------------------------------------------------------------------------------------------------ LENIN, ULJANOV, VLADIMIR ILJITS (22. IV 1870 21. I 1924). Oli Venemaa ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise üks juhte, NLKP ja Nõukogude riigi rajaja, marksismi teoreetik. Pärit Simbirskist, kus isa oli rahvakoolide inspektor. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses marksistlikes ringides, käis välismaal, et tutvuda Lääne- Euroopa marksistide töödega. Oli Siberis asumisel ja mitmel korral emigratsioonis välismaal. VSDTP II kongressil 1903. a. pani aluse bolsevike parteile. Juhtis relvastatud ülestõusu 24.-26. X Petrogradis.
oma koha ülemaailmses kultuuriprotsessis. Vene talupojad olid vastuvõtlikud revolutsioonilistele ideedele, sest nad ei tundnud, et eraomandi põhimõtete vastu suunatud rünnakud riivaksid nende huve ja üles kutse ,,ära võrra ja laiali jagada" leidis suurt vastukaja. Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) pidasid talupoegade kogukonda, mis tagaks üldise õiguse maale , tulevase sotsialistliku riigialuseks. Vene sotsiaaldemokraadid (esdekid) olid marksistide äärmuslik tiib ehk enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes. Maailmasõja eelõhtul 1914.aastaal algas I maailmasõda ning 19.sajandi maailma ja Euroopa kriis. Kriisi võisid põhjustada: 1)imperialistlikud vastuolud Euroopa suurriikide vahel, kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis 2)Rahvuste vahelised vastuolud Euroopas, enesemääramise õiguse nõudmine Austria-Ungaris ja Venemaal 3)Suured nihked Euroopa
proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S
Tema arvates oli ühiskonna kõigi hädade põhjuks eraomand.Tema ideekohaselt juhib uut ühiskonda teadus.Pani suured lootused kaltsakproletariaadile(pätid,röövlid,vargad,paadialused,lõbunaised ja teised ühiskonna heidikud) kellel pole midagi kaotada. Marksism : Karl Heinrich Marx,Friedrich Engels 1848.avaldasid Kommunistliku partei manifesti.Nad ilmutasid äärmist sallimatust igasuguste teiste sotsialismiteooriate suhtes,solvavad rünnakud kõigi teisitimõtlejate vastu kujunesid marksistide tegevuse iseloomulikuks jooneks.Neil õnnestus üle võtta Õiglaste Liit,mis ühendas Prantsusmaal paguluses viibivaid töölisi ja käsitöölisi.1867.aastal ilmus Marxi põhiteose "Kapital" esimene köide,mis märgib marksistliku majandusteooria väljakujunemist.Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2)orjandus 3)feodalism 4)kapitalism 5)sotsialism.
Üks ajastu võib filosoofia ülesannet näha väga erinevalt teisest ajastust. Skandinaaviamaades ning anglosaksi maailmas kestis „analüütilise filosoofia“, Viinis ja Cambridgeis alanud liikumiste troonipärija valitsemine pikka aega. Kuuldavasti andsid mujal maailmas tooni teist tüüpi filosoofiad nt marksism. Maailma vallanud üldise rahutusega mõne aasta eest võib täheldada märke sellest, et filosoofia hakkab jälle kihama. Luuakse uusi ühendusi. Marksistide leeris võib nt märgata huvitavaid lõhenemisi. Seisukoht, et filosoofia on keele loogika, ei kohusta meid pooldama konventsionalismi. Kui keelel või keele fragmentidel on oma seesmine loogika meie reflekteerivale mõistusele. Filosoofilist huvi tuntakse peamiselt keele pindstruktuuri või peamiselt süvastruktuuri vastu. Kui kirjeldada filosoofi tungi keele loogikale. Raskus väheneb, kui on näidatud, et mõningaid sõnu kasutatakse mitmemõtteliselt
olid ka ,,teineteisest märgatavalt erinevad". Süvenenud on arusaam, et Stalin polnud sugugi Hitlerist parem. Mõne arvamuse kohaselt on olemas isegi teatud kurjuse matemaatika, mis lubab peaaegu teadusliku täpsusega kindlaks määrata, kumb mees oli hullem. Endiseid marksiste ning Nõukogude kommunismi kaasjooksikuid tabas sokk, kui said teada, et Stalini reziim toetus tegelikult jõhkra hoolimatusega valatud verele ja tundmatuseni moonutatud ideaalidele. Prantsuse marksistide 1997. aastal avaldatud ,,Kommunismi must raamat" näitas, kui kaugele olid vasakpoolsed jõudnud tõdemuses, et Stalini reziim on olemuselt läbini kuritegelik. Et Stalin oli psühhopaat, ei kahtle ka üks hiljutine uurimus. Hitleri ,,mõistuse" uurimine on keskendunud kurjuse patoloogiale. Järeldus, et nii Stalin kui ka Hitler on võrsunud ühest ja samast verisest tüvest, on hägustanud nendevahelise erinevuse.
