· ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi
........................................................................................... 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine.................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine...............................................................................................
,,Maagiline number seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" autor George. A. Miller avastas, et mälu maht on piiratud. Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist. Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale. 3 1 Mälu protsessid Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt kõneledes viitab mälu elusa organusmi võimele omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjutamisi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evolutsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldustel on teatatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine-, erinevad nad suuresti selles, millist infot
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis
3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2
organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Õppimine ning mälu on väga tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. Mälu liigid. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarset (e lühiajalist) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine
MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS. MILLISED ON UNUSTAMISE PÕHJUSED? INTERFRERENTS (KAHE VÕI ENAMA PSÜÜHILISE PROTSESSI VASTASTIKUNE MÕJU, MILLE TAGAJÄRJEL KAHJUSTUB VÄHEMALT ÜKS NEIST); ARUSAAMATUTE FAKTIDE VÄÄRSELETUS; MÕJUTAMINE JUHUSLIKEST DETAILIDEST; MOTIVEERITUD UNUSTAMINE; TÄHELEPANU PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA
On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda,
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma-
ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine) Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist
· Recency effect- Hiljutine efekt - Need sõnad, numbrid, mida pidi meelde jätma viimasena, tulevad alati esimesena meelde · Peterson ja Peterson (59) - Katseisikud pidid jätma meelde 3-kohalise kombinatsiooni ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. · Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2.
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie
.............................................................................................5 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia ............................................................................................ 5 3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia..........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4.1 Progresseeruv amneesia.............................................................................................6 3.4.2 Anterograadne amneesia...........................................................................................6 3.4.3 Retrograadne amneesia.............................................................................................
teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust
Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist
Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile
Mälu võime omandada, säilitada ja väljastada infot. Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid:
tunnete väljendamiseks ja olukorra selgitamiseks. Teine inimene tuleb ära kuulata. Kolmas samm. Kui mõlemad on saanud rääkida, tuleks sõlmida kokkulepe olukorra lahendamiseks. Konflikti lahendamine on raske ja nõuab kõigilt osalistelt pingutust. Kõik inimesed püüavad elada oma vajadustest lähtudes, inimesed ja nende vajadused on erinevad ja seetõttu on vastuolude tekkimine paratamatu. PSÜHHOLOOGIA PÕHIKURSUS Psühholoogia o Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. o Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. Psüühika o Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. o Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. o Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile.
mõtestamata kordamine; pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud (vaheaegadega) õppimine (oluline on anda aega uue materjali kinnistumiseks) ja kordamine; materjali organiseeritus (kängid) sageli kasutatakse mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid (too näide!); välised abivahendid üleskirjutamine, tähtsate asjade asetamine nähtavale kohale. 2. Meelespidamine ja unustamine Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ja mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti. Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine.
Pikaajalisse mällu salvestamisel on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine Materjali objektiivne ja subjektiivne organiseerimine · Objektiivne- õpitav materjal väliselt selgelt süstematiseeritud · Subjektiivne- inimene ise leiab mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada o Meelespidamine ehk säilitamine- kodeeritud info hoitakse alles o Meenutamine ehk reprodutseerimine- informatsioon tuuakse mälust uuesti välja · Unustamine o Põhjused Informatsioon kaob mälust, sest seda ei korrata piisavalt üle · Selline unustamine peamiselt lühimälus Interferents ehk vastastikune häirumine · Nt, kui õpid pool tundi ajalugu ja siis pool tuni geograafiat, võib
humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi. Esindajad-Carl Rogers 3. Biheiviorism Looja- John Watson Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine
III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1.katseseerias piiratud hulk elemente (seostamata sõnu) - 7+-2?
see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid
See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub see individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt. See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide,
Kodeerimise spetsiifilisus Kodeerimise spetsiifilisus on hüpotees, et info salvestub mällu mitte originaalsel kujul, vaid nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki). Mäletamine väheneb ja unustamine suureneb selle võrra, kuidas meelespidamise intervall (õppimise ja meenutamise vaheline aeg) üha pikeneb. Unustamiskõver (Ebbinghaus) tähendab seda, et mäletamine väheneb kõveral vahetult pärast õppimist järsult, hiljem üha sujuvamalt. Uue info pealetulek kahjustab vana info mäletamist. Kui õpitakse väga erinevaid asju, siis need ei sega üksteist, kui aga uus info on varasemaga kooskõlas, aitab see hoopis varem õpitut säilitada
Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval