täiskasvanupoolse juhendamise abil ja sobivate vahendite pakkumise kaudu. Froebeli mõju, mis järgnes Pestalozzi omale (kellega koos ta õppis kaks aastat), tõstis esile mängu hariduslikku tähtsust võrreldes mehhaanilise õppimise käsitlusviisiga, mis 9 kõigest hoolimata muutus omaseks paljudele lasteaedadele 19.sajandi lõpus (Whitbread 1972).[1] Herbert Spencer Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel
Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J
Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam see, et ta asjade olukorda muudab. *Mõjutas tugevalt uusaegsepoliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. sajandi lõpul 19.sajandi algul oi mängul eelkõige filosoofiline tähendus. Friedrich Schiller (1759 – 1805): Saksa näitekirjanik, luuletaja, filosoof ja ajaloolane. Ta pidas esimesena oluliseks psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste „mängutung“ ja on kirjutanud, et ainult mäng avaldab inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. „Inimene
pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John Locke(1632-1704) - vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta ka mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei
pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John Locke(1632-1704) - vaatleb mängu kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta ka mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid...............................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
a-d: uurimused tuginesid l/põlvega seotud töödele, käsiraamatutele, emade päevikutele ja kliinilistele uurimustele.2.etapp- 40.-50.a-d: Searsi jt. uurimused, mis vaatlesid eelkõige kujutlusmängu kui projektiiv testi lapse sisemaailma analüüsimisel. Samuti vaadeldi kokurentsi võistluse, agressiooni, perekonna rolli laste mängus. 3.etapp 60.-70. a-d: Plahvatuslik mängu uurimuse kasv (,,Sience of play") 4.etapp-Käesolev aeg. 3.Klassikalised mängu teooriad (Locke, Rousseau, Schille, Spencer, Groos jt): J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J. Locke: vaatleb kui spetsiifilist laste meelelahutuse ja vaba aja veetmise võimalust, kuid samas rõhutab ta mõtet, et mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Ta pöörab ka tähelepanu mänguasjadele: neid ei peaks olema palju ja sobivad oleksid laste endi tehtud mänguasjad.K
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11
Uurimine toimus uudsete situatsioonides, kui laps küsis, mida see objekt teeb. Mäng ilmnes tuttavates olukordades, mil laps küsis, mida ta saab selle objektiga teha. Psühhodünaamiline mänguteooria (Freud, Need teooriad selgitavad mängu osatähtsust 1961; Erikson, 1985) lapse emotsionaalses arengus. Mängu abil saab laps mängida läbi kõik soovunelmad ning traumaatilised kogemused oma elus. Kognitiivsed mänguteooriad (Piaget, 1962; Mäng on kognitiivne protsess, mis on Võgotsky, 1966) vabatahtlik tegevus. Mäng toetab kognitiivset
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõ
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned aga peavad mängu
on nad olnud suunatud esemete või mänguasjadega tegelemisele. On püütud kindlaks määrata mängu, loovuse ja sugupoole erinevusi ning mängurõõmu osa loovuse arengus. Tähelepanuta on jäänud mängu sisu (kujutlused-fantaasia) ning rolli ja rollise tegevusega seotud sümbolistlik transformatsioon. Kahtlemata vajavad need küsimused tulevikus enam tähelepanu. Mäng ja probleemide lahendamine Birch, Köhler, Schiller jt on põhjalikult vaadelnud mängu mitmesuguste probleemide lahendamisel ahvide ühiskonnas. K. Sylva koos oma kolleegidega uuris põhjalikult mitmesugust probleemide lahendamist laste poolt. Vandenberg viitab asjaolule, et mida rohkem informatsiooni ülesanne sisaldas, seda enam võis see informatsioon kaasa aidata ülesande edukale lahendamisele. Pepler ja Ross on põhjalikult käsitlenud mängu mõju nii konvergentsete kui ka divergentsete ülesannete lahendamisele
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng.................................................................................