kõnekasutusele, üksnes taastoodab kehtivat maatriksit ning on lubatud üksnes lojaalsetele kodanikele, kes eraelus alluvad kehtivatele moraali- jms. normidele. Foucault pakub vastukaaluks välja "esteetilise eneseloome" taktika, toetudes hellenistliku ajastu eneseloometehnikatele ja lähtudes nietzschelikust nägemusest maailmast, mis "loob end nagu kunstiteost". Foucault kirjeldused distsiplinaarühiskonnast vaid kinnitavad Lääne marksistide juba 1960. aastatel esitatud väidet, et Nõukogude "sotsialistlik" ühiskond ei erine õigupoolest kuigivõrd oma raudse eesriide tagusest kapitalistlikust sõsarast. Juba tunduvalt viljakam on Foucault' tees, et võim toodab inimesi ja teadmist ning vastupidi--teadmine ja inimesed toodavad omakorda võimu. Selle hüpoteesi rakendamine nõukogude aja uurimisele peaks välistama senised liigteravad opositsioonid keskvõimust
Tänapäeval on nende programmilised nõudmised suuremalt jaolt juba ellu viidud. Usun, et anarhistliku mõtteviisiga kooskõlas oleks tasuta kõrgkoolihariduse säilitamise nõudmine: tasulisus kommertsialiseeriks kõrghariduse, enam ei astutaks vähemtasuvatesse teaduskondadesse; astutaks sinna, mis ära tasub, mitte sinna, kuhu tahaks. See oleks aga vastuolus anarhistide "isiksuse igakülgse arendamise" nõudega. Anarhistide valitsuse-kriitika põhineb marksistide ideedele sarnaselt arvamusel, et valitsus koosneb "omakasupüüdlikust valitsevast klassist" (Goodwin 1994: 576). Pole põhjust, miks üks täiskasvanud inimene peaks valitsema teise üle, leiavad nad, sest võimu kasutatakse nende huvides, kelle käes ta on (Goodwin 1994: 576). Siinkohal võiks küsida, miks ühes kohas räägitakse heast inimloomusest ja teises kohas ilmtingimatust võimu kuritarvitusest. Võib vaid arvata, et tõenäoliselt tulenes see
Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine. Turumajanduse põhiprobleemiks on kasumi osa, mis jääb järele pärast ettevõtja palga ja investeeringute mahaarvamist.Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx.. Kommunismi-idee puhul seda viga polnud. Põhirõhk oli tarbekaupade tootmisel. Sellegipoolest jäid marksistideühiskonnakäsitlusedliialthekülgseks, analüüsides eelkõige materiaalset tootmist, jättes kõrvale teised majandusega seotud inimtegevuse küljed. Paljude marksismi kriitikute meelest jäi nende majandusmudel utoopiliseks või ei suutnud ette näha ühiskonnas toimuvaid muutusi. Näiteks samastasid klassikalised marksismi järgijad õigluse nivelleeriva( kõrguslik mõõtmine) võrdsusega, mis pole reaalses elus teostatav ei majanduslikult ega ka sotsiaalselt.
Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada.
võrdusmärgi mehe ja inimese vahele. Naine on midagi muud, ta on inimese sõber, teine sugupool. Naise roll on Beauvoir` arvates determineeritud üksnes sotsiaalselt, näiteks laste kasvatamisel ei mängivat bioloogiline aspekt mingit rolli. Beauvoir` ideed leidsid 1960. aastate lõpul laia kandepinna, muutudes masse suunavaks teooriaks. Feminismi arengule aitasid kaasa ka ideoloogilised põhjused, eriti Lääne marksistide pettumus Nõukogude Liidus tolle 1968. aasta invasiooni tõttu Tsehhoslovakkiasse. Põlvkond, kes oli üles kasvanud marksistliku utoopia toel, leidis pärast selle läbikukkumist feminismis uue võimaluse ühiskonda kritiseerida. Laiemalt oli tegu kogu modernistliku, progressile suunatud mõtteviisi (mida võib soovi korral nimetada ka patriarhaalseks) kriisiga. Feminism ei ole kindlasti ühtne vool. Eristada võib liberaalset feminismi, marksistlikku,
shingeku rajaja üritas oma koolis amatööridest luua professionaalseid näitlejaid. Liberaalse teatri esimene näidend oli Ibseni näidend John Gabriel Borkmann. Hiijkata Yoshi ja Osanai mõlemad rajasid Tsukjii teatri 1920ndatel aastatel, kus toimus plaju välismaiseid näidendeid ja kus sai osa läänelikest stiilidest nagu realism ka ekspressionism. Tsukjii teater sai shingeku keskuseks. 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses shingekis võis näha marksistide poliitilist üleolekut, mis ei jäänud võimude poolt märkamata ja kuni teise maailmasõja lõpuni tsenseeriti shingeki. Ameeriklaste okupatsiooivõimud Jaapanis toetasid shingekit olles vastu kabuki ja no teatrisuundadele, milles nähti feodalismi. Allikad ja kirjandus: 1. Benito Orlani, The Japanese theatre: from shamanistic ritual to contemporary pluralism, 1995
kuju muuta. ,,Ainuke kindel asi modernismis on selle ebakindlus" (Harvey, 1990). Kerkib esile küsimus: kas modernismi head küljed kaaluvad üles halvad küljed? Modernismi on kritiseeritud palju selle vahendava mõistuspärasuse keskse rolli tõttu. Võitlus mõistmaks ja kontrollimaks loodust läbi mõistuspärasuse vahendamise viib vältimatult vaba tahte kontrollini, individuaalse vastutuse ja algatuse vähenemiseni. Marksistide arvates oli see inimkonnale suurem oht kui klasside mahasurumine. Modernismi põhiprobleem seisneb siiski selle praktikas. Teadusliku mõistuspärasuse domineerimine surus välja teisi, avatusele ja intuitsioonile põhinevaid mõtlemisviise. Mõistuspärasuse puhul on probleemiks eraldada fakte ja väärtusi. Modernismi peetakse purustavaks sõjamasinaks, mis hävitab kõik enda ees oleva. Modernistidel ja postmodernistidel on mitmeid lahkarvamusi
mõjupiirkonna laiendamiseks Marksistliku käsitluse järgi on imperialism kapitalismi viimane staadium, millele järgneb sotsialistlik revolutsioon Imperialismiajastuks peetakse sageli 19. saj. kuni 20. sajandi keskpaigani. Šovinism marurahvuslus; oma rahvast peetakse teistest rahvustest paremaks. ● Peetakse ka Esimese Maailmasõja põhjuseks I maailmasõja põhjused ● Urbaniseerumine ● Moderniseerumine ● Marksistide arvates imperialism ● Ebaühtlane majanduslik areng ● Parteistumine ● Natsionalism ● Tüli kolooniate jagamise pärast Miks kolooniaid vallutati? ● Majanduslikud põhjused (Odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma kaupadele) ● Liigse rahvastiku väljaviimiseks ● Kolooniate omamine oli prestiižne ● Vallutajate strateegilised huvid ● Valitseja/eliidi auahnus
võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii palju, kui läheb vaja hinge seeshoidmiseks ja tööjõu taastootmiseks. Üle jäänud töövilja arvel suurendab kodanlus oma kapitali. · Rikkus koondub üha väiksema hulga suuromanike kätte ja kogu muu rahvas proletariseerub. · See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab käputäie rikaste kätte koondunud rikkused. Koos era omandi kadumisega kaovad klassid, klassivõitlus ja riik, kogu maa ja tootmine muutuvad ühiseks ning jõutakse välja kommunismi (lad communis ühine). REVISIONSIM ja SOTSIAALDEMOKRAATIA XIX sajandi teisel poolel muutus marksism sotsialistlikus liikumises k õige mõjukamaks
Seejärel ründas Hiina Vietnamit, ent Kambodza osas tulemusetult. Konflikt näitas sügavaid erimeelsusi kommunistlike riikide vahel. Juunis 1979 sõlmiti SALT-2 lepe USA ja NSV Liidu vahel. Jaanuaris 1979 toimus riigipööre Iraanis, võimule tulid islamiäärmuslased. Iraan oli varem olnud USA lähedane liitlane, nüüd muutus vaenlaseks. Detsembrist 1979 jaanuarini 1981 hoidsid iraani islamitudengid pantvangis USA saatkonna töötajaid. Mais 1979 kodusõda USA-meelsete ja marksistide vahel El Salvadoris. Juulis 1979 kukutasid marksistid (sandinistid) Nicaraguas USA.meelse presidendi. Septembris 1979 kukutati ja tapeti Afganistani kommunistist president. Uus riigipea tundus NSV Liidu jaoks kahtlane ja kommunistliku reziimi püsimajäämise eesmärgil viis NSVL detsembris 1979 oma väed Afganistani. Algas Afganistani sõda, kus USA oli opositsiooni (peamiselt islamifundamentalistid) juba varem salaja toetada otsustanud. 1980 Moskva olümpiamänge USA boikoteeris.
