..................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema
Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Tahaksime ju kõik, et meie tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on Barbara Hobsonile ja David Morganile toetudes isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2
Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
....................................................................7 Lähedus.........................................................................7 Konflikt...........................................................................7 Võim...............................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................8 SISSEJUHATUS Viimase paari aastakümne jooksul on isad laiendanud isaduse mõistet, näidates suurenevat soovi siduda end paljude tegevustega, mida on tüüpiliselt peetud emade pärusmaaks. Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane, hooldaja, abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa- lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt.
Valisin kaks õigusharu ning kummastki ühe mõiste ja tõin välja kuidas ning mille alusel kehtisid normid Rooma õiguses ja kuidas tänapäeval need reguleeritud on. Kasutasin peamiselt kahte allikat, sest leidsin, et nendest oli võimalik kõik vajalik arusaadavalt välja tuua. Esimese mõistena käitlesin isaduse teemat Rooma õiguses. Tõin välja milline oli isa võim laste ja nende vara suhtes ja kuidas isadus üldse tekkis. Lisaks tõin välja ka hetkel Eestis kehtivad normid tuginedes perekonnaseadusele. Teise mõistena käsitlesin omandit. Teise peatüki esimeses alapeatükis kirjutasin Roomas kehtinud asjaõigusest, kus käsitletakse omandit. Tõin välja kuidas oli võimalik asja omandada ning millistest elementidest omandiõigus koosnes. Teises alapeatükis võtsin aluseks hetkel Eestis kehtiva asjaõigusseaduse ning kirjutasin lähtudes erinevatest paragrahvidest, et kuidas ja mis
§ 84. Isa (1) Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. (2) Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. 10. Kes saavad isadust vaidlustada? § 91. Isaduse vaidlustamine 3 (1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev
korteriolud, lasteasutuste võrk jms. Abiellujad maapiirkonnast on orienteeritud rohkematele lastele kui linnast pärit abiellujad. RASEDUS Rasedust on nimetatud õnnistatud olukorraks.Seda võib pidada ka naise tähtsündmu- seks, sest kellelegi elu anda on suur õnn ja vastutus.Rasedus on õnnestunud viljastu- mise tulemus : viljastatud munarakk on kinnitunud emakaseinale ja hakkab arenema loode.Iga naine kogeb lapseooteaega erinevalt. Rasedus on naisele loomulik seisund.On tähtis, et rasedat ei koheldaks nagu haiget. Kõige tundlikum periood tulevase lapse tervise suhtes on raseduse kolm esimest kuud. *Esimestel nädalatel pole naine sageli oma rasedusest ja seega ohutegurite vältimise vajadusest teadlik. *Esimese kahe kuu jooksul moodustuvad lootel peaaegu kõik organid ja kehaosad ning negatiivse toimega faktor võib neid pöördumatult kahjustada. Raseduse katkemist esineb kõige rohkem teisel ja kolmandal kuul. Põhjused :
* teadlikkus. * suutlikkus lahendada konflikte. * suhtlemisoskus. * kohandumine. Kodu loomine · Omaette elamispind maja või korterina : * Kui sissetulekud lubavad. * Ühel poolel on juba elamispind. Noorepere laen. · Elamispinda saab üürida. · Laenud Rasedus · Rasedus algab eostamisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. · Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. · Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. · Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostamist. Viljastumine
tingimused edukaks kasvatuseks. Ka lapse sotsiaalse arengu seisukohalt mängivad suurt rolli lapse kiindumussuhted vanematega, see aitab kujundada põhiusaldust enda ja maailma vastu. Kindlas kiindumussuhtes olevad lapsed on suheldes seltsivamad, sõbralikumad ja enesekindlamad. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid vabaaja tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Ma olen õnnelik, et Eesti on üks nendest maadest, kus saadakse aru lapse esimeste eluaastate kasvukeskkonna ja vanemate läheduse vajadusest. Emal ja isal on mõlemal oluline, kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per
4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline ko
Ühe vanema otsus järglase osas loetakse ka teise vanema otsuseks. Sugulus Sugulased on isiku ülenejad, alanejad ja külgnevad sugulased. Kõik need isikud kellega sgulane on abielus ja selle isiku sugulased on hõimlased. Ema naine, kes on lapse sünitanud. Isa mees, kes on lapse eostanud. Põlvnemine selline õigussuhe, mis tuvastatakse lapse ja tema vanemate vahel (lapsendamine ei ole põlvnemine). Lapse isaks loetakse automaatselt meest, kes on lapse emaga abielus. Isadus tekib lisaks ka sel juhul kui mees on lapse omaks võtnud või kohust on isaduse tuvastanud. Isaduse omaks võtt saab toimuda ainult isiklikult. Lapsendamine Lapsendamine on õiguslik toiming, mille käigus lõpetatakse kõik eelnevad õiguslikud suhted lapsevanematega ja luuakse uued lapsendajatega. Lapsendamine otsustatakse alati kohtuotsusega ning lapsendada saab ainult sellist last, kes on lapsendamise otsuse tegemise ajal noorem kui 18.
