- Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John Locke(1632-1704)
Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Õppis Oxfordi ülikoolis meditsiini, filosoofiat ja loodusteadusi. Ta on tuntud kolme kuulsa teose välja andjana: “ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). J
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase
kehtestatakse ainuüksi teatud ajaühikus kehtivad reeglid; mäng on fiktiivne tegevus, millega kaasneb spetsiifiline teadvus teistest reaalsusest või teisisõnu tavalise elu suhtes vabast reaalsusest. TUNNUSED: · Mängu tinglikkus, mängulisus ja kujutletav olukord · Oluline on mängu protsess, mitte tulemus · Motiveeritud, vaba ja spontaanne tegevus · Reeglid · Tõelised tunded, rahulolu rõõm 3. Klassikalised mänguteooriad. Aristoteles- pinget maandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Loeke- spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau- looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Fr. Schiller- mõiste `mängutung` , psühholoogiline mõju inimesele ( Inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses) H. Spencer- ülejääva energia teooria. S
· jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 9 Võgotski märkis, et kuigi asendusese võib sarnaneda reaalsele esemele, on ometi sellest olulisem mõte või tähendus esemest. Oluline pole reaalse eseme ja asenduseseme sarnasus ,vaid asenduseseme funktsioon, võimalus vastavalt mängida (Saar 1997:146).
· jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. Võgotski märkis, et kuigi asendusese võib sarnaneda reaalsele esemele, on ometi sellest olulisem mõte või tähendus esemest. Oluline pole reaalse eseme ja asenduseseme sarnasus ,vaid asenduseseme funktsioon, võimalus vastavalt mängida (Saar 1997:146). 4-5 aastaseid lapsi iseloomustab sõnaline tähistamine
pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks. HALL 1844-1924 Mäng on käitumine, mis on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõukumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku, näiteks ,,poiste sport", kus nad ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria"
võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et mäng on ainuke, mis inimest täiusli-kuks muudab ja tema kaksikolemust avab. H. Spencer: Tema põhjendab mängutungi niivisi,et mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Ta ledis ka seda,et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja smas ka kaotavad seda.Aristoteles: mäng on pinge maandamiseja meelelahutust pakkuv vahend.Lazarus Patrick-lõdvestus ja puhkuse teooria esindajad: Tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust.Mängu eesmärk on temas endas-ta pakub mängijale rõõmu ja lõbu. Mäng on seotud suure motoorse aktiivsusega. 4.Kaasaegsed mänguteoriad (Fenomenoloogilised, kognitivsed, psühhoanalüüti- lised, innovatsiooniteooria)?Psühhoanalüütilised- S. Freud: uuris mängus lapse ja täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L
ülesande täitmises. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mäng on sotsiaalne nähtus (http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng). 3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3
MÄNGUTEOORIAD Klassikalised mänguteooriad Aristoteles- pinget mmandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Locke-spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau-looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendavtegevus. Fr.Schiller-mõiste ,,mängutung", psühholoogiline mõju inimesele( Inimene mängib ainult siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in.
4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele.
