20. sajandi muusika kokkuvõte (0)

Muusika
Rudolf Tobias
Oli kujutatud 50mne kroonisel rahatähel. Ta oli 9 aastane, kui kirjutas oma esimesed heliteosed. Ta oli Eesti esimene helilooja , kes hakkas muusikat kirjutama sümfooniaorkestrile. Enne teda kirjutati pigem koorilaule. Nagu romantismile omane oli ka Tobiasele oluline rahvuslikkus muusikas. Ta oli Eesti esimene helilooja, kes oli helilooja haridusega. ( Teised olid viljelejad – ns tegelesid sellega ) 35-aastaselt läks Rudolf Lääne-Euroopasse, hiljem Saksamaale kuna sel ajal oli Eestis heliloojatel väike tasu. 10 aastat hiljem sai ta kopsupõletiku ja suri. Tobias maeti Berliini, kuid hiljem toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber tema sünnipaika Kullamaale.
Jean Sibelius
Õppis alguses advokaadiks, aga helilooja tunne oli nii suur, et aasta pärast langes ta õigusteaduskonnast välja ning läks õppima hoopiski Helsinki konsenvatooriumisse muusikat. Jean käis ka õppimas Austrias ja Saksamaal aga tagasi tulles avastas ta, et armas Soome oli sattunud Vene võimu alla. Ta liitus ülestõusnute rühmaga „Noored Soomlased “ ning hakkas kirjutama soomlas-rahvuslikku muusikat, mida iseloomustavad; pikad ööd , lühikesed päevad, kahvatud ja lumised maastikud, soomlaste tulihingelisus ning mõne eriti peene viina margi maik . Soomlastele oli Sibelius sama oluline kui ameeriklastele Abraham Lincoln . Kogu maal on tema auks loodud ausambaid ja monumente, muuseume ja koole .
Edcard Grieg
Tähendas norralastele sama palju, kui Sibelius soomlastele. Nagu iga endast lugupidav heliloojaks pürgia tormas ka Edvard kuulekalt Saksamaale suurte helimeistrite tehnikat õppima. Kahjuks vihtus ta nii tormakalt töötada, et haigestus kopsuhaigusesse, mis vaevas teda elu lõpuni. Norrasse naastes ühines E.Grieg isamaa eest peetava sõja võitlusega. Ta raputas õlult saksa mõju ja hakkas kirjutama norra rahvamuusika rütmidele ja meloodiale põhinevat muusikat. Ta teosed joovastasid norra publikut ja selle tänuks eraldas valitsus talle juba 29 aastaselt eluaegse riikliku pensioni. Lõpuks 2 aastat enne tema surma sai tema innukus tasutud , Norra vabanes Saksa võimua all. Griegi matuse päeval oli Bergeni linna tänavatel üle 40’000 inimese. Tema teosed on päikeselised, rõõmsad, lihtsad, selged.
Pjotr Ts’ aikovski
Oli üks parimatest Vene heliloojatest. Ta oli endasse tõmbunud, närviline , kergesti haavuv ja tundlik mees, kelle elu oli üksainus kannatuste rada. Nagu soomlaste Sibelius läks Pjotr algul Peterburgi õigusteaduskonda advokaadiks õppima, aga nagu võib arvata ei läinud kõik nii nagu ta vanemad olid soovinud-ta kaldus heliloojate teele. Ts’aikovskil vedas, tema muusikasse armus raudtee paruni lesk Nadjes’da von Meck . Arvatavasti tuksus lese süda ka Pjotr’le, kuid see oleks olnud tol ajal raudtee pomade rikaste leskede klubis midagi mõeldamatut. Naine saatis Pjotrile korduvalt raha, kuid keeldus temaga kohtumast. See küll kergendas Ts’aikovski rahalist olukorda, kuid põhiprobleemid olid alles ees, kui ta mõistis , et on homoseksuaal. See oli Venemaal sel ajal kuritegu, mille eest karistati Siberisse saatmisega. Kalduvust varjata püüdes abiellus ta ühe oma austajannaga, kuid hukatuslik abielu lõppes lahutusega ja peale seda oli õnnetu helilooja veel hullemas vaimses seisundis.
20.04.12
Muusika kuulamine :

• Rudolf Tobias – Oratoorium – Joonase lähetamine „Heilig“
  

Seal on sümfoonia orkester + orkester + solistid + orel ( võimas, algas vaikselt , kulmineerus)

• Jean Sibelius – „ Finlandia “
  

Vaskpuhkpillid – hirmuäratav, ärritav

Puupuhkpillid – kurblik,

Sõja situatsiooon

• Edcard Grieg – Beer Gynt
  

„ Hommiku meeleolu“ värske kaste maas .. päike pasitab, lilled õitsevad aasal ..

„Mäekununga koopas “ mingid trollid marsivad koopast välja tööle vms.. kirkad käes. Alguses vaikne, muusika läheb järjest kiiremaks ja valjemaks. Kui juba väga vali, siis tantsivad ja laulavad .. mingi rituaal vms.

• Pjort Ts’aikovski
  

„ Luikede järv“ 4 luike tantsivad

„ Pähklipureja “ kellamäng
20 .SAJANDI MUUSIKA.
• Kuni 20. Sajandini on muusikas korraga vaid üks stiil. Ajapikku asendus see teisega . Alates 20. Sajandist on just erinevate stiilide rohkus ja mitmekesisus põhiline EHK mitu stiili on korraga.
• Hilisromantism- 20. Saj alguse muusika on veel väga tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega, seetõttu kandub see üle uue sajandi algusesse .
• Ekspressionism – tähendab “väljendust”. Erinevalt romantismist on siin oluline kunstniku/helilooja ISIKLIK mõte ja tunne. E. Munch – “Karje”
• Impressionism –tähendab “muljet”. Erinevalt kahest eelmisest on sellele stiilile võõras kirglik väljendus . Maalidel nt mitte ei olnud oluline lillevaas, vaid hoopis seda ümbritsev keskkond. Muusikas püüdsid heliloojad rõhutada instrumentide ja orkestri kõlavärvi, mitte mingit konkreetset meloodiat.
• Neoklassitsism – vastureaktsioonina impressionismile. Seda ei saa aga mõista vaid Mozarti ja Beethoveni jäljendamisena. See on palju laiem mõiste ja puudutab üldiseid muusikalisi põhimõtteid – püüti muusikat lihtsustada. Teosed olid selged ja klaarid.
• Avangardism – ei ole enam üheselt mõistetav, nagu eelnevad. Selle stiili alla mahuvad väga paljud kõige äärmuslikumad ja uuemad muusikatehnikad. Neid kõiki ühendas loobumine tüüpilistest muusikalistest väljendusvahenditest ( meloodia , harmoonia, korrapärane )rütm). Happening e. juhusemuusika.