Balsaci ,,Isa Goriot" räägib isast, kes elas ainult oma tütarde jaoks. Ta täitis kõik nende soovid, kükitades ise pisikeses näruses pansionaadis. Ja mis sai ta neilt vastutasuks? isegi isa hauale nad ei ilmunud. Seetõttu peavad vanemad tegema väga raskeid otsuseid otsustama, mis meetoditega oma väänikuid kasvatavad. Isadel on perekonnas kandev roll. Lapsele on olulised nii ema kui ka isa, kuid ema on tavaliselt see, kes lohutab ning kuulab. Isad loovad aga korra, et perekond koos püsiks. Tammsaare romaani ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas olid keerulised suhted poegade, tütarde ning isade vahel. Nagu tänapäevalgi, austati isasid rohkem kui emasid. Emad on hoolitsevad ning pole nii karmid kui isad. Muutunud on vaid see, et naised on tänapäeval palju eneseteadlikumad kui varem ning ei lase endale nii kergelt pähe istuda. Mari, teosest ,,Tõde ja
nägudega vanemate poole. LAUL „MINU ISA“- Kuusk, K. Tõsilugu, lk 17 SÕNALINE OSA: Mis viga pikal isal võrreldes lapsega pallid ruttu korvi visata. Ja…….. ALGAB KORVPALL ISADELE SÕNA: …Visake väikeste pallidega ja täistabamusega pihta. NB! Kõik lapsed ja külalised on pealtvaatajateks. Korraldus: Palun rivistuda kõigil isadel rühmade kaupa korvpalli korvi alla nii, et saali ühel pool korvi all on sõimerühma ning noorema rühma laste isad ja teisel pool korvi all on vanema rühma laste isad. Ülesanne: Kõigil isadel tuleb väikesed pallid korvi visata. Rühmaõpetajad loevad kokku oma rühma laste isade tabatud pallid ja teatavad hiljem tulemused. Reegel: hinga kergendatult ja viska rõõmuga. Kõik viskepallid jäävad saali põrandale laiali ja isad lähevad oma kohtadele istuma. 15 Korraldus: Kõik õpetajad võtavad ämbrid ja tõstavad oma rühma lipud. NB!
rahvastikuregistri kanne Liisi vanemate kohta oleks õige. Mari 2.01.2008 sõlmitud abielu Antsuga lahutati kaks kuud pärast Liisi sündi. Mari poeg Priit sündis 1.01.2010. Rahvastikuregistri andmetel on Priidul ema ja isa. Elulised asjaolud: 02.01.2008 - Mari ja Antsu abielu sõlmimine 01.01.2010 - Priidu sünd 01.01.2017 - Liisi sünd 01.03.2017 - Mari ja Antsu abielu lahutamine 1. Kes on Liisi ja Priidu ema? PKS § 83 sätestab, et lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Liisi: Kaasuse asjaoludest lähtuvalt Mari on Liisi sünnitanud ehk on ta ema. Priit: Kaasuse asjaoludest lähtuvalt Mari on Priidu sünnitanud ehk on ta ema. 2. Kes on Priidu isa? ● Nimeta kõik õiguslikud võimalused ja otsusta, milline neist on hetkel asjakohane. Kontrolli eeldused ja võimalikud vastuväited. ● Anna selge lõppvastus Hüpotees(1): Jüri on Priidu isaks PKS § 84 lg 1 järgi.