Tegevusetus Laps demonstreerib ilmselgelt fookuse või kasvatuse puudumist. Näidatud on kahte tüüpi tegevusetust: a) laps võib tühja pilguga tühjusesse vahtida või b) laps kõnnib eesmärgitult ringi, mängib oma kehaga või seisab ühel kohal. Tegevusetuse sagaedus lapse kasvades väheneb. Pealtvaataja Laps vaatab teiste tegevust pealt, küsib küsimusi, vestleb teisega, kuid ei liitu mänguga. Lapse arenedes pealtvaatajaks
on tal lapse arengus. Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatud tundmute olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja sellepärast teadliklt mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar 1997: 20). Võgotski väidab, et ajaloolis-kultuuriline taust hakkab last mõjutama alates sünnihetkest, tema esimesel sotsiaalsel kontaktil ümbritsevate inimestega ja on tihedalt seotud lapse sotsiaalse arenguga. Kultuurilis-sotsiaalsete funktsioonide, sealhulgas ka tähelepanu areng seisneb selles, et inimesel tekivad elu ja tegevuse käigus erinevad stiimulid ja märgid. Nende
Lapse vaba aja rikastamine mängudega soodustab üldist ja igakülgset arengut. Samuti hästi valitud (võttes arvesse vanust, tervist, looduse ja funktsionaalseid organismi muutusi ning laste füüsilist arengut) vabaõhumängud, soodustavad ja tugevdavad lapse keha, karastavad ja soodustavad haiguste ennetamist (Saar 1997). Mängudega kaasnevad sageli laulud, luuletused, riimid, intonatsioonid, see täidab ja rikastab sõnavara. Ka õpetavad mängud lapsi rääkima ja laulma, aitavad vabaneda hirmudest. Mängus õpib laps värve, esemete kuju, materjalide omadusi, ruumilisi ning numbrilisi seoseid, uurib lahendusi. Suurt tähtsust omavad mängud kõlbelises kasvatuses. Läbi mängu õpivad lapsed meeskonnas tegutsema, üldistele nõuetele kohanduma. Eeskirjade saamine ja nende täitmine, sagedane mängujuhtide vahetus, asetavad mängijad võrdsete partnerite olukorda, mis soodustab emotsionaalseid kontakte laste vahel. Lapsed õpivad mängus, et ei tohi inimesi
hinnanud erinevalt. Sotsiaalkultuurilise teooria looja L.Võgotski ja tema koolkond nimetavad 3.-7.a. laste rollimängu juhtivaks praktiliseks tegevuseks, mis nimetatud 7 arengutasemel domineerib ning lapse arengut enim mõjutab. Seetõttu on mängu peetud ka universaalseks kasvatusvahendiks, mille käigus arenevad eelkõige lapse suhtlemisoskus, tahte- ja tundevald, motivatsioonide sfäär, isikuomadused, tajud, mõtlemine jm. [5] Rollimängud on selles eas tavalised ning näitavad, et mina on saavutanud sellise stabiilsuse, et laps naljapärast teeskleb, nagu oleks ta keegi teine.[6] Sotsiaalne külg: sotsiaalse draamamängu vaatlemine osutab, et sotsiaalsete rollide osas toimub palju läbirääkimist. Müramismängu vaatlus näitab, et selles kasutatakse sageli paljude kaaslaste koordineerimist, mis viitab sellele, et sel mängul võib olla
Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi kolmas eluaasta, mil laps peab mitmesugustes interaktsioonides ja mängudes ennast teistele keele abil mõistetavaks tegema. Mängupartner peab samas aga teadma, kas see, mida talle öeldi nõuab mängulist või mittemängulist reaktsiooni. Seega rõhutab Garvey sotsiaalsete mängude tähtsust laste kõne arengus. Ta eristab kolme verbaalset mänguliiki ja nendeks on: spontaansed riimid ja sõnamäng; absurdimäng ja vestlusmäng.
objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades. Oluline on niisuguste mängude mängimine, milles leitakse võimalus last lõbustada ja teda naeratama panna. Esemese eluaasta lõpul on laps võimleine ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas zestide või kõne näol.3 1
Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule.
