Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mandri-Euroopa õigussüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigussüsteem, rooma, impeerium, edastada, hakul, käsul, barbarite, keskaegsete, kontinentaalne, esilt, koodeks, ausalt, aususe, standardid, abstraktne, konkreetsel, viiks, sealjuures, täitmisele, teatada, põhilist, elluviimineNeutraalsus eetika suhtes o Õigus on eetiliselt neutraalne o Asjaolu, et mingi tegevus on konkreetse õiguskorra raames keelatud või lubatud või kohustuslik, ei anna iseenesest alust väita, et see oleks hea või halb. o Keelatud tegu võib olla olemuselt hea. o Kohustuslik tegu võib olla eetiliselt halb. o Üksnes ideaalis langevad eetiline käitumine ja õiguse käitumisnormid kokku. Mis on õigussüsteem? · Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku. · Rooma õigus Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul. · Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite, peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega.
Kui viimases on põhiline asetus õigusnormil kui üldisele käitumisreeglil ning eelnevalt kirja pandud seadusele, siis Eesti õiguses loetakse õigusallikaks ka kohtupretsedenti. Samuti on töös välja toodud erinevus romaani-germaani ning angloameerika ehk üldise õiguse vahel. 3 1. ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS Kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani õigus kujunes välja Euroopa mandril alates 12. sajandist ning seda rooma õiguse rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab põhinemine juba kirja pandud õigusaktidele ning seega võib öelda, et romaani-germaani õigusperekond rakendab olemasolevat õigust. Nagu juba eelnevalt mainitud, põhineb roomani-germaani õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õigus tekib läbi seaduse
hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 28. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest;
samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 24. Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Islami õigussüsteem Hinduistlik õigussüsteem Judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust
otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. Õigussüsteem, õigusperekond ja õigusharu. Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu
Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 23 Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem - on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigussüsteemi all mõistetakse sageli ka teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. • Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem • Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Confidential SORAINEN – 6/13 – • Islami õigussüsteem • Hinduistlik õigussüsteem • Judaistlik õigussüsteem • Kaug-Ida õigussüsteem • Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem • Sotsialistlik õigussüsteem.
Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 23 Õigussüsteem, -perekond ja haru Õigussüsteem - on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigussüsteemi all mõistetakse sageli ka teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Confidential SORAINEN 6/13 · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond- on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul
3.9. ÕIGUSPEREKONNAD. ROMAANI-GERMAANI JA ANGLOAMEERIKA ÕIGUSPEREKOND. Lk 51-52 Õigusperekond õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond Kujunes Euroopa mandril alates XII sajandist Rooma õiguse teadusliku uurimisse ja praktilise rakendamise alusel. Olulist osa selle arenemisel mängisid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja hiljem rahvusliku õiguse kujundamine. Õigusteaduses on pööratud peatähelepanu õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra.
norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalisi piire kindlaks määramata, nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium.
norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalisi piire kindlaks määramata, nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad
3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all
antakse harilikult antud mõiste ... Klassifikatsioonid- kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Teooriad- Doktriinid- mitu tähendust - teoreetiline õpetus, teooria, õppelause, poliitiline süsteem. Kontseptsioonid- (ld conceptio) mitmetähenduslik vaatlus- või käsitusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr 2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr. 3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr. -õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne
haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon). 11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides? Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele, isikutele kellele see käitumismudel on ette nähtud, adekvaatselt edastada. 12.Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine? Õigusnormi viitav esitamine seisneb selles, et seaduseandja kasutab õigunormi loogilise struktuuri mõne elemendina, kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sel juhul suunatakse normi realiseerijat lünga täitmiseks kas samas või mõnes teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist. 13.Mis on õigusharu?
seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). 2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse
tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Juriidiline – õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides On ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas Sotsioloogiline – õiguseks on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid; õigust ei tule otsida seaduseraamatust ega kohtupraktikast, vaid sotsiaalsetest suhetest See käsitlus domineerib Anglo-Ameerika õigusperekonnas 18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub
kujundab endast ka riikide liitu. Konföderatsioon - riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Selle õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratifitseerimist riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem. Võib kasutada konstitutsioonilise regulatsiooni elemente. Võib olla võimorganite kõrval ühine ainuisikuline juht, parlament ja valitsus, mille neile delegeerivad liikmesriigid. Sui generis organisatsioonid - Tegemist ei ole liht- eha liitriigiga ega ka konföderatsiooniga jne. Näiteks: Euroopa Liidu liikmesriigid. 11. Autonoomia Osaline iseseisvus. Kujutab endast riigi territooriumil mingile osale antud sisemist
P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II
13. Saj selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Vastavad seadustekogumikud tegid tetavaks nn tavaõigust. Oma sisult koosnesid need läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustsutest. Normide sisu piirkonniti erinev. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade isesesivumisega seoses said linnad õiguse luua õigust. Nt lüübeki kui hansalinnade õigus. 13. KODIFIKATSIOONID JA ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONID kodifikatsiooni mõiste seotud J.Benthami nimega. Kõige rohkem kodifikatsiooni sündis valguststusajastul. 12-13.saj algasid mandril protsessid, mida kutsustakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks. Selle põhjuseks oli õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Pearetseptsiooni juhatasid sisse 2 saksa juristi, kes õppisid itaalia ülikoolis rooma õigust tema kommentaaride kaudu
Erinevate riikide õigussüsteemid moodustavad süsteemide rühmadena õigusperekondi. Suuri õigussüsteeme iseloomustavad mitmesugused õigusfilosoofilised käsitlused riigist ja õigusest, erinevad arusaamad õiguse reguleerivast rollist ühiskonnas, õiguse allikatest ning õigusnormist, õiguse loomisest ning realiseerimisest. Õigus perekonnad: 1)Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond. 2)Islami õigusperekond. 3)Angloameerika õigusperekond ehk üldine õigussüsteem ehk common law süsteem. 4)Hinduistlik õigusperekond. 5)Judaistlik õigusperekond. 6)Kaug-Ida õigusperekond. 7)Sotsialistlik õigusperekond. 8)Aafrika ja Madagaskari õigusperekond. Õigusperekond- õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil ja normatiivsel alusel. 16. Romaani-germaani ja anglo-ameerika õigussüsteemide erinevus. Romaani germaani õigusperekond: Kujunes välja 12-13 saj mandri-euroopa keskosas
2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne. 1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti) 2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid) 3. Õiguse allikad Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 4. Õigusnormi mõiste Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena.
