ülejäänute mängumärgid. Rahamängus võivad mängijad tulla ja minna nagu ise soovivad, aga ei saa sisse osta üle lauas lubatud limiidi (mis võib erineda). Kõigi panustamisevoorude reeglid on siin Texas holdemi ülevaade. MÄNGU KASSA HALDAMINE Kui sinu eesmärk on saada võitvaks mängijaks, siis on korralik mängu kassa haldamine üks peamisi nõudeid sulle pokkeris. Termin viitab sellele, et peaksid alati järgima kindlat joont ning mängima alati oma võimaluste piires, mis puudutab sinu pokkeri kontol olevat raha hulka. See kehtib kindlasti nii rahamängude kui turniiride/sit & gode puhul. Põhjus, miks on mängu kassa haldamine pokkeris niivõrd suure tähendusega, peitub mängus sisalduvas õnnefaktoris. Isegi siis, kui sa oleksid parim pokkerimängija maailmas ning paneksid raha alati panka siis, kui sul on momendil parim käsi, esineb ikka kordi, kui sa kaotad suure panga
sisekommunikatsioonile häälestatust. Iga monoloog on tegelikult dialoog seda märkas juba kuulus vene filoloog M. M. Bahtin. Et minna üle väliskommunikatsioonile on hädavajalik tähelepanu kõrvale juhtida kõnelt iseendaga st viia ta üle tähelepanu äärealadele ning tähelepanu kese vabastada reaalsele välisele suhtluspartnerile. Sel puhul inimene võtab partneri üldistatud rolli, püüab alateadlikult asuda kellegi teise kohale, ükskõik kes ka ei oleks tema reaalne partner. Kõiges selles realiseerub häälestatus välisele kommunikatsioonile. Võime üle võtta partneri üldistatud roll osutab meis pesitsevale lapsepõlvest pärit harjumusele rolli vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste
Eriti tihe on see seos nende ühiskonna sektoritega, mis môjutavad kôige olulisemalt elutegevust s.o. majandusega ja tööga. Kuigi tänapäeval ei eitata seda seost, on siiski selgusetu selle seose liik ja kvaliteet. Flisoofid, sotsioloogid, poliitikud ja haritlased on püüdnud vastust leida sellel probleemile ning välja on pakutud erinevaid tulemusi. Järgnevalt esitamegi kaks vastastikust mudelit. Sport kui ühiskonna soovitav partner. Liigutustegevused ja liikumine on universalne nähtus mida vöib kohata peaaegu kõikides kultuurides tantsude, mängude ja võistluste näol. Spordiliikumise esimene tüüpiline vorm kujunes siiski välja suhteliselt hilja seoses muutustega, mis on seotud majanduse, riikluse ja ühiskonnaga. Selles osas on otsustavad muutused normides mis on seotud tulemuslikkusega ja konkurentsiga.
mida sa ise tähelegi ei pane. Veider kehalõhn. Kuid samuti ka teadvustamata käitumisstrateegiad. Näiteks te võite pidada end heldeks, kuid teised peavad teid ihnuskoiks. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut. Suur pime ala viitab ebaadekvaatsele mina-pildile. Mida paremini te end tunnete ja tajute seda kuidas teised teid näevad, seda paremad on teie võimalused luua avatud ja ausaid suhteid teistega. Need võivad ilmsiks tulla mingites äärmuslikes olukordades või kriisides. Seega võivad need olla üllatuste allikaks nii inimesele endale kui teistele. Partneri pimedasse alasse jäävate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid, mõjub vahel lausa traumeerivalt. Varjatud ala – siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Samas on inimene ise neist teadlik. Nt mingid faktid, fantaasiad, saladused, mingid tunded teiste inimeste suhtes.