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
silmade ja käte koordinatsioon, parem ümbrusetaju. jälgida. Suhtlusel põhinev kordamismäng täiskasvanu ja lapse tegevus Mänguasjad peavad samaaegne, kindel ülesehitus. Laps suudab kordamismängus ette olema mitmekesised, e 4. elukuu näha järgnevat tegevust algne kontroll olukorra üle, sündmuste laps saaks uurida järgnevuste mõistmine. Mängud oma kehaga kõditamine. Mängu erineva tekstuuri, kuju lisanduvad salmid ja laulud. ja värvusega asju. Lihtsad suhtlusmängud. Mängud kehaosadega laps mängib oma Sobilikud on erinevad 5. elukuu sõrmede ja varvastega. Peitusmäng näo katmine käte või mõne muu
ära kohustused Ehitab lumeonne Organiseerib ise mänge Mängib kestvalt üheskoos Õppemänge mängides seab ise eesmärke ja lõpetab mängu Mängus seab esikohale täpsuse ja mängureeglite täitmise Mängib kombineeritud õppemänge( viktoriin, sõna ja lauamängud) 2.3.5. 7- aastased Suhtleb rollis olles Rezissöörimängus loob üha keerulisemaid ja mitmekesisemaid mängusituatsioone, kus rolle täidavad mänguasjad Käitub mängudes kui lavastaja ja kui osatäitja Mängides ühildab nii kujutlusi kui reaalsuse Mängib kõigi rollide eest ning hindab toimuvat iga rolli kaudu Leiab mänguteema, loob süzee ja jagab kaaslastega mängurollid Kujuneb konfliktide lahendamise oskus Mängib üksi kui teistega koos, valides mängukaaslasi nii sümpaatia alusel kui ka ühisest huvist mänguteema vastu On lavastusmängu juhi rollis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
Mängijad võivad leppida kokku, et ringisolijad kogu aeg liiguvad. Sel juhul on taraauku raskem leida. 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD 7.1 Võistkondlikud 7.1.1 Sharaad Mängijad võiks jagada kahte (või rohkemasse) gruppi. Mäng ise käib nii: üks mängija tuleb ette, ning talle öeldakse või antakse paberitükk ühe sõna või fraasiga (näiteks "kuu on juustust"). Nüüd peab ta seda seletama ainult käte ja kehaga, ning ei tohi häälitseda ega millegi peale osutada. Grupp või inimene, kes kõige rohkem fraase/sõnu ära on arvanud, on võitja. 7.1.2 Salasaatja Laste vanusekategooriad: kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad; viieteistaastased ja vanemad mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid 11-30. Vahendid: suur karp. Mängivad kaks võistkonda täpselt piiritletud linnajaos. Ühe võistkonna liikmed on politseinikud, teise omad põrandaalused
Suhtlemismängud Eric Berne Kui inimkutega pikemal aja perioodil ei tegelda, kipub nende arengus pikapeale ilmnema pöördumatu tagasilangus ja nad kalduvad lõpuks ka haigustele alla jääma (Spitz). - Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hiaatus - tühiruum, hetk täis v
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lap
Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. Mängu võiks kaasata lapsele meeldiva pehme mänguasja. Laulus saab asendada sõnu ,,Jänku" selle looma nimega, kellega parajasti mängitakse. Loe salmi ja tee nõutud liigutusi: ,,Jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal. (Hüpita jänest üles-alla, keeruta teda ringi.) Vaatas üles, (tõsta jänes õhku) vaatas alla, (pane jänes põrandale) jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) Hiiremäng
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hulgast, mida tolleks ajaks
Tapa Gümnaasium Kirill Gorškov,11. R „LEAGUE OF LEGENDS“ JA SELLE POPULAARSUSUSE PÕHJUSED TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja: Merle Varblane Tapa 2014 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11R Töö pealkiri: „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis Valdkond: Arvutimängud Kaitsmise aeg Lehekülgede arv: 19 Refereering : Uurimuse pealkiri „League of Legends“ ja selle populaarsus Tapa Gümnaasiumis. Selle teema valik tulenes autori soovist mõista tänapäeval väga populaarse arvutimängu populaarsuse põhjusi. Samuti soovist teada miks see mäng meeldib Tapa Gümnaasiumi õpilastele. Uurimuse läbiviimiseks uuriti materjale internetist ja küsitleti Tapa Gümnaasiumi õpilasi erinevatest vanuseastmetest. Uurimuse m
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? Üldiselt jaotatak
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
