas Maurice mitmeks aastaks õpingud. Alles 1898. aastal jätkas ta õpinguid Pariisi konservatooriumis. Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011). Gabrieli initsiatiivil kirjutas Maurice muusikapalade tsükli, tuginedes Hispaania meloodiale (Lepik, 2009. Sellest hetkes peale algab tema helilooja karjäär. Algus oli Raveli jaoks raske. Looming ei leidnud suurt tunnustust ning vaesuse pärast tuli tal muusika kirjutamise kõrvalt palju muusikatunde anda. Ometigi ei andnud Maurice alla, vaid jätkas oma helilooja tööd suurema innuga. Peadselt hakkasid paljud tähtsad kultuuritegelased Raveli loomingu vastu huvi üles näitama. Sellele järgnes veel
kriitikud leidsid selles liiga vähe tegevust ja ,,liiga palju muusikat" olevat. Arusaamatuse tegelikuks põhjuseks oli aga Debussy lahtiütlemine nii traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest, millega Euroopa teatriüldsus oli juba harjuda jõudnud. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades oma loomingus tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. 16. M. Raveli tuntumad teosed on sümfoonia ,,Hispaania rapsoodia", ballett ,,Daphnis ja Chloe", orkestripala ,,Boolero". Kirjutanud ka klaverimuusikat. Neoklassitsism 17. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks on muusika harmoonia
tähistavad suhtelisi kõrgusi, võti määrab JO asukoha ja helide pikkused ei ole määratletud. Luteri koraal Ka Luterliku kiriku jumalteenistuse tähtis osa on koguduse laul. Luteri koraalide seas on ümberseatud tekstidega saksa rahvalaule, kohandatud gregooriuse koraale ja ka uusloomingut. Luther kirjutas ise 36 tükki. Laulu saadab orel, organist improviseerib eelja järelmänge. Nendest on loodud ka mitmehäälseid seadeid (meloodiale on lisatud allutatud saatehääled) ja seda nimetatakse homofooniaks. Missa See on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides ehk kõnelähedaselt lauldes. Osa tekstidest kasutatakse muutumatult igal jumalateenistusele, osad muutuvad vastavalt missa otstarbele (erinevad kirikuaasta, pühakute päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld
Torupill Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 14. sajandi paiku. Torupilli tüüpe on maailmas palju, alates hülgemaost meisterdatud Läänemaa mallist, lõpetades esindusliku Soti highland pipe'iga. Kõiki neid seob iseloomulik kõla, mis saavutatakse erineva arvu meloodiale kaasa jörisevate burdoonide ehk torude ja vilede hääle abil. Eesti torupillil on tavaliselt neid torusid üks kuni kolm, kuid tõelistel siniverelistel Soti ja Iiri paraadinstrumentidel märgatavalt rohkem. Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupill koosneb neljast osast : nahast õhukott, õhupuhumistoru, mänguvile ja bassvile. Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja
Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Mitmehäälse koorilaulu arengut hoogustavaks asjaoluks oli 1637. a. ilmunud Stahli lauluraamatu II osa ilmumine, millel oli juures ka väike noodilisa. 1685. a. ilmus Adrian Virginiuselt "Tarto-Ma Kele Lauluraamat" samuti noodilisaga lõpus. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa
pole ma leidnud oma tõelist kutsumust." (L. Entelis "XX sajandi heliloojate siluette") Rahmaninovi muusika väljendab inimese tundeid ja elamusi. Kunagi ta ei heitnud pilku kaasaegse muusika suurejoonelistele ilmingutele nagu Debussy, Ravel, ja Richard Staruss. Ta sarnaneb ka Tsaikovskiga, keda ta austas ning kelle teoseid ta sageli ette kandis. Tema muusikast võib leida õrnus, vaikset nukrust, mõtisklust, leebust ja hellust. Erilist tähelepanud pöörast Rahmaninov meloodiale, mida pidas ta muusika hingeks, kuid tihti nimetati teda sellepärast vanamoeliseks. Rahmaninovile oli aga "uus muusika" arusaamatu, see oli tema arust kodumaata, kunstlik ning mõjus üksnes kujutlusvõimele ja närvidele, jättes südame külmaks 5 Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni sõitis Rahmaninovi perega välismaale. Ta esines kontsertidega Rootsis, Taanis ja Ameerikas