Suuremad õigusperekonnad on on romaani-germaani õiguse (kontinentaalõiguse) perekond; anglo-ameerika (üldise) õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond. Romaani-germaani perekond kujunes Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile , mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa
õigust vaid õiglust, rakendades teatud piirkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritud lahendit. Õigus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigluse inimestevahelistes suhetest väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus vaid moraal. Õiguse juriidiline käsitlus- õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Jur käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Sotsioloogiline käsitlus- õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õigust tuleb otsida meid übritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest. Riik peab seda kaitsma kohtu abil. See domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemis.
Romaani-germaani õigusperekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õiguse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks on selles perekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Sellesse perekonda kuulub oma ajaloolis-poliitilise arengu mõjul ka Eesti õigussüsteem. Angloameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ning hõlmab peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu?
väärtusmastaape, millega õiguskord ennast muutma peab. Selliseid väärtusmastaape, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaotub kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsuseid langetama. Vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, põhineb Rooma õigusteadusel. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud (riigi) huvid, siis kuulub ka probleem avalikku õigusesse. On olemas avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid. Mõned eraõiguse normid on loodud valikest huvidest lähtuvalt. St lähtudes huviteooriast ei ole alati võimalik eristada õiguse valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on
väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem, mis liigestub õigusharudeks ja need omakorda õigusinstitutsioonideks. Kujunes välja rahvuslikest tavadest. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud ühesugused arusaamad terviklikust õigussüsteemist. Seda nimetatakse kontinentaalseks ehk seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Sellesse süsteemi kuulub ka Eesti. Rooma õigusest pärineva jaotuse järgi eristatakse igas õigussüsteemis avalikku õigust ja eraõigust ning
Sama raske kui vastata Pilatuse küsimusele, mis on tõde. Roomlased tähistasid õidust sõnaga ius. Ilmselt on see seotud vande ja tõotusega, mida tähistas sõna iurare. Eesti keeles sirgejoonelisus, sisaldab kõiki neid termineid ja viitab ka millelegi õigele. Eesti keeles on õigus traditsiooniline, millegi parema , sirgejoonelisema tähendus.Õigus on see, mis on tõde ja tõde on see, mis on õigus. Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents. Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiglus ja headus ei ole samased katekooriad. Samas sisaldab õigus endas nii headust kui õiglust. Õigus ei ole reeglite mehaaniliine käsitlus, vaid seisneb huvid ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Celsuse tänapäeva käsitlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem , tegemist on sügavalt eetilise teadusega
Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust: I obiter dictum - kirjeldav osa II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel Probleem seisneb selles, et kuskil ei ole märgitud, kus üks osa lõppeb ja teine algab. Common law maades sünnib õigus iga kohtuotsust tehes uuesti. Peab lähtuma varem tehtud otsustest. Näide: Inglise kohtuinstants tegi otsuse, et auto numbrimärkidel ei tohi kasutada rooma numbreid. Viidates ühele 13. saj tehtud otsusele, kus rooma numbrid keelustati üldse. Ratio decidendi - juristid leiavad pretsedente enda vaate poolt. Suurim probleem on, et kui õigus sünnib protsessi kitsas sängis, siis kipub protsess ise võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud.
XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid. Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Inglismaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law tähendab kitsemas mõttes üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit, mis on
2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade
Nende hulgas on kroonikaid, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest. Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistest seadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt, kus domineeris peamiselt karjakasvatu s. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutava rahva õigusega. 12 tahvliseadused pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr) suurenes bürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikotta. Corpus Iuris Civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Šariaat - on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum.
omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid lahendeid pole, siis kohtu otsus loob pretsedendi, mida hiljem arvestatakse. Nii loob kohus oma otsusega õigust, olles seega õiguse allikaks. Kuigi Eesti õigussüsteem on põhimõtteliselt erinev anglosaksi maades kehtivast, leiavad ka meil Riigikohtu lahendid madalama astme kohtutes arvestamist kohtuasjade lahendamisel. 4. õigusteadlaste arvamused- Vana-Roomas olid õigusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused. Tänapäeval on eriti anglosaksi maades kohtutes laialdaselt kasutatud tuntud juristide, eriti kohtunike mitteametlikud kommentaarid. Ka Eesti õigussüsteemis on levinud seaduste
annaabi.ee 
