Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meeste ja naiste erinevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agressiivsus, eluaasta, intellekt, enesehinnang, pärusmaa, poisi, paiku, libiido, luud, tunnevad, piisab, panema, roosa, seksuaalsus, paksem, kortsud, häälepaelad, veri, sügavamalt, toimetulemiseks, rasvkoe, kehasoojust, mistõttu, psühholoogilised, tabada, elukutse, enesekindlus, eduks, suhtlemine, töösuhetes, ametlikud, töösuhted, riskida1.Naine mõtleb rääkides, alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. Mees räägib alles siis, kui on valmis mõelnud, mida öelda. 2.Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid. Mehele piisab oma tunnete tundmisest, nende jagamine pole talle vajalik. 3.Naine tegeleb tunnetega rohkem, s.t vastutab tunnete eest, tahab neid korrastada, arendab ja harib end, et suhteid pärandada. Mees võtab asju nii, nagu need on. 4.Naise pärusmaa on kodu ja tunded. Mehe pärusmaaks on konkurents. 5.Naine vajab lähedussuhetes ühelt etapilt teisele üleminekul kohanemisaega. Mehel kulgeb see kiiremini. 6.Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus. Eriti puudutab see niisuguseid võtmesõnu nagu mõistmine, truudus, usaldus. Kui oma arusaamu teineteisele selgitada, siis suudetakse vastastikku kummagi ootusi paremini mõista. 7.Suhetes on naise probleem iseendaks jäämine. Mehe probleem aga, kuidas saada üle
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate naise ja mehe erinevustest suhtes olles. Valisin selle teema, sest naisi ja mehi on alati sildistatud oma erinevustega vastassugupoolest ning on välja kujunenud kindlad stereotüübid, mis sageli ei pea paika. Seega otsustasingi selles selgust luua, kuidas asjad siis tegelikult on kas mees ja naine on tõesti erinevad kui öö ja päev või oma põhivajadustelt üsna sarnased. See teema on alati olnud päevakajaline, sest me kõik tahame vastassugupoolt mõista tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinna
väljas. Sellega kaasneb tavaliselt tõsine vaimne alaareng ja on ka tugevalt vaimselt alaarenenud. Tüdrukutel on ainult üks sugu määrav kromosoom x kromosoom üksinda. Puberteedieas sekundaarsed ja primaarsed sugutunnused. Hermafodism ja pseudohermafrodism. b) sugu, kui psühholoogiline konstrukt Soorolli omandamine toimub kolmel viisil sotsiaalse õppimise kaudu: 1. Juhtimine, suunamine 1-päevase tüdruku kohta öeldakse, et on ilus ja õrn, poisi kohta, et tugev. Samamoodi riietusega suunamine. 11 2. Modelleerimine esmatähtis vanemad. Imiteeritakse samast soost vanemat. Enne 5-t eluaastat ei ole lapsele tähtsad vastassugupoole tunnused. 3. Kinnitamine ,,tüdrukud ei mängi autodega" negatiivne tunnustamine tüdrukule. ,,tüdrukud mängivad nukkudega" positiivne kinnitamine tüdrukule
Tunnused: · 1.kiire kasv; · 2.tujude vaheldumine, solvumised; · 3.muutlik käitumine; · 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.); · 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad Umbes 1315 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem. · Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas. · Suguhormoonide pärast muutubki poisi käitumine, välimus, kasv, kiireneb karvakasv ja tekib suurem huvi tüdrukute suhtes. · Suguhormoonide töö tõttu tekib suguti eesnaha alla kreemjas võitaoline aine, mida nimetatakse smegmaks. · Vähemalt igal õhtul peaks seda kohta pesema leige veega ja õige pesuvahendiga, sest juba paari päevaga läheb smegma haisema ja sealsed ,,batsillid" hakkavad sügelema ning tekitama põletikku.