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
väärtus, kuid mis organismile samas ka oluliselt kahju ei too. Väike meenutus loodusliku valiku teooria põhiprintsiipidest Bioloogilised organismid esinevad looduses harilikult isendite rühmadena ehk populatsioonidena. Populatsiooni liikmed erinevad üksteisest oma morfoloogiliste, füsioloogiliste, käitumuslike jm tunnuste poolest. Teiste sõnadega, neil esineb muutlikkus. Osa sellest muutlikkusest on päritav. Järglased sarnanevad suure tõenäosusega rohkem oma bioloogiliste vanematega kui muude liigikaaslastega. Päritavus on seotud geenidega, mis kannavad endas "retsepti" isendite fenotüübiliste tunnuste kujunemiseks ja kanduvad sugurakkudega vanematelt järglastele. Üht ja sama tunnuse kujunemist võivad määrata ühe ja sama geeni erinevad variandid ehk alleelid. Erinevaid geenialleele kandvad isendid harilikult erinevad üksteisest selle tunnuse osas
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
(kodus, tagaruumides, isiklik, argipäevapool, ollakse ise, lõdvestunud). Seda käitumist mis on lubatud lava taga, seda ei tohi lava peale tuua. Tuleb teha selget vahet. Lisaks rollile on oluline ka lava, kus mängitakse ja vaatajaskond. Baumeister toob välja kaks motiivi, miks rolle täidetakse: meeldida teistele, et saavutada heakskiitu või mõjutada neid; konstrueerida avalikku imidzit. 7. MINA ESITAMISE STRATEEGIAD Inimesed kasutavad erinevaid mina esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja kontrollida seda, kuidas teised käituvad nende suhtes. Inimesed soovivad üldjuhul saada kinnitust arusaamadele oma minast ja käituvad nii nagu nad usuvad endid olevat. Jones ja Pittman lõid teooria, mis sisaldab järgmisi strateegiaid: Meeldida püüdmise abil üritame me teistele enam meeldida. Meeldida püüdmise käigus üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel. Paljudel juhtudel
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
Sekretariaat koordineerib kogu Nõukogu tööd, nii töögrupide kui ka ministeeriumite tasandil. See tegeleb dokumentatsiooniga, tõlkimisega, nõustamisega, monitooringuga jne. Iga pool aastas vahetuvad Nõukogu eesistujad, näiteks Eesti eesistumise aeg, tuleb 2018 aasta jaanuaris juunini. Riigid vahetuvad tähestiku järjekorras. Eesistumise ajal riik saab rohkem mõjutada Nõukogu prioriteetide väljatöötamist. On koguaeg EL-i tegevuse ja meedia keskel. On olemas ka teatud miinused, esimene, et see on väga suur administratiivne koormus ja teine, et see on suur vastutus, mis võib mõjutada riigi prestiiži. Ülemkogu Ülemkogu on selline EL-i institutsioon, kus on esindatud kõik liikmesriikide valitsusjuhid (nt peaministrid või riigipead). Nende pädevuses on määratleda EL-i ühtset strateegiat, kus oleksid arvestatud kõike liikmesriikide
vaja täita 3 põhitingimust: 1) tasakaalu säilitamine 2) usutavuse säilitamine 3) vajaliku identsuse esitamine ja säilitamine. Baumeister (1982,Baron ja Graziano, 1991) too välja 2 peamist mina-esituslikku motiivi: 1. meeldida teistele, et seeläbi saavutada heakskiitu või mõjutada nende käitumist soovitud suunas. 2. konstrueerida avalikku imedzi, mis on kongruentne ideaalse minaga. Mina esitamise strateegiad Inimesed kasutavad mitmeid mina-esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja ühtlasi kontrollida seda, kuidas teised käituvad meie suhtes. Kui me teeme valiku selle vahel kuidas ennast esitada, siis meil on võimalik valida erinevate strateegiate vahel. Kuna inimesed soovivad saada kinnitust oma mina käsitlusele, siis nad valivad tavaliselt sellise strateegia, millised nad arvavad, et nad on. Ehkki iga strateegia loob erinevat liiki mulje, siis kigi nende aluseks on säilitada enda vimalusi
muusika jne). Üle 2-aasta vanused: neile tuleks valida eakohaseid saateid, mis oleksid harivad; vältida tuleb agressiivseid ja liiga erutavaid saateid. Piirata tuleb TV vaatamise aega (eradjuhul maksimaalselt 2 tundi päevas). Lülita TV söögi ajaks välja. Tee TV vabu päevi, tehke koos midagi muud toredat. Ära kasuta TV preemiana hea käitumise eest. Lülita TV välja kui saade on läbi. Ära jäta TVd mängima, kui teete midagi muud. Vaata TV lapsega koos, räägi lapsega TVs nähtust. Ära pane TVd magamistuppa. 10 TV programmid ja arvutimängud kõne arendamiseks. Kõne omandamiseks; kirjaoskuse omandamiseks nt ,,Sesame Street". Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis. Sõltub sellest, kui palju lapsega räägitakse. Sõnavara suurus on seotud kirjaliku keele omandamise edukusega. Sõltub ka sellest, kuidas
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
