Retsensioon jazzi kontserti kohta (0)

Retsensioon NIMI: Kaisa Jane Ojamets
ÕPPERÜHM: IMA
25. septembril käisin kuulamas jazzbändi X4 (ka tuntud kui Xpress Quartet). Kontsert toimus õhtul kell seitse pärimusmuusika aida väikeses saalis. Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest žanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest.
X4 koosneb neljast Eesti jazzi maastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo ( saksofon ), Kaarel Liiv (bass) ja   Dmitri Nikolajevski ( trummid ). Bänd mängib omaloomingut ja jazz- fusion covereid, vahel ka improviseeritakse.
Mulle paistis silma pala nimega „Whats Down”, mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mis alustas vaikselt ja muutus pala keskel valjemaks. Trummid kõlasid teistest instrumentidest natuke üle seega oli loo alguses natuke ebamugav kuulata, aga hiljem juba harjus sellega ära. Tämber tundus alguses natuke kare kuid seegi muutus mahedamaks. Kuna seal oli suur osa trummidel, mis on minu lemmikinstrumentiks, oli pala väga nauditav. Kohe alguses oli kuulda loo erksat meloodiat ja see äratas minus huvi. Kuna see lugu oli kontserdi alguses siis tõstis see pala minu ootusi kontserdi suhtes veelgi.
Klahvpillimängija Vladimir Võssotski sündis aastal 1982 Ukrainas. Ta on helilooja , pianist ja pedagoog . Ta on õppinud erinevates muusikakallakutega koolides (nii Eestis kui Soomes) ning on kirjutanud lugusid oma bändile nagu „ Endless melody”.
Saksofonimängija Danel Aljo on pärit Põltsamaalt ning on samuti lõpetanud muusikaerialaga koole .  Teda võib kuulda ka teiste ansamblite koosseisudes nagu Kriminaalne Elevant ja Estonian Big Dream Band. Saksofoniga on ta ka astunud üles klubides ja pidudel ning teda on võimalik kutsuda esinema . Tema üks lugudest kontserdil kandis pealkirja „X4”, mis oli loodud kirjeldamaks seda bändi.
Bassimängija Kaarel Liiv on muusikaga tegelenud üle 20 aasta mille vältel on ta musitseerinud erinevate muusikute ja bändidega nii siin kui välismaal. Samuti on ta kokku pannud oma plaadi nimega „I'll be BACH ” ja lõpetanud muusikaerialaga koole
Trummar Dmitri Nikolajevski on sündinud aastal 1985, on sarnaselt teistele lõpetanud muusikaerialal ja kuulub Eesti Trummarite Liitu.
Kontsert vastas minu ootustele. Mulle meeldis kuulata erinevaid instrumente , nii sain aru, et saksofon ja süntesaator mängisid vahel sama tämbrit ja meloodiat, mis lõi huvitava harmoonia, kus need sulasid kokku. Enamus ajast keskendusin ma trummidele, sest minu jaoks on hämmastav see kuidas inimesed suudavad nii kätega kui ka jalgadega mängida instrumenti ilma et see neil segamini läheks. Dmitri Nikolajevski mängu oli väga põnev jälgida. Ühe loo puhul kasutati süntesaatoril tämbrit, mis oli kõrvadele natuke ebamugav kuulata, kuid teiste instrumentidega sobis see mänguviis suurepäraselt. Tihti oli palade keskel vaikuse hetki mis viis omakorda selleni , et kui lugu oli päriselt lõppenud siis publik ikkagi ootas veel mõni moment enne, kui plaksutama hakati, kuna keegi ei olnud kindel kas nüüd on pala täielikult lõppenud.
Kõige positiivse kõrval oli ka üks väike negatiivne aspekt, milleks oli trummi pisut ülevõimendamine ja selle tõttu oli algul natuke raske keskenduda teistele instrumentidele.
Paljud inimesed ei armasta jazzi, aga nagu on kõik inimesed erinevad, on ka jazzibändi stiilid erinevad ja mulle väga meeldis X4 stiil, kuna see oli midagi uut mida ma varem jazzi juures pole kuulnud. Kontserdiga jäin ma väga rahule ja kindlasti kavatsen lähiajal veel minna jazzi kuulama ja usun et ei ole ka välistatud see sama bänd.