PSA-le esitanud ühise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud. Isaduse omaksvõtt-mees ei saa isadust omaks võtta, kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne temast. Isadust saab omaks võtta isiklikult või seadusliku esindaja nõusolekul, tähtajaline ja tingimuslik isaduse omaksvõtt on tühine. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek (teatud juhtudel ka lapse nõusolek). Isadus kui põlvnemissuhte lähtealus ei ole seotud sünniakti kandega aktil on vaid tõenduslik tähendus. Isaduse vaidlustamine- isadust saab vaidlustada: 1) mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (v.a. kohtulikult tuvastatud põlvnemise puhul); 2) lapse ema; 3) laps ise; 4) siseminister; 5) ,,isa" pärija. Põlvnemise tuvastamine toimub kohtus eelkõige seoses vaidlustega lapse ülalpidamiskohustuse üle, seadusjärgse
seegi, et üldiselt oli roomlastel tavaks, et kõik põlvkonnad elasid koos ühe katuse all. NAISE ÕIGUSED Naise õiguslik seisund Roomas oli mõneti vastandlik. Naine oli pärija, tal oli isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võis teha testamenti, kaasavara abil pääseda abielu sundusest, abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda, kuid tema võimetele mingit tegelikku rakendust ei pakutud. Kõrgklassi tütarlastele hakkasid isad abikaasasid otsima enamasti nende 1214 aasta vanusesse jõudmisel , vähemjõukate perede tütred võisid hiljem abielluda, isegi varastes kahekümnendates aastates, kuna madalamate klasside abielus ei mänginud majanduslikud ning poliitilised huvid nii suurt rolli. Mees oli abielludes peaaegu alati vanem kui naine. Seaduslikud lapsed kuulusid isa suguvõsasse, et rõhutada nime järjepidevust, naine jäi aga teatud määral algperekonna liikmeks. Abielludes jäi naine pigem
..on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isiku pereeli õnnestumise võimalusega tulevikus ..analüüsib perekonna funktsioone indiviid ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad
..on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isiku pereeli õnnestumise võimalusega tulevikus ..analüüsib perekonna funktsioone indiviid ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisusr, vajadusi ja tervist Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: biloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus. Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad
kohustatud (vanemad). Vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama kui vanemad ei täida oma ülalpidamiskohustust. Kui kokkuleppele ei jõua, siis pöördutakse kohtusse. Alimendid ühele lapsele elatisraha ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast. Kohus arvestab ka teise inimese olukorda (töötu nt) ja võib alimentide summat vähendada. Lapse isaks on: 1. lapse emaga abielus olev isik 2. isadus on omaks võetud (selleks peab olema lapse ema nõusolek) 3. kohtu poolt tuvastatakse isadus Kui vanemad ei täida lapse suhtes hooldusõigust, siis võivad nad ilma jääda hooldusõigusest. Vanemlikud õigused võetakse ära kohtu poolt konkreetset last silmas pidades (kui on 2 last, siis ainult 1 võetakse ära kui ainult teda on väärkoheldud). Hooldusõigus taastatakse kui olukord on normaliseerunud. Lapsendamine Lapsendamise otsustab ära kohus
Sparta naised olid füüsiliselt tugevad ja terved ning intellektuaalselt aktiivsed. Neil oli selgelt võimu just kultuurivallas. Spartas käisid õed ja vennad üheskoos tantsimas ja treeningutel, et tüdrukud olid ebatavaliselt hästi toidetud ning tüdrukud ja poisid olid perekonnas võrdväärsed. Naise ülesanne Spartas oli sünnitada polisele terveid sõjamehi mmg õpetada oma lastele võistluste füüsilise tugevuse imetlust. Spartas polnud bioloogiline isadus ja seksuaalne truudus eriti olulised. Naisi võidi isegi laenata, nii et abielutruudusetus polnud kuritegu. Naised olid psühholoogiliselt valmis oma eesõigustest kinni hoidma, säilitama õigusi varandusele ja maaomandile. "Sparta naised öeldakse olevat liiga ülbed ja mehelikud isegi oma abikaasade vastu ja kasutavad sõnaõigust vägagi tähtsated küsimustes." Hellenistliku ajastu naine Hellenistlikul ajal kadus kuristik naise ja mehe vahelt. Abielu mõte ei olnud laste
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähak
ollakse tugevalt vastu. Sellepärast on vajalik lisada vägivallale soo aspekt. See, mida me näeme, on eksiteele läinud maskuliinsus, mis ei jäta ruumi haavatavusele, tagasihoidlikkusele ja pühendumusele, mis on seotud omanikutundega ja vähese ruumiga enese ja teiste eest vastutamise jaoks. Norras tehtud uuring vägivaldsetest meestest näitas, et enamus neist puutus kokku vägivaldse isaga (2). Nad olid kogenud isa, kes kuritarvitas nende ema. Kahjuks on poegadel kalduvus korrata isade loodud mudeleid. On tähtis rõhutada fakti, et mitte pojad polnud need, kelle kallal vägivalda tarvitati, aga nad olid pealtnägijaks oma isa vägivaldsele käitumisele oma ema suhtes. Olulisel kohal on ka sotsialiseerumine vägivalla kaudu sotsialiseerumist toetab sageli filmi- ja meediatööstus, see põhjustab omakorda konfliktsituatsioonides vägivalla kasutamist nii kodus kui ühiskonnas üldiselt. Vägivallal on kombeks alla kriipsutada ja rõhutada maskuliinsust
2010. aastal tööturul hõivatud (Tasuja 2011). Erandid mehed Mari-Liis Tomingu (2007) uurimusest ilmneb, et Eestis leidub ka selliseid noori mehi, kes tunnustavad eeltoodud näitajate kõrval pehmemaid väärtusi ja on mingil ajal ise väikelastega koju jäänud. Tegu on pigem meestega, kes oma arusaamades ei olnud kinni traditsioonilistes mehe ja naiste rollides ning väärtustasid emotsionaalset lähedust perekonna ja lastega, mida tavaliselt seostatakse naiste eluvaldkonnaga. Kodused isad hindavad kõrgelt lastega tekkivat emotsionaalset sidet: ,,Meil ei ole mingit sellist asja, et kui midagi juhtub, siis emme peab tulema. Meie usaldus ja soe suhe on väga tugev aga see on ikkagi nagu sihukese higiga ehitatud". Positiivseks peetakse sedagi, et lastega kodusolemine on õpetanud isadele empaatiavõimet, oskust näha enda ümber teisi inimesi ja arvestada teistega niisugune hoolivus leiab rakendust muudeski elusfäärides. Samas on noortele isadele väga oluline, et
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevates
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
"Ma ei olnud mõelnud lahkumisele, sest pinge, mida selline elu tekitas, võttis ära kogu energia, mis mul üldse oli." ARMASTUS "Aga ma sellegipoolest armastan teda." Rasedate vastane vägivald Eestis Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis läbi rasedate vastase vägivalla uurimuse 2005-2006. Aasta sügistalvel. Uurimus näitas, et raseduse ajal koduvägivald suureneb. Eriti intensiivistub füüsiline vägivald. Iga viies naine, kellel on olnud rohkem kui üks kooselu ja vähemalt teine rasedus, on kogenud raseduse ajal partneripoolset füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda 6%, vaimset vägivalda aga kolmandik.Nii kannatas raseduse ajal endise partneri poolse vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all 1,5 korda ja vaimse vägivalla 1,6 korda rohkem naisi kui Eestis keskmiselt.Iga viies naine kinnitas, et tema partneripoolne vägivald algas pärast rasedaks jäämist. Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.) Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on
enda elu. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Eristatakse järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Bioloogiline vanemlus -vanemate otsene järglane. Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema ning bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu, kahtluse korral tuvasatav. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega
Filipiinidel ja üha enam Vietnamis), Indias, Brasiilias ja Kuubal. Samuti on populaarsed Hispaania ja Kreeka. Vahel võib pedofiil oma ohvriga kokkusaamise kokku leppida, näiteks interneti teel, teeseldes kedagi teist. Perekonnaliikme seksuaalne ahistamine On täheldatud, et paljud lapsed on seksuaalselt ahistatud enda pereliikmete poolt. Mitte alati vanemate, mõnikord õdede-vendade poolt, kuid enamus on ahistatud oma bioloogiliste isade poolt. Perekonnasisest seksuaalset ahistamist on raske avastada. Lapse sõltuvus vanematest, hirm selle ees, mis juhtub, kui ahistamine avastatakse, häbi ja lojaalsus ahistava vanema suhtes vähendavad võimalusi, et sellised kuriteod paljastatakse. Oluline osa lapsi seksuaalselt kuritarvitavatest vanematest on oma lapsepõlves kogenud seksuaalset kuritarvitamist. See on loonud nn. intsestliku (verepilastusliku) käitumismudeli, mille laste seksuaalpartnerina kasutamine on lubatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