taastumine,bioloogiliselt õrn aeg. 10-12% rasedatel diagnoositakse lapseootuse ajal depressiooni. - kehvem tervis tänapäeva naistel. Sümptomid: Naised põevad sagedamini depressiooni. PPD Sümptomid: Nutuhood, kurbus, emotsionaalne labiilsus(tujud vahelduvad), süü-ja väärtusetusetunne, söögiisu alanemine või kaotus, unehäired?, tähelepanu ja kontsentratsioonivõime häiritud, mäluhäired(seostatakse unehäiretega), ärrituvus, alanenud enesehinnang ja eneseusaldust, pidev mure enda või lapse tervise pärast, trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, enesekahjustuse- või suitsiidimõtted/teod On kirjeldatud paanikahoogusid mille puhul patsient kirjeldab südamepekslemist ja hingamisraskuseid. Päevast päeva muutub alanenud meeleolu vähe ega sõltu sageli tegelikust olukorrast. Depressiooni diagnoosiks on sõltumata raskusastmest nõutav tavaliselt vähemalt kahenädalane
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa
· 1960.-d aastad ja sooliste stereotüüpide kriitika Simone de Beauvoir(1908-86): ,,Naiseks ei sünnita, vaid saadakse." Maailma kultuurides on sooline positsioon kõige reglementeeritud valdkond üldse. Judith Butler (sünd 1956): · Gender sotsiaalne sugu · Sex bioloogiline sugu Bioloogilisi erinevusi(kütid/korilased või põlluharijad): · Mehed on keskmiselt 11,6 cm pikemad kui naised · Naistel on kergemad luud ja rohkem rasvkudet kui meestel ja kaaluvad sp suhteliselt vähem kui mehed. · Naistel on 2/3 ¾ meeste füüsilisest jõust. Kuna mehed on tugevamad, siis arvatakse, et see on nii läinud tänu erinevatele rollidele ühiskonnas. (Naised korilased, mehed kütivad.) Bioloogiline determinism · Füsioloogilised erinevused on tinginud tööjaotuse: mehed kütid, naised korilejad. · Vähesed erandid: Filipiinidel agatad mõned naised tegelevad metsseajahiga.
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
vägivalla vallapäästjana. Tajudefitsiidid. Iseenesest "neutraalset" suhtlemist võib mees tajuda ohtliku või haavavana, kaasisikuid vaenulike või tõrjuvatena (Näide: Naine hilineb 15 minutit. Ootav mees usub, et naisel on teine, kellega ta on minema jooksnud). Suhtlemisraskused. Raskused oma mõtete, tunnete ja soovide väljendamisel, kuulamisel, vestlemisel. Mees tunneb, et ei suuda end muidu mõistetavaks teha kui kätega. Madal enesehinnang. Alandus- ja saamatustunne. Vägivald näib hetkeks kompenseerivat abituse ja nõrkuse. Sõltuvus (tihti ema-lapse suhte sarnane). Sageli on selle tagajärjeks lükata-tõugata efekt. Üheltpoolt valdab meest paanika, et teda võidakse maha jätta, teisalt aga otsib ta ise distantsi ja põgenemisvõimalust. Tulemus: naine peab tahtma just siis lähedust, kui tema seda tahab. Väljendus: äärmine kontrollimisvajadus ja armukadedus. Ennastõigustavad kaitsemehhanismid
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.
Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
Kui tunnetatakse, et tasakaal on rikutud, siis püütakse seda hakata kuidagi taastama. Heideri tasakaaluteooria: Kognitiivse kooskla esialgsed arusaamad snastas Fritz Heider (1944,58). Heideri tasakaaluteooria on suurepärane näide kognitiivse kooskla mudelist. Siin väidetakse, et kui kahe inimese vahel on tugev positiivne omavaheline emotsionaalne suhe, siis nende vahel on kas tasakaal, kui nad jagavad ka peamisi sarnaseid hoiakuid vi tunnevad nad tasakaalustamatust, kui nende peamised hoiakud erinevad. Tasakaalustatud suhted on pshholoogilist rahuldust pakkuvad, stabiilsed ja vastupidavad muutustele. Tasakaalustamata suhe tekitab aga stressi, see suhe on ebastabiilne ja muutustele aldis. Kui nüüd inimeste suhe on tasakaalustamata, siis eksisteerib tugev surve selles suunas, et see suhe tasakaalustada. Heideri arvates tasakaalustatakse suhe selliste muudatuste abil, mis on vähem kulukad. Kognitiivse dissonantsi teooria (L
Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete
Kui oleme üksi, ei pruudi oma zestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas. Näiteks pange tähele, mis juhtub, kui mehi täis tuppa astub rabavalt ilus naine. Mehed mitte üksnes ei kohanda oma kehahoiakut, aja end sirgu ja tõmba kõhtu sisse, vaid vahetavad ka pilke ja väikesi zeste, tunnustades omavahel seda, mida nad näevad või tunnevad. Vastupidi, kui naine ligineb rühmale nägusatele meestele, võib ta aeglustada sammu ja hööritada puusi, et rõhutada oma figuuri veetlevust. 2.2.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid.
Mängu liigid: 1. funktsioonimäng e. tegutsemismäng. Katsetab asjadega, rahulolu õnnestumisest 2. fiktsiooni-e. matkimismäng. Loomade liigutused, täiskasvanute häälitsused. Kollektiivseid mänge ei ole. Mängus 3 järku: 1. tegelemine esemetega- õpib esemete füüsikalisi omadusi 2. proovivad sihikindlalt mängumaterjali- kipuvad lõhkuma, s.o. analüüsi elementaarsed tasemed 3. tunnetavad esemete kasutamist 2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama., s.o. üldistamise elementaarne etapp. Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi. Sooline erinevus: 1. poisid-loomad, spordi õpetamine 2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed. Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist o Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.)
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
valkude või rasvade alatarbivusest). Laste kõhuvalud õhtuti võivad olla ka sapipõieprobleemid tingitud valest toitumisest. Sel perioodil on organism biorütmide häirimise suhtes väga tundlik.Pingeseisund tekib korrapäratust söömise-, une ja ärkvelolekurütmist. Tunnused: jõuetus, nõrkus, kehvveresus, töövõime langus, unehäired, meeleolu halvenemine, apaatsus, agressiivsus või loidus, kõhukinnisus või -lahtisus. Näljutamine koolilastele on väga ohtlik. Miks? Organismi ainevahetusetüüp muutub aeglasemaks ja peale näljutamist sööma hakkamisel tulevad lisakilod ruttu juurde. Kannatada saavad kasvueas ka elutähtsad organid ja nende varustamine toitainetega. Kasvueas tekitatud muutused mõnes organsüsteemis võivad olla eluaegsete tagajärgedega, mida hiljem enam parandada ei saa.
vastu) e. Üldised sümbolid, mis ilmevad tänu sellele, et tsensuur keelab need ära e.i. Toast tuppa käimine- abielu e.ii. Tähtsad persoonid- isa ja ema e.iii. Pikad teravad esemed- mehe suguelundid e.iv. Lamedad esemed- naissuguelundid 2. 3 esseed seksuulsusteooriast- ilmub 1950 aastal ning tema seksuaalteooriat nimetatakse ka libiido teooriaks (objektidele suunatud seksuaalenergia). a. Inimeste seksuaalelu ei alga mitte puberdeedi eas vaid seda on märgata sünnimomendist saadik. b. Mõistet seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada; seksuaalne on laiem mõste, mis hõlmab ka selliseid toiminguid, kus suguorganid pole osalised c. Seksuaalelu põhiline ülesanne on oma kehaosade kaudu nauding elamuste
Ta hakkab rohkem tähelepanu pöörama unenäo vormile ja sisule.Pöördepunktiks kahe analüütiku koostöös osutus Freudi klammerdumine seksuaalteooria külge. Freudi arvates oli seksuaalsuse aluseks bioloogiline tung.Jungi jaoks rajaneb seksuaalsus samuti bioloogilisel funktsioonil, kuid on samas ka ktoonilise(teispoolsuse) vaimu väljendus, mis kujutab jumala teist nägu, jumalapildi tumedat poolt. 1912.a. ilmus Jungi „Libiido muutumised ja sümbolid“, kus ta eemaldub teadlikult Freudi libiido mõistest.Freud mõistis libiido all sugutungi ning pidas seda ainsaks psüühilise energia vormiks aga Jung arvab,et psüühilist energiat tuleks vaadelda kui füüsilise energia analoogi, kusjuures seksuaaliha või agressiivsus- on vaid selle psüühilise energia välised avaldusvormid.Seega mõistab Jung libiido all psüühilist energiat laiemas kontekstis kui vaid seksuaaltung, mis Jungi järgi on üks tung teiste samaväärsete hulgas.