mõjuda. Mõned indiviidid on tõesti saanud kurjategijateks tänu geneetilistele eelsoodumusele, kuid tänase päevani pole võimalik täpselt kindlaks teha,kes on konkreetselt niisugused indiviidid. Kriminaalne käitumine pole ka paratamatu selle mõttes, et juhul kui kellegi tehakse kindlaks tema eelsoodumus kriminaalseks käitumiseks, siis sellest indiviidist peab saama kurjategija. Isegi spetsiifiliste geneetiliste defektide puhul on võimalikud edukad keskkonna interventsioonid, mis kõrvaldavad geneetilise defekti mõju. Seega geneetilisted mõjud ei toimi mitte vaakumis, vaid kindlas keskkonnas. Keskkonna mõjutuste kaudu on võimalik kindlasti neutraliseerida ka neid geneetiliselt determineeritud faktoreid, mida võiks määratleda kui individuaalset eelsoodumust kriminaalseks käitumiseks. Üks sagedasti esitatud seisukohti kriminaalne käitumise geneetilise komponendi põhimõtteliseks eitamiseks on
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
pööratakse talle vähemalt mingitki tähelepanu. Laps tundis sedagi, et niipea, kui ta hakkab rahulikult oma Laps, kelle soove ei mõisteta ripp-toolis mängima, muutub see inimlik kontakt Melanie hakkas roomama umbes aastasena ja esimesed iseseisvad olematuks. Seega õppis Melanie, et rahulikku ja sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sellise sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega käiguga ilmselgelt sugugi rahul. Soov lähemalt tundma saab tõmma- (ema ja vanaema olid rõõmsad, et viimaks on rahu
kusjuures põhikirjaga võib nõuda ka suuremat häälteenamust. Juhatus peab osanikele esitama eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate jooksva aasta majandustegevusest. Aktsiaseltsi puhul kehtib selline nõue ainult juhul, kui tegemist on erakorralise üldkoosolekuga. Korralisele üldkoosolekule tuleb aastaaruanne nagunii esitada. 23. Äriühingute võrdlus ja otstarbekus erinevates olukordades Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu Äriühingu tegevuses täisosanik/ täisosanik osanik aktsionär liige osaleja nimetus usaldusosanik täisosaniku puhul
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
mata, kui keegi pole talle malenuppe kätte andnud ega käike selgeks õpeta- või õpetajad. nud. Üsna tavaliselt arvatakse, et andekad saavad ise hakkama. Jah, mingil tasemel saavad andekad kindlasti hakkama, kui aga lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad motivatsiooni ja huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis tema õppimisvõime hal- veneb. Müüdi mõõtmed on ka arvamusel, et andekad õpilased on edukad kõigis ainetes. Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikus ainetes, ei käi see kaugeltki kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid tea- Kui lastele ei anta tavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega võimalusi ennast andekaid lapsi. Müüt on seegi, et andekad lapsed on ühesugused. Andekate arendada ja esineda
on tõenäosus fundamentaalsele veale. Isetäituvad ennustused Inimese tulevase käitumise kohta käivad oletused, mis suurendavad sellise käitumise tõenäosust. (vt slaid). Efekti suurus max 30% kogu inimese käitumisest. Kui usaldusväärsed on meie andmed teiste inimeste kohta? - Mida tuttavamad on inimesed sihtmärgiga, seda enam tõepärased on nende muljed. - Kuigi me ei suuda ennustada ette inimeste käitumist kõikide olukordades, on inimesed üsna täpsed ette ennustama seda, mis NENDE juuresolekul võis toimuda. - Mida rohkem on inimene motiveeritud tegema võimalikult täpseid ennustusi teise isiku kohta, seda enam need osutuvad tõeseks. - On inimesi, kes teevad inimese tajus vähem vigu kui teised Tavateadmiste kontroll: tõde või vale? · See mis mulje meil inimestest jääb, on mõjutatud nende välimusest? · Me olema kohastunud rohkem tuvastama seda kui inimene valetab kui ta tõtt räägib.
Ainult populaarsed ja hästimakstud näitlejad said valida endale ise rolli (alati valisid positiivse rolli). Publik tegi halvasti vahet näitleja ja tema lavategelase vahel. Publik nõudis näitlejalt, et see elaks sisse oma tegelaskujusse nõuti täielikku ümberkehastumist. Lope de Vega armastas arutleda selle ümberkehastamise üle. Lopel on näidend ,,Tõsine teesklus" ühest rooma näitlejast, kes kutsutakse Rooma imperaatori ette mängima kristlikku märtrit. Selle ajal juhtus Genesiusega see, et ta elas liiga hullult rolli sisse, temast oli saanud kristlane pärast näidendit suri kristliku märtrina roll viidi kaasa ellu, esmaklassiline läbielamine. Lope tundis teatrit hästi, aga nagu väljaspoolt, kuna ta ise polnud näitleja (nagu Shakespeare, Moliere jne). Professionaalne näitleja on kahestunud üks osa elab rolli sisse, teine kontrollib:
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Klientide ebavõrdne kohtlemine Sõltuvusse asetav käitumisstiil: eirav, agressiivne, alistuv Teenindaja roll Igal hetkel on inimene teatud rollis. Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus.
