Meeste ja naiste erinevused Bioloogilised erinevused: Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem) Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest
ei armastata, samamoodi vajavad nad hoolitsust - hellitusi ning kaitset - nende puudumisel naine kibestub või otsib hoolitsust mujalt, enamasti siis armukese käest. Mõistmise leidmine on tähtis, kuna kui mees ei saa naisest aru ning ei mõista tema vajadusi, soove ja püüdlusi, muutub naine ebakindlaks. Ebakindlaks muudab ka see, kui naine tunneb, et ta ei vääri lugupidamist, kui mees naist pidevalt alavääristab (n: peab teda endast rumalamaks, saamatuks jne.). 2 MEHE JA NAISE ERINEVUSED 2.1 Suhtlemises · Naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. · Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. · Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus. Eriti puudutab see niisuguseid võtmesõnu nagu mõistmine, truudus, usaldus. Kui oma arusaamu teineteisele
Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsiplinaarne lähenemine seksuaalsusele: Sotsioloogia huvitatud inimeste grupi käitumisest ja ühiskonna mõjust indiviidile, indiviid ühiskondliku subjektina, sotsiaalsed küsimused Antropoloogia kultuuriline vaatenurk, kultuuridevahelised erinevused seksuaalkäitumises jms Psühholoogia organismide seksuaalse käitumise uurimine (inimesed, aga ka loomad), indiviidi tasand Käsitlevad ühiseid mõisteid inimese areng, käitumine, kasvamine Meditsiin uuritakse kõike seda, mis puudutab seksuaalsust meditsiinilse mudeli järgi: patoloogiat, sümptomeid, ravi jms (uroloogid, günekoloogid, psühhiaatrid, antropoloogid) Õigusteadus ja majandusteadus eesmärk kaitsta privaatset valdkonda. Usuteadus
Vististi kõige tuntum selle zesti kasutaja on Briti prints Charles, kes oma särgimansette sikutab. Selle zesti variant on käekella vaatamine, millel on seesama kaitsev eesmärk. 38 3.2.2 Jalabarjäärid Kui vaheliti kätega kaasnevad ristatud jalad, on kõik kaitsebarjäärid püstitatud ja suhtlemiskanalid suletud. Kui käsivarred kaitsevad südant, siis jalad muidugi genitaalide piirkonda. Kuid naiste puhul, kes tagasihoidlikult ristavad jalad, võib see olla lihtsalt harjumuslik istumisviis, eriti kui kantakse seelikut, ja seda tuleb arvestada, enne kui hakata järeldama, et naine on tõrjeseisundis. Aga säärte asend, mis peaaegu alati viitab kaitseseisundile, on topelt jalalukk. Jalg on haagitud teise sääre taha. Päris kindlasti ei saa niisuguses poosis istuva naisega kuigi kaugele, eriti kui teil on romantiline või seksuaalne huvi.
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi
Ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta tahtis pärandada oma lihastele järglastele ning tekkis patriarhaat (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused. Polügüünia – mitmenaisepidamine Niisuguseid abielusid esines ka juba rühmaabielude perioodil. Polügüüniat soodustasid: - pikaajalised sõjad (vähenes meeste arv) - meeste ja naiste paljunemisvõimaluste erinevus (maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku järeltulijat, kõige viljakamal naisel 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena). Polügaamia (polügüünia ehk mitmenaisepidamine) Polüandria - mitmemehepidamine Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava hukata vastsündinud tütreid. Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja
Ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta tahtis pärandada oma lihastele järglastele ning tekkis patriarhaat (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused. Polügüünia mitmenaisepidamine Niisuguseid abielusid esines ka juba rühmaabielude perioodil. Polügüüniat soodustasid: pikaajalised sõjad (vähenes meeste arv) meeste ja naiste paljunemisvõimaluste erinevus (maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku järeltulijat, kõige viljakamal naisel 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena). Polügaamia (polügüünia ehk mitmenaisepidamine) Polüandria mitmemehepidamine Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava hukata vastsündinud tütreid. Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja lapsed kuulusid vanemale vennale (Tiibetis
korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta. Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt
Kõik kommentaarid