See tähendab lastelaulude ja -salmide lihtsad tekstid annavad tihti korratavate musterlausetena tänapäeval nii palju arendatud keeleoskusele põhjapaneva aluse. Lapsed laulavad mõnikord innukalt ja suure vaimstusega kõlaliselt sarnaseid häälikuid või sõnu, ,, und oben singt Josef den Engelein vor" selle asemel, et laulda ,,und oben singt jubelnd der Engelein Chor", või ,,Halloo Julia", selle asemel, et laulda ,,Halleluja". Läbi järjepideva harjutamise tulevad lapsed nii meloodiale kui rütmile järjest lähemale ja nende lauseehitus avaneb märgatavalt läbi laulude, salmide ja läbi kindlate väljendite. Kui me laulame ,,Meistrimehed oleme", õpib laps mitte ainult nii mõndagi erinevatest käsitöödest (sõnavara), vaid ka süntaksist (lauseehitus), artikulatsioonist ja rütmist. Sellepärast on Baden-Würtenbergi lasteaedade uutes arenguplaanides laulmine ja musitseerimine jälle põhjapanevama tähtsuse saanud
Jakob Jakobsoni vanem poeg Carl Friedrich Karell, kellest sai helilooja, organist ja Moskva ooperi esimene tenor ning kelle vend Philipp Jakob Karell oli keiser Aleksander II ihuarst ja kes käis Haapsalus suvitamas. 14. Tšaikovski looming ja selle iseloomustus. Tähtsamad žanrid, näited teostest igas žanris. Tähtsamad, populaarsemad teosed. Psühholoogilise sisuga, eriline tähelepanu meloodiale. Tema muusikas palju lüürilisi varjundeid. Kõla on jõuline ja mahlakas, massiivne faktuur Prelüüdid, etüüdid, 17 poeemi klaverile, 3 sümfooniat (I – 1900, II – 1902, III - 1904, „Ekstaasi poeem“ (1907) ja „Prometheus“ (1915), 10 klaverisonaati hulgaliselt klaveripalu “Aastajad”, “Lastealbum”, “Pildikesi Haapsalust”. 10 oop-tuntumad: “ Jevgeni Onegin”, “Padaemand”, “luikede Järv”,
Kirjelda: -Estampie'd Koosneb neljast kuni seitsmest osast koos kordustega: aa, bb, cc, .. Reeglina monofoonilised Sisaldab energilist hüplemist Mitmehäälsus Esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. Sajandist Esimene mitmehäälsuse kirikulaulu tüüp tekkis 10.sajandil ja seda nimetatakse organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile); neid oli 3 tüüpi: 1 Paraleelorganum , kus hääled liiguvad paralleelselt; meloodiale lisati teine hääl, mis liikus madalamale kvardi/kvindi võrra 2 Melismaatiline ehk kaunistatud organum 3 Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt Esimene muusikaline koolkond: Pariisi Notre-Dame'i koolkond: Leoninus -kahehäälsed -ülemine hääl liikuv, alumine jääb varju -pikad ja lühikesed noodiväärtused -sarnaneb ilmaliku tantsulauluga -melismaatilised Perotinuse -kolme-ja neljahäälsed -alumine hääl veel aeglasem-> pikk - tugiheli
rüütlikultuuriga. Kui mehed olid sõjas, siis pidid naised hakkama saama. Mitmehäälne muusika 15. Mitmehäälse muusika kujunemine. Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikus alguse 11.-12. sajandil. Sel ajal algas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oli algul iseloomulik linnakultuurile, hiljem sai see tuntuks linnakatedraalides. 16. Organum. Mitmehäälsuse vorm organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl ülemiseks hääleks. 17. Notre-Dame'i koolkond. Esimesed heliloojad. 12. sajandi algul tegutses palju sõltumatuid vaimulikke koole. 1163.a. alustati Pariisi Notre Dame`i Katedraali ehitamist ning tuntuimaks vaimulikuks kooliks sai Notre Dame`i katedraali kool, kuhu kogunes suur hulk produktiivseid heliloojaid, kes määrasid muusikastiili suures osas Euroopast.
aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. [4] 3 Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit.Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. [4] Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa
määramiseks on kummassegi kõrva jõudvate helisignaalide võrldemine. TEkib probleeme : kaja ja reverberatsiooni mõjul võivad helid kõrva jõuda allika asukohast erinevast suunast. Sellel põhjusel on väidetud et asukoht on rühmitamisel vähem olulisem kui helikõrgus. See ,kas ühte meloodiajoonist tajutakse ühe või kahe helijadana, sõltub otsustaval määralhelikõrguste vahest ja nootide vahetumise kiirusest. Raskused kahele samaaegselt kõlavale meloodiale tähelepanu pöörates ei tulene mitte niivõrd võimetusest neid tajuda, vaid pigem võimetusest allutada neid üheaegselt sama tüüpi analüüsile. Gestaltpsühholoogiast tuntud kolm rühmitamise põhimõtet: sarnasus, ruumiline lähedus ja nn hea järgnevus. Cocktail-party efekt. Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn pseudopolüfoonia muusikas kui objektiivselt ühehäälse helijärgnevuse
Popmuusika on levimuusika liik, mis ühendab rock-muusika ja lööklaulu stiili- ja kõlaomadusi. Tuntuim popmuusika esitaja oli ansambel Abba. Disco ja funk on muusikastiilid,mis on välja arenenud afroameerika muusikast. Disko ei tähenda muud, kui tantsimiskohtades mängitavat muusikat, kus tavaliselt bändi ei olegi, selle pärast on raske öelda, milline on diskomuusika. Tähtis on eelkõige selle tantsitavus, sest seda mängiti ikka põhiliselt diskoteekides ning meloodiale ja harmooniale ei pööratud nii palju tähelepanu. Disko hakkas muusikalise mõistena levima 1970. aastate algul ning siis tunti selle mõiste all souli ja gospeli silutumat vormi. Esitajad olid enamasti mustanahalised. Varsti hakkasid popmuusikas peituvaid võimalusi nägema ka valged muusikud. Näiteks ansambel "The Bee Gees" oli pikka aega muusikamaailmast eemal, kuid siis tegi suure tagasituleku just popmuusika stiilis. Samuti olid ka
Kuna tollane populaarmuusika seisnes enamjaolt lühikestes, vaid 2-3-minutilistes lookestes, erines too kauamängija oma voolavate lauludega oluliselt. (Wikipedia. Psychedelic Rock. [www]) Pikad, improvisatsioonilised lood olid senini olnud iseloomulikud eelkõige free jazzile, mitte rokkmuusikale, mille juured piirdusid kantri ja bluusiga, aga nüüd sai jazzilik jam omaks pea igale psühhedeelsele bändile. Kui jazziartistid pidasid oluliseks meisterlikkust, siis psühhedeelikud rõhusid meloodiale ja meeleolude tabamisele. Tõtt- öelda tehtigi alguses psühhedeelset muusikat LSD-pidude taustamuusikaks. Kuna psühhedeelne rokkmuusika sai oma ,,ametliku" alguse San Franciscos, kuhu olid 1960. aastate keskpaigaks liikunud palju vabameelsete hoiakutega noori, ühendati need kaks ja nii sündiski acid rock, mida võib lugeda hipiliikumise alustalaks. Kõige väljapaistvam bänd seda esindamaks on vast Grateful Dead. Ehkki tol ajal arvati, et
helilooja sügavalt humanistlikku olemust. G.V. LOOMING G.V. kirjutas ajaloolistel teemadel, põhiliselt patriolistlikel teemadel, sekka pildus ka mõne tema kaasajalise teose. Tema teostes oli kõige olulisemal kohal tekst. Verdi muusika hämmastas tema kaasaegseid oma dramaatilise energia ja kirega. Verdit võib nimetada praktiliselt ainult ooperi heliloojaks. Tõelise itaallasena pani ta suurima rõhu just meloodiale, mis Verdi meelest oli kõige parem viis väljendamaks tundeid. · 1839.a. Oberto, krahv di Bonifacio · 1840.a. Kuningas üheks tunniks · 1842.a. Nabucco - Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus- · 1843.a. Lombardlased Esimeses Ristisõjas · 1843.a. Ernani · 1844.a. Kaks Foscarit · 1845.a. Giovanna d'Arco ehk Orleansi neitsi · 1845.a. Alzira · 1846.a. "Attila" · 1847.a. Macbeth · 1847.a. Röövlid · 1848.a
2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne Mitmehääne noodist laulmine sai Lääne- Euroopa kirikus alguse 11.- 12. sajandil. Sel ajal algas Lääne- Euroopas linnade kiire areng. Mitmehäälne laulmine oligi algul iseloomulik eelkõige linnakultuurile ja hiliskeskajal sai see tuntuks peamiselt vaid linnakatedraalides. Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum: gregoriuse koraali ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält. 12. sajandil muutus saatehääl aegamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks, mi soli põhimeloodiast tihti palju liikuvamgi. Gregoriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistushääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga. Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotus Notre- Dame`i katerdaaliga
aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterlikukoraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18
Melisande", mille materjal pärineb Mussorgski ,,Boriss Godunovist". Claude töötas 10 aastat selle teose kallal. Uuendused muusikaliselt: *ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia - taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid). Impressioniste (Debussy, Ravel) huvitasid akordite omavahelised suhted, alluvu üksteisele, akordide omavahelisi kõlalisi erinevusi. Maurice Ravel (1875-1937)
Aja jooksul kujunes rahvahümni keelustamise tagajärjel tähtsaimaks rahvuslikuks lauluks Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula sõnadele. Kui 1950. aastate keskpaigani oli helikeele kasutamises oldud suhteliselt konservatiivsed (rahvuslikud elemendid põimusid klassikalistega, sageli liitus sellele programmiline loova ülesehitustöö paatos), siis sealtpeale tuli kasutusele mitmesuguseid moodsaid võtteid, vähem pandi rõhku meeldejäävale meloodiale. Eesti kerget muusikat jätkasid rahvuslikud laulud. 1950. aastate muusikasündmuseks ja ühtlasi kaudseks ideoloogilise protesti vormiks kujunesid Tallinna dzässifestivalid. 1960. aastate lõpul levis noorte seas ansambli ,,The Beatles" ja temast innustust saanud ansamblite muusika, millele aitas kaasa magnetofonide üha laienev levik. 1970. aastail levis kantristiil, kusagile ei kadunud ka dzass. 1980.aastail levis osa eriti resigneerunud noorte hulgas nn
traditsioonist oli saanud kirjalik. 13.saj. 1260 lõi Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi - neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli. Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima 10. Troop, liturgiline draama (lk. 46, 49) 9.-12.saj.-l võeti loomingumeetodina kasutusele troop -- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil ehk kirjasolevatele liturgiatekstidele ja meloodiale lisati vahele uusi improvisatsioonilisi, õpetlikke ja poeetilisi lõike. Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad. Troop muutus sedavõrd populaarseks ja laiendatuks, et neist tekkisid iseseisvad laulud. Kuulsaim on Lihavõttetroop Missa liturgia avalaulust introitusest, millest on 10.-saj.-l välja kasvanud liturgiline draama.
liturgilise kogunemise vormiks oli laulutund (Singsunde), kus lauldi iseloomulikult koos erinevate pillidega.38 Kirikukoraaliga võrreldes olid hernhuutlaste koguduselaul lihtsam, tempolt liikuvam, mazoor-minoorse rahvaliku ilmaliku laulu laadi, vahel peaaegu et tantsuline. Lisaks sellele paistsid vennastekoguduste laulud teiste kirikulaulude taustal silma ülima tundelisuse ja kaeblikkuse poolest. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpus jõuti mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni, nii võib öelda, et hernhuutlased toovad koorilaulu usuellu. Sajandi teisel poolel hakkasid hernhuutlased oma laulu saateks kasutama ka pille, näiteks kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit.39 Samuti võib neid seostada oreli kasutusele võtmisega kirikutes. 35 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 36 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 37 R
40. Magalhaesi ümbermaailma reis 41. Arhitektuuris saavutati tervikmulje. Renessanssi ajastu muusikas 14.saj Ars Nova- Uus kunst Philip de Vitry 15-16. sajand madalmaade koolkond Piirkond, mida ühendab Burgundia Hertsogiriik ja flaami keel Seal tekib Euroopa muusika, sest seal on soodne tingimus kunsti teha- raha, rahulik, ilus piirkond. Tekib ühtne arusaam muusikast, muusika iluideaalid. Kõige tähtsamad muutused: 1. Hakatakse tähelepanu pöörama ilusale meloodiale 2. Sõnade tekst ja muusika rütm peavad kokku minema 3. Tekib uus harmoonia(terts ja sekst inetrvallid) 4. Pannakse paika polüfoonia reeglid 5. Bass Muusika žanrid: Missa(mess) Motett (nii vaimulikud kui ka ilmalikud) Ilmalik polüfooniline laul Barokk (barocco- portugali keeles lopergune pärl) 17-18. saj I pool 1. 16
konservatiivsed (rahvuslike elementide Jaak Joala, heliloojaist tõusid esile ansambli põimimine klassikalistega, sageli programmiline “Ruja” muusikaline juht Rein Rannap jt. 1970. paatos), sestpeale asuti aga kasutama aastail saavutas suure populaarsuse ansambel mitmesuguseid moodsaid võtteid ja pöörama “Kukerpillid”, mille looming oli segu vähem rõhku meeldejäävale meloodiale. Ühe kantristiilist ja rahvalikust laulust. Järjekordse kesksema uuendajana väärib märkimist Eino subkultuurilise nähtusena jõudis Eestisse 1980 Tamberg. Eesti arhailise rahvalaulu helikeelele ndail punk, mis punkarliku riietuse, elu ja tugineb Veljo Tormise koorilooming (näit. mõtteviisi kõrval tähendas ka vastavat “Raua needmine”). Kõige kuulsamaks muusikat.