TUNTUD Iseendale teada, teistele Teised tajuvad, ise ei teadvusta TEISTELE näha (avatus!) VARJATUD TUNDMATU TUNDMATU Iseendale teada, teiste eest avaldub uutes, ootamatutes, varjatud (kontrollitud ekstreemsetes olukordades käitumine) Joon.7 Johari aken Johari aken peegeldab spontaansuse ja maski vahekorda. Igal inimesel on olemas tegelik olemus, samas ta varjab sellest teatud olulisi asju ja selleks kannab maski. Teeninduses on maski kandmine küllaltki tavaline. Olete kõik kuulnud väljendeid nagu ""klient on kuningas", "teenindaja peab alati
Eesmärgid tekitavad pingeid, mille alandamiseks liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Nende järgi annavad eesmärgid tegevusele vajaliku energia ja vältimatu suuna. Eesmärgid võivad pärineda (a) kehalistest vajadustest, (b) õpitud kogemusest & (c) mõtlemisest või (d) eelneva komboga. 3) Motivatsiooni püsivuse päritolu Motivatsiooni (võimalik) püsivus on see, mis teda teistest nähtustest eristab. Püsivust peetakse tegevuse edukuse ennustamisel peamiseks (Seligman, 1990); isegi intelligentsusest olulisemaks Varasematest seletustest sisukam näib käitumise püsivuse seletamisel Deci & Ryani (1991) idee, mille kohaselt käitumise püsivus tuleneb seesmisest motivatsioonist, hüvituseks kujuneb meisterlikkuse või kompetentsuse saavutamine, mida kogedakse lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
• … soodustavad uute õppimise strateegiate väljaarendamist Eesmärkide püstitamise põhimõtted • Sea spetsiifilisi eesmärke. • Sea keskmise raskusega, kuid realistlikke eesmärke. • Sea pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid. • Sea soorituseesmärke, protsessieesmärke ja tulemuseesmärke. • Sea treeningueesmärke ja võistluse-eesmärke. • Märgi eesmärgid üles. • Tööta välja ja arenda eesmärkide saavutamise strateegiaid. • Arvesta sportlase isiksust ja motivatsiooni. • Soodusta sportlase eesmärkide omaksvõtmist. • Paku toetust eesmärkidele. 8 • Paku eesmärkidega seoses hinnangut ja tagasisidet. Tulemuse eesmärgi orientatsioon keskendub võrdlustele teistega – EGO-le orienteeritud motivatsioon: enese ja teiste võrdlem,
Efekt tuleneb sellest, et lapsed on tänu niisuguste programmide läbimisele koolis edukamad ja õpetajad suhtuvad neisse paremini. Samuti mängis rolli pedagoogide ja vanemate parem omavaheline koostöö. Edukad programmid on aidanud riskilastel parandada nende koolikäitumist,õpetajate ja klassikaaslastega läbisaamist. Samuti suurendab koostöö perekonnaga vanemate huvi kooli vastu ja aitab kaasa suhetele lastega. Need programmid, mis olid suunatud üksnes akadeemilise edukuse parandamisele ning jätsid tähelepanuta laste käitumise, ei vähendanud antisotsiaalset käitumist.Ilmselt on just varased käitumisprobleemid koolis ja kodus seotud hilisema delinkventse käitumisega. Praktiline intelligentsus IQ-testid on väga head akadeemilise edukuse ennustajad (r= 0,50) ning head tööalase karjääri puhul (r=0,40). Kriminaalse käitumise puhul on aga nende testide ennustusvõime oluliselt madalam, andes korrelatsioonikoefitsiendiks keskmiselt vaid 0,07
........................ 96 Matemaatika õpetab tundma ja .................................................................. 96 ennustama maailma .................................. 26 e ..................................................................102 kas matemaatika on raske? .............. 30 Ilusaim valem matemaatikas .......................108 Pähe õppida ei õnnestu .................................30 arvu aste ............................................ 110 Matemaatikal on oma keel ............................31 Juurimine kui astendamise vastandtehe ...... 111 Matemaatikat on keeruline õpetada ..............32 Ratsionaalarvuline astendaja ....................... 113 Matemaatika vajab aega ...............................32 Negatiivne astendaja ..................................
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
DISKURSUS Luksus ja Kodanlik tarbijakaitse Kriitil rahvaste majapidamine tarbim õitseng Sassatelli 2007: 44 Kolmas loeng Tarbekaupade kultuur. Karl Marx ja tema järglased. Tarbimiskultuuri kriitika Üheks oluliseks teemaks, mis tarbimiskultuuri juures ikka ja jälle erineva nurga alt jutuks tuleb, on tarbija suhe tarbekaupadesse tema ratsionaalsuste (NB mitmus) seisukohalt. See tähendab teisipidi öeldes, tarbija agentsuse analüüsimist: kuidas saadakse aru sellest, mismoodi suhestutakse asjade maailmaga. Missugune toimija on tarbija? Siinkohal vaadatakse selliseid teemasid nagu erinevad ratsionaalsuse/irratsionaalsuse,
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