alati enda seisukohalt, 6-7.-a valisid juba midagi muud, 7.-9-a suutsid osi muutuseid õigesti arvestada, kuid osa mitte, alates 9-a suutis laps valida õige pildi ▪ tihti peavad lapsed monoloogi ◦ animism – elu omistamine elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju
Kõige enam on selles raamatus kritiseeritud väikelapse seksuaalsust. See on nn kõlvatu lapseiga. See lähtub freudi seksuaalsuse definitsioonist. Naudinguelamuste hankimine toimub kehaosade kaudu. Ta jagab väikelapse seksuaalse arengu erinevatesse perioodidesse ja igal perioodil on oma kehaosa, mille kaudu naudinguelamust hangitakse. 1) Oraalne seksuaalsuse faas kuni 1,5 aastat , suupiirkond (sõrme imemine), libiido suunatud suupiirkonnale 2) Anaalne seksuaalsuse faas 1,5 3 esluaastat, pärakupiirkond (füüsiline vetsus käimine, moraalne õpib ise poti peal käima, saab ka protestida) 3) Falliline seksuaalsuse faas 3.-4. eluaastani, suguorganid (lugematul arvul küsimusi selle kohta, seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri 5) Genitaalne faas puberteedieast alates, suguorganid jälle
vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi
Hakkavad sageli tegema hästi imelikke grammatikavigu, kasutatakse erandsõnu nagu oleksid need reeglipärased. Nt kevad tulevad palju, palju. Samuti moodustavad ka ise üsna naljakaid sõnu. Keelelise arengu verstapostid: aastaselt esimesed sõnad ja 2-aastaselt lausungid. Kolmandast kuust alates peaks olema tekkinud silmside. Uuringutest tuleb välja, et mingis vanuses on tüdrukud kindlasti poistest ees. Hilisemas vanuses need erinevused hakkavad vähenema. Poisi arengule ei peaks niipalju tähelepanu pöörama, tüdrukud peaksid varem hakkama rääkima (räägivad rohkem, kalduvad ka ise rohkem rääkima, mängud on teistsugused kui poiste omad). Tüdrukud armastavadki selliseid mänge, kus tuleb sageli teiste inimestega suhelda nt kodumängud. Samas tihti pole väga rangeid soolisi piire just mängude osas. Tüdrukute sõnavara on just ekspressiivsuse osas suurem. Eesti keeles tulevad just poiste ja tüdrukute erinevused eriti välja
4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani. Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust. Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt)
eesmärke. Enesetõhususe tõstmine: sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele. Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks. Agressiivsuse instinkti teooria – agressiivsus on instinktiivne, koguneb indiviidi sees ning tekib vajadus seda mitmel moel vabastada. Agr käitumine ei vähenda agressiivsust. Agr käitumine on teatud olukorras lubatav (pallimängud). Agr avaldumine sõltub keskkonnast
(nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). Konkreetsete operatsioonide period - 7-11 eluaastat - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood - 12-.... eluaastat - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Etoloogia, loomade uurimine Etoloogia tekkis 17/18 saj seoses sellega, et uuriti kaasasündinud käitumist. Sellele pani aluse Darwini teooriad. Uurib liigispetsiifilist kaasasündinud käitumist
Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale. Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje (axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas. Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi. Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas.
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
annaabi.ee 