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
................................................................................................................. 55 LEMMIKLUULETUSED .................................................................................................... 56 JÄRJESTAMINE ............................................................................................................... 56 PEIDETUD AARDE JAHIL ................................................................................................ 57 VEELOMBI UURIMINE ..................................................................................................... 57 JUTUSTAMINE ................................................................................................................. 57 TORE SÕBER .................................................................................................................. 58 MÄNGUASJADE SORTEERIMINE .................................................................................. 58 KUI MA OLEKS... ....
teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4.
saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest
Alfred Binet(1857-1911)–tegeles laste mõtlemise uurimisega. Esimese intelligentsustesti looja–Binet ja Simoni skaala 1905. Võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste. 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused Sensomotoorne periood(0-2a).Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine,kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).Egotsentrismi periood–laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Konkreetsete operatsioonide periood(7-11a). Mõtlemine areneb, laps õpib
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
Lõimimine: · õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika · valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest · lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuse ühendamine tervikuks ja seoste loomine valdkondades, valdkondade vahel ja tegevustes · lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine, liikumistegevused, muusikategevused, kunstitegevused. Kavandamise alused: · koostatakse kuu- või nädalakava · lähtutakse sellest, mida lapsed juba teavad ja uuritakse, mida lapsed teada tahavad · valitakse kindel temaatika vastava perioodi peale · seatakse eesmärgid · kavandatakse, mis valdkonnas tegevusi läbi viia · lõimitakse tegevused 8. Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaia rühmas (päevakava, rühma
kasvuspurt tähendab jõudu ja sportlikke saavutusi, mida tavaliselt poiste gruppides hinnatakse. Varakult puberteeti jõudnud tüdrukud tegelesid hulga suurema tõenäosusega joomisega, suitsetasid hašišit, puudusid koolist ja rikkusid üldiselt sotsiaalseid norme, kui tüdrukud kes küpsesid normaalsel ajal või hiljem Identiteedikriis olevat kahtlane kolmel põhjusel. Esiteks ei koge noorukid moratooriumi staatust eri valdkondades samal ajal, ühel kindlal hetkel võib üks elu puudutavate otsuste valdkond olla stabiilne, samas kui teine on kriisis. Teiseks võib kriis tekkida kogu täiskasvanuea jooksul ja identiteedi areng võib olla üsna silmapaistev. Kolmandaks võivad muutused identiteedis ja enesehinnangus olla järkjärgulised. Paljudel noortel meestel ja naistel tekivad hoiakud ja käitumisviisid, mis on
vaimsetel mehhanismidel. Tunnetuslikud teooriad. Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks. o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3
Üldõpetuse rakendamisel on oluline siduda laste jaoks konkreetsete õppeainete väljundid ja õppimise tähendusrikkas, holistilises kontekstis. Selliselt seostatud õpe võimaldab lastel saada mitmekülgset õppimiskogemust, mis pakub nii emotsionaalset kui intellektuaalset väljakutset. Üldõpetuse rakendamine: - kavandamine (eesmärgi seadmine) - omandatu teostamine - uurimine, hindamine, analüüsimine - tulemusele reageerimine (parandamine) VII: Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus- selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. Kaasaja eelkoolipedagoogika aluseks on lapsest lähtuv lähenemisviis. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
kui KK-d põhjused )kultuur, ühiskond, perekond, kool, sõbrad, traditsioonid, sõda/rahu, kehaline aktiivsus jpm). Väga keeruline on leida metoodikat. Me ei saa ka ise kõigest täpselt aru. Inimese arengul on bioloogilised protsessid pika aja jooksul. Keelekasutus on aja jooksul muutunud. Inimest uuritud (süstemaatiliselt) on vaid vähe aega. Vajadus uurida: sotsiaalsed, majanduslikud Lapse uurimine on keerukas (kultuuril põhinevad uskumused ja ideaalid võivad mõjutada tulemusi). Arengule ,,ligipääs" on raske ja seetõttu võidakse kasutada erinevate inimeste projekt. arvamusi areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta (imiku uurimine). Seetõttu on oluline silmas pidada ja võimalusel registreerida arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ningmitte käsitleda neid hinnanguid tekkiva ekvivalendina tekkivale
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine Miks? Kuidas? olemus, põhjused, võimalokid tagajärjed, otsitakse omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid 3. Prognoosimine/ennustamine Kui ..., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine Arengupsühholoogia kitsaskohad: kõike ei saa operatsioniseerida (nt korraga mõõta), lapse semantika ja verbaalsus areneb 3 eluaastani (kuidas siis uurida enne seda), laste uurimine on keeruline piiratud metoodika baasil, hoidumine subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi kohta, indiviidide vahelisi (mehed, naised), indiviidi ja ökoloogia vahelisi, indiviidi ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika Deduktsioon teed järeldusi, et see, mis kehtib hulga inimeste puhul (mingi teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