Nende hümne: "Internatsionaal."1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon. Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond
Marksism RV suhetes- levinud külma sõja ajal; selgitas polaarsust. Marksismi põhiideed- maj, ja rahvusvahelised suhted on põimunud; majandus mõjutab kõike; Halvemas seisus olijaid kasutatakse ära nt. riigid kolmandat maailma; Töölisklass-erinevate riikide sees. Mõjutamise võti on majandus, mitte positiivses mõttes nagu liberealismis vaid negatiivses mõttes ehk ärakasutamises. Ärakasutamine tähendab seda, et toimub klassivõitlus nii riikide sees kui riikide vahel. Marksistide arvates jaotub maailm klassideks- on need riigid, kes on paremas seisus ja kasutavad ära neid kes on halvemas sesisus e.kolmandat maailma. Rahvusvahelise suhetes osalejad on KLASS, osalaetakse läbi konfliktide ehk koostöö on ärakasutamine. Tegemist on ,, null-summa mänguga" ja loomus on KONFLIKT, sõda on normaalne( kuna klassivõitlus on normaalne ühiskonna osa). Peale külma sõda arvati, et milleks meile marksism ja sellest kujunes välja Neo-Marksism. Neo-neo-neo Neoteooriad e
sakslaste kahjuks, mille tulemusena sõda kaotati ja keisririik hävis. WEIMARER REPUBLIK Peale keisri kukutamist sai valitsuse etteotsa sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert, välja kuulutati vabariik. Marxi õpetuse pooldajad (Rosa Luxemburg, Karl Liebknecht jt) tahtsid aga samal ajal luua oma sotsialistlikku riiki, samuti loodi detsembris Saksa Kommunistlik Partei. 2 Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama. Veebruaris 1919 tuli Weimari linnas kokku valitud Rahvuskogu, mis valis presidendi ja koostas uue põhiseaduse. Põhiseaduse järgi oli Weimari vabariik parlamentaarne riik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks Riigipäev (Reichstag). Riigi nimeks jäi Deutsches
passiivsemaks. Suudeti opositsioon eemaldada ja inimesed leppisid olukorraga, sest kartsid vägivalda, vange ja oma arvamuse avaldamisel tagajärgi. 19. Diktatuur: ideoloogiline režiim Ideoloogiline režiim on väga tähtis diktatuuri juures, Hannah Arendti arvates ongi ideoloogiad need, mis tõmbavad inimesi ja suuri masse selle poliitilise režiimi poole. Nad annavad vastuse kogu riigi ja maailma probleemidele, natside jaoks on see rassiprobleem ja marksistide jaoks oli see klassiprobleem. Kui inimesed hakkavad neid probleeme aktsepteerima, siis võidakse autoritaarseid valitsusi pooldada ning nende tegevusi samuti pooldada, sest liigutakse ühe suure vaenlase poole. Tahetakse kogu ühiskonda enda mõtete ja ideoloogiate alla saada, et kõigi arvamus ühtiks ning ei olda ideoloogiavastaste tegevuse poolt. 20. Diktatuur: poliitiline religioon Poliitilises religioonis ei proovita oma võimu legitimiseerida jumala kaudu. See tekib siis, kui
riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste lahknevuste kadumise. Globaliseerumise definitsiooni mõjutavat ka selle n-ö liikumapanev jõud: liberalistide arvates on globaliseerumise eelduseks inimeste loomulik tung parema elu poole, hegemoonilise stabiilsuse kontekstis on globaliseerumine domineeriva riigi positsiooni kinnistumine, marksistide arvates kodanluse leiutatud ekspluateerimismeetod ja postmodernistide arvates lääne ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3. Ajalooline ja rahvastikukeskne lähenemine üleilmastumisele. Seotud demograafilise üleminekuga – üle-eelmisel sajandil dem.ülemineku läbi teinud P-Ameerika ja L-Euroopa asusid esmalt majandusliku heaolu suurenemise teele. Demograafilise ülemineku jooksul muutub ühiskondlik eluhoiak, teisenevad soorollid jms, osadeks on sündivuse ja suremuse langus,
Nende hümne: "Internatsionaal." 1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon. Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam
1. 18 sajandi lõpul ja 19 sajandi algul oli natsionalism opositsioon absolutismile, võitles traditsioonilise valitseva hierarhia vastu - progressiivne idelooogia. 2. 1870 - 1. MS - natsionalismi tüüpilisteks kandjateks olid suurriigid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Natsionalism oli imperialistlik ja shovinistlik. Selle aja natsionalismi eesmärgks oli ka töölisklassi sotsialiseerimine rahvusesse - see õnnestuski - vastupidiselt marksistide ja leninistide püüdlustele. 3. Kahe sõja vahel - tüüpiliseks natsionalismi mudeliks oli fashism - omandas väga tugeva negatiivse konnotatsiooni. 4. Peale 2 MS - koloniaalsest sõltuvusest vabanemise ideoloogia - pigem positiivse tähendusega. 5. Alates 80ndate lõpust - Ida Euroopa vabanemise peamisi tõukejõude, kuid samal ajal kommunistlike suurriikide lagunemise tingimustes tekkinud riikide peamine probleem. Rahvuskäsitlus Herderi poolt Oluline natsionalismi filosoofia pôhjendaja
kohustustele rõhumisega. Lisaks mida diferentseerunum, so arenenum, organism (süsteem) on, seda enam vajanuks ta tugevat tsentraalset juhtimist (aju=eliiti), niisiis oli haeckellikul lähenemisel ka tugev elitistlik taust. Solidarism eeldab isiku allumist riigi (ühiskonna) huvidele. Bioloogia sai niiviisi vastandina samuti darvinismi poolt toetatavale liberaalsele individualismile ning "sotside"-marksistide dialektika kontseptsioonile traditsiooni ja stratifikatsiooni jutlustavaks jõuks. Sellisest Darwini tõlgendamisest ammutavad oma teadusliku aluse totalitaarsed ühiskonnaseletused, nt fasism, selle mudeli kaudu realiseeriti ka suur osa totalitaarsete riikide tervishoiupoliitikast. Eelmisel sajandivahetusel tabas darvinismi kriis, sest Darwin ei suutnud seletada pärilikkusmehhanisme, lisaks tekitas kõhklusi evolutsiooni märkamatu kulg (küsiti kus on puuduvad vahevormid?)
tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon – Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljitš Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada.
totalitarismi esiletulek, fashismi esiletulek (mis oli ratsionaalne, hooliamata mõnedest irratsionaalsetest komponentidest temas) ja teiseks, kultuuritööstuse esiletulek ratsionalismi tulekuga on inimesed kaotanud oma vabaduse, oma sisemised vabad ihad ja tungid. valgustus tõi kaasa selle, et maailm on nüüd rajatud praktilistele kaalutlustele ja unistuslik, utoopiline mõõde on läinud kaduma. selle käsitluse taga on teistsugune vaade marksismile. vene revolutsioon oli lääne marksistide meelest täiesti arusaamatu. kusjuures mingit murrangut sellega koos ei tekkinud. marksismi võib käsitleda kui teatavat optimismi. praeguseks on kapitalis, täiesti valdav. kapitalismil ei paista olevat mingit alternatiivi : me elame alternatiivideta maailmas ja kunagi ilmselt irvitatakse meie sajandi(te) sellise kindlameelse usu üle. lihtsam on kujutada ette maailmalõppu kui kapitalismi lõppu. vene ja saksa reziimid on ratsionalislikud humanistlikud reziimid
oleks võimalik ka püssirphu ja tinakuuli ajastul. Vormib selle Hegeli idee kunstiajaloolisest arengust materialistlikult ümber. Hakkab seletama mateeriast lähtudes. · Marksism lähtub sellest, et esmane on mateeria ehk aine ja meie objektiivne reaalsus tuleneb sellest, ka teadvus on mõjutatud mateeriast. Materialistid ei usu ideaalsetesse abstraktsetesse asjadesse nagu jumal või ideede riik vaid seletavad ühiskonna arengut ja ümbritsevat teaduslikult. Marksistide järgi juhivad maailma lakkamatud võitused, konfliktid majanduslike huvide pärast. Majanduslik heaolu paneb inimesed liikuma, mitte ideed. Marksismi põhisõnum. · Kui Hegel rääkis kunstist kui idee iseseisvast vormumisest, materialiseerumisest, siis Marx seletab lahti kunsti kunst sünnib teatud majanduslike, tehniliste tingimuste tagajärjel. Ühiskondlik elu, maj tingimused, poliitilised arengud mõjutavad otseselt kunsti sündi
Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö- on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust, mitte võistlust. Sotsiaalne klass- klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus- see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus- eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad- Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Tony Blair, Gerhard Schröder. Riikide eesmärgid (turvalisus, stabiilsus, õitseng) Iga rahvusriigi poliitiline süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse. 3 tähtsamat on: 1) Turvalisus
Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim. Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased. Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Nüüd aga on selle tähtsus või suurus vähenenud, selle tähtsustamine on praegused mõistes liialt lihtsustanud
Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö – on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust mitte võistlust. Sotsiaalne klass – klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus – see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus – eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad: Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Anthony Giddens, Tony Blair, Gerhard Schröder, Göran Persson. Fašism Mõiste tuleb itaalia keelest fascio kimp, kõrgema võimu tähis. Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism
maailmas juurutada, türannid tuleb kukutada, siis tekib stabiilne demokraatia. Bushi arusaam riigi julgeoleku kaitsmisest: kui Iraak arendab tuumarelva, siis USA-l on õigus sekkuda, et tagada julgeolek nii enda riigile kui ka ülejäänud maailmale. · Miks sekkus Gustav Adolf 30aastasesse sõtta? Strukturaalsed seletused: riigid võistlesid kaubandusteede pärast, et ressursse kindlustada. Sellepärast läks GA Saksamaale sõdima (marksistide väide); allikates on palju erinevaid argumente: poliitilis-diplomaatilised kes on meie liitlased, kuidas see mõjutab tulevast olukorda poliitilisel maastikul, kui Saksa keisrivõim tugevneb; sõjalis-strateegilised sõda jõuab varem või hiljem Rootsi alale, kus on võimalik riiki paremini kaitsta; majanduslikud sadamate kontrollimine, kus on odavam sõda pidada; õiguslikud ja eetilised: kas Saksamaale minek oleks õiglane, kas seda on võimalik
Arreteeriti välja palju raudteetöölisi pärast Šahtõ protsessi. Massiliseks kujunenud protsessid ei jõudnud enam avalikkuseni, toimusid salaja. 30ndate alguses jätkusid ka parteipuhastused, mitte vaid vanade spetsialistide vastu polnud vaja võidelda, vaid ka kommunistide vana kaardiväe vastu, kes omasid populaarsust ja nime ja võisid kujuneda vastukaaluks Stalini meeskonnale. 1932 olevat Stalini väidete kohaselt moodustunud parteisiseselt järjekordne fraktsioon- marksistide-leninistide rühm. Selleks ajaks 30ndate alguseks oli hakatud kõnelema ka stalinismist. Vanasse kaardiväkke kuuluvad fraktsiooni loojad olevat tahtnud tagasi pöörduda marksismi-leninismi tõdede juurde. Stalin kasutas seda jälle oma huvides, käivitas järjekordse parteipuhastuse, 1932-33 heideti välja kuni 18% kõigist kommunistidest, domineerisid just vanad. Parteis suurenes hiljem kommunistidega liitunud parteilaste osakaal, nomenklatuuri osakaal
tunnetamatu, mitteesemelise iseloomuga, mida tunnistavad ka veismanistid ise, ja see viib tema tekkimise seletamisele üleloomulike põhjustega". Vulgaar-materialistidest bolsevikele oli selline lähenemine muidugi vastuvõetamatu. Materialistlikku maailmapilti toetas darvinism. Lõssenkistlik bioloogia kasvaski õigupoolest suures osas välja vasakpoolsest (hiljem juba bolsevistlikust) Darwini õpetuse retseptsioonist. Darwin kinnitas marksistide usku arenguseadustesse (kuigi darvinism sihipärast arengut eitas). Darwini kõrval ei tohi jätta meenutamata tema peamist eelkäijat, Lamarcki, kelle arenguõpetust, milles ka elu jooksul omandatu leidis käsitlemist edasipäranduvana, on hilisemad põlved naeruvääristanud. Seda viimast küll asjata, sest oli ka Darwin oma hilisemates töödes lamarkist. Lamarkistid olid ka kohe käsitlemist leidvad nõukogude bioloogid, kelle jaoks nende õpetus ei
annaabi.ee 
