teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne
See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid
1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal meelel on oma mälu - visuaalne, auditoorne Jne. · Limiidid on erinevad, aga väga lühikesed
seadust (,,eksperdid!), oli selge kontekst ning tulemus kõrgem!) 5) kui materjal väga pikk, 4.seeria, siis ei ole võimalik täpselt meelde jätta, jäetakse lõikude/mõtete kaupa sisuliselt. 6) kui meenutaksime nüüd veel kord kõigi seeriate sõnu, siis kõige halvemini oleks ilmselt meeles 1. rea sõnad, kõik teised, mis moodustasid laused, oleks parem (,,ekspertidel kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte). 7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad). Tõendused STM ja LTM erinevusest: a) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U- kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande
kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37) Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi meeldejätmine (ehk salvestamine), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). - tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseennast, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli
........................................................................................... 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine.................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
Kestvus kuni 30 sek. · Mahu mõõtmine: spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus. · Känk tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus. · Unustamise mehhanismide erinevust tõendavad nn esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel. 2. Millised andmed tõendavad, et sensoorset mälu, lühimälu ja pikaaegset mälu on otstarbekas eristada ja millised on peamised tõendid/argumendid? · Sisaldavad erinevat tüüpi oskusi ja teadmisi.
sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt paelte sidumine, nööpide kinnitamine. o Välklambimälestus (flashbulb memory)- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest o Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele Mäluprotsessid: o Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd mõtestatuks suudame materjali endale mõelda; sõltub konkreetsete sündmuste toimumisest ja selle tajumisest (kas, ma saan aru, mis on juhtunud, kas ma pean seda oluliseks jne) Aktiveerituse suunatus omandamisele: Tahteline või tahtmatu omandamine; Köitvus; Aktivatsiooniaste.
subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid
Mitme muu asja kõrval tähendab see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mäletame.
· ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi
info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise,
Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid Mõni teema muutub valdavaks o Endel Tulving maailma juhtivamaid mälu- uurijaid. o Unustamine vastupidine protsess meeldejätmisele. Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni.
......................................................................................... Emotsionaalne ehk tundmusmälu......................................................................................... Mehaaniline mälu.................................................................................................................. Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Meenutamine......................................................................................................................... Unustamine........................................................................................................................... Mälu kvaliteet........................................................................................................................... Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:.....................................................
..........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia........................................................................... 16 2.4.3 Vaegmälu........................................................................................................16 2.4.4 Joobe-mälulünk.............................................................................................. 16 2.4.5 Hüsteeriline amneesia
Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sellisel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. ( Jänes 1986 ) Mälu protsessid Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsesse: salvestamine, meelespidamine ja unustamine ning meenutamine (Kiis 2013 ) 7 Salvestamisel liigub informatsioon lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Selle juures on oluline, et mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha. Oluline on tähelepanu koondamine materjalile. Tähenduslike seoste tegemine juba mälus olemasolevate seostega.
o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa · Protseduuriline mälu o Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda o Materjal salvestub konkreetse harjutamise käigus, Nt jalgrattasõit, noa ja kahvliga söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga Tähtis roll kordamisel
teised ju arenevad edasi -positiivne särutus. Negatiivne ehk liikluses ,kui eksida saad karistada ja hakkad seda vältima aga vahel ikka juhtub (veidi kiirem sõit vms) 3. Mis tagab parema Aeg mida kauem asjaga tegeleda, seda paremini L7,ÕO7 meeldejätmise ja miks? talletub pikaajalisse mällu. Kordamine uuesti Nimeta 3 viisi, protsessi, meenutamine. Materjali organiseerimine ehk siis võimalust vms ja too paigutamine oma eelmiste teadmiste abil. Arusaamine oma näide iga (3) kohta. ja kontekst kui suudame luua seosed eelnevaga siis see aitab ka uuest osast aru saada ja meeles pidada! Töötlussügavus ehk siis kui palju asjaga tegeleda siis jääb see paremini meelde
ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni. Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt aktiivsena erinevatest meeltest saabunud infot, mis on ümber kodeeritud verbaalseks. Aitab keelt õppida. Milles seisneb fonoloogilise sarnasuse efekt? Meeldejäetud sarnase kõlaga infot on kerulisem meenutada. Sõnade kohene meenutamine on raskendatud kui sõnad olid sarnased või nende hääldused täpsemini Milles seisneb sõna pikkuse efekt? Töömälu maht sõltub sõnade hääldamise kiirusest. Lühikesed sõnad jäävad paremini meelde. Millist infot annab artikulatoorne allasurumine töömälu funktsioneerimise kohta? Töömälu fonoloogiline hoidla on häiritud kui oleme sunnitud ütlema valjult midagi irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud.
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
(MIS on jalgratas?) Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (MILLAL mina sõitsin viimati jalgrattaga?) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus) Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid. Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v
Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldused omavad teatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine on mälu suur mitmekesisus selles: a) millist informatsiooni säilitatakse, b) viisis, kuidas seda informatsiooni säilitatakse, c) vtegurites, mis määravad informatsiooni säilimise või unustamise ja nii edasi. Näiteks on suur erinevus selle vahel, kuidas liikuda rahvahulgas nii, et ei põrkaks vastu uusi inimesi ja selle meenutamise vahel, mis juhtus pühapäeva õhtupoolikul. Liikumise oskus, mis väldib teistele inimeste otsa jooksmist, omandatakse lapsepõlves küllalt pika aja jooksul ja see ei nõua teadvustamist. Seevastu pühapäeva õhtupooliku meenutamine on ülimalt teadvustatud tegevus ja ei nõua väliselt nähtavaid pingutusi. See, mis võib olla vajalik oskuseks, mis lubab vältida takistusi kõndimisel, ei pruugi abiks olla, kui on tarvis meenutada mingit sündmust minevikus.
Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht?
Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet, hall koosneb närvirakudest, valge närvikudedest mis on pikad. Moodustab 9/10 ajumassist. Koosneb 5 osast: · Suuraju- 70% moodustub peaaju mahust, parem ja vasak pool, ajukoor- 3mm paksune kiht suuraju peal, ajurakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, seal asuvad kuulmis, nägemis, maitsmis haistmis ja kõnelemiskeskused, mälu- iinfo säilitamine meenutamine ja kasutamine. · Keskaju- suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi säilitamise eest. See on automaatsete liigutuste keskus, optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused. Aju eri osadest tulevad impulsid kantase üle lihastesse. · Vaheaju- Koosneb ajukoorealusest tundlikkuskeskusest ja hüpotalamusest.
Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus, mis koosneb mitmest väiksemast osast. Jalgrattasõidul läheb vaja head tasakaaluoskust, silm-jalg ja silm-käsi koordinatsiooni ning parema ja vasaku kehapoole koostööd. Nende oskuste korduval harjutamisel areneb välja n-ö jalgrattasõidu programm, mis talletatakse ajus ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Jalgrattasõit on oskus, mida inimene kunagi ära ei unusta, kui ta on selle selgeks õppinud. Jalgrattasõit on hea füüsiline treening, mida saad teha vabas õhus. Tasakaalu hoidmiseks peab töötama terve keha. Mälu on oma kogemuse ja omandatud info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu jaguneb: Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi motoorne mälu emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu kujundimälu sõnalis-loogiline mälu Tegevuse iseloomu järgi tahteline mälu
- info muutub lühemaks ja lihtsamaks; - kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; - tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); - ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; - loogikavastane info ununeb; - juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; - mõni teema muutub valdavaks; - info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. - Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. - Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). - Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). 3. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) - talletatud materjali uuesti esiletoomine.
asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim kogemused ja seosed, mida suudetakse luua. Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. 24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde. Mälu Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles
classical and operant conditioning? Explain using your own example. Mis on mälu?/ What is ÕO7, L7 memory? Mälu on psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab imformatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada Millised mälu liigid Pikaajaline- ja lühiajaline mälu. ÕO7, L7 erinevad ajalise kestvuse alusel? Mis seda tõendab? / Which types of memory can be distinguished on the basis of duration? What proof is there? Millest lähtuvalt mälu Materjali säilimise aja alusel ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel võimalust)? / On the ning teadvustatuse taseme alusel basis of what can memory be classified? Name three different ways. Mis on peamised mälu -Meeldejätminse L7, ÕO7 protsessid? / Name the -Meenutamine main memory processes
Kodeerimise spetsiifilisus Keel lausa sunnib meid mälust mõtlema kui ruumilisest mahutist, millesse midagi pannakse ja mida sealt on võimalik uuesti välja võtta, tõsi, mõnikord peale pikka otsimist. Pole päris selge, miks selline ruumiline mälu kujutamise viis on tekkinud pea kõigis maailma keeltes, samal ajal kui on teada, et mälu töö on kirjeldatav kõike muud kui mahutina, millesse midagi pannakse ja siis jälle välja võetakse. Ka kõige lihtsam meenutamise akt on koostöö päringu ja mälujälje vahel, isegi siis kui see päring näib olevat automaatne ("see asi tuli mul iseendast meelde") ja inimese tahtest sõltumatu. Täpsemalt kõneldes ei ole mälestus asi, mis on mingiks ajaks suletud hoidlasse ja vajadusel võetakse sealt uuesti välja. Mälujäljed on vaid üks osa mälust, teine ja mitte vähemtähtis osa on see informatsioon, mille abil midagi mälust ammutatakse. Instruktsioon, vihjed ja kõikvõimalikud meenutamise ajendid kujutavad
Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on inimese psüühika teadvustamatu osa. Kuigi teadvustamatu ei pääse teadvusesse, avaldab see siiski inimese käitumisele mõju. Freudi arvates ongi teadvustamatu mõju inimese käitumisele määrav ja see seletab inimese käitumises kõike (keelevääratustest elukutse valikuni).
aja kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab interferents. See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. · Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- st talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine- tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine- materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed Meenutamine- eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida.
kogemustega. NT. Saaremaa pealinn on Kuressaare. Episoodiline mälu kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Nt milline oli ilm, kui ma viimane kord tartus käisin. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. NT jalgratta sõit või auto juhtimine. Mis on vaba meenutamise ja äratundmise erinevus? Mis on meenutamise ajendid? Nt: kui öelda 100 sõna, siis paluda neid sõnu meenutada ja öelda, järjekord pole oluline. On tegemist vabameenutamisega. Meenuvad umbes keskmiselt 35-40 % sõnadest. Kui aga öelda 200 sõna, millest 100 on varem kuuldud ning palume öelda millised olid varem kuuldud sõnad on tegemist äratundmisega. Tuntakse ära keskmiselt 95 % sõnu. Meenutamise ajend Nt: õppida ära kõik sõnad koos teiste sõnadega, mis peaksid aitama meenutada esialgset sõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