Oluline on teksti osatähtsus. Tavaliselt on tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate laulude puhul on olnud põhjust pidada bluesi patuseks lauluks. Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega. Aja jooksul on välja kujunenud bluesi vormid-tavaliselt 12 -taktiline korduv harmooniaskeem. See jaguneb kolmeks nelja takti pikkuseks lõiguks. Kaks esimest lõiku on enamasti korduva meloodia ja tekstiga. Bluesi meloodiale on omane III ja VII astme madaldamine, kusjuures saateharm ooniassäilib m azoor. Bluesi üks vanemaid alaliike oli maablues,midaalgulbandzo,hiljem kitarrisaatelesitasid tööks võimetud, vigased ja pimedad (peamiselt mehed).Tavaliselt esitasid omaloomingut, milles nii teksti kui viisi võidi varieerida. Nimetati ka "Talking blues", kus laulmise asemel pigem jutustatakse kogu lugu. Tekstid võisid olla väga pikad, kuna seda improviseeriti. Maabluesis
(Miller et al 2006: 284) Ungari mustlasmuusikas eristatakse aeglaseid laule ja tantsulugusid. Tavaliselt lauldakse ungari või mustlaskeeles, aga ka mõlemast keelest kombineeritud teksti. Aeglastel lugudel on enamasti vaba rütm ja juhuslikud pikad pidega noodid, mille pikkus sõltub eelkõige lauljast, kuid enamasti kestavad kolm kuni lausa kuus lööki. Eelviimane noot on seejuures alati pikem, viimane noot aga lauldakse enamasti õrnalt või jäetakse sootuks ära. Meloodiale on iseloomulik langev printsiip. Sagedasti on alguses meloodia pigem tõusev ja seejärel hakkab meloodia langema. Tavaliselt lõppeb lugu samade märkidega duuri teisest noodist kõrgema noodiga. Näiteks kahe bemolliga helistik võib olla nii B-duur kui ka g-moll. Enamasti lõppeks lugu vastaval kas b- või g-noodiga, kuid mustlasmuusika korral on iseloomulikud kõik noodid välja arvatud b ja c. Teksti ülesehitus on suhteliselt stiihiline, seejuures järgnevad read ei pruugi olla üldsegi
vuses • ilmutab suuremat meisterlikkust eakaaslastega võrreldes Võimed kujutavas ja esituskunstis Muusika • hea rütmitunne • koordinatsioonivõime • eristab hästi muusikalisi ja muid helisid • tunnetab muusikalisi intervalle • naudib tegelemist muusikaga ja ilmutab muusikatunnetust • tonaalne/heliline mälu • vastab meelsasti rütmile, meloodiale ja harmooniale • kasutab muusikat tunnete või kogemuste väljendamiseks LISA 2 129 • mõtleb välja originaalseid helisid • armastab tantsu ja muusikaetendusi Näitekunst • ilmutab huvi näitlemise vastu ja naudib seda • kujutleb end meelsasti mõne teise karakteri, looma või objekti rollis • kasutab häält erineva käitumislaadi peegeldamisel • saab aru etenduse konfliktist