Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maksuõiguse eksami kirjalik kodutöö 2018". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käibemaks, käive, majutus, maksuvaba, majutuse, varuosade, tums, talus, lauses, erand, parkla, 2017, ettevõtjana, köögivilja, küttepuude, vanametalli, loengute, põllumaa, kinnisasja, servituudi, sidekaabel, hüvitis, kinkekaart, konverentsiruumide, kinnistu, toitlustuse, maksuvabastus, toitlustamine, selgitus3. Mis on teenus? teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS § 2 lg 3 p 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5
toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on väljaspool ühenduse käibemaksuterritooriumit, kuid samas ühenduse tolliterritooriumi osa (st eriterritoorium, nt Ahvenamaa, Kanaari saared; KMS § 6 lg 4). Näiteks reisija peab kauba impordilt maksma käibemaksu juhul, kui on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära. Sel juhul moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Kauba ühendusesisene käive: Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui: *Müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri ning *Kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja *Arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära
» Liiduväline kord (EU KMK nr MOSS deklaratsioon) Esitavad ühendusevälise riigi isikud 3 4.09.2014 Väärismetallide ja -kivide siseriiklik pöördmaksustamine » Alates 01.07.2014 kuulub siseriiklikult pöördmaksustamisele: » väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses, investeeringukuld on üldjuhul maksuvaba ja » väärismetalli sisaldav metallimaterjal, sh väärismetalli sisaldavad jäätmed (kui need võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele) » Alates 01.01.2015 kuuluvad siseriiklikult pöördmaksustamisele vääriskivid Enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaeg » Alates 01.08.2014 on kõigi enammaksete tagastamise üldine tähtaeg MKS-s senise 30 päeva asemel 60 päeva » Seoses tagastusnõude kontrollimisega võib
3. Mis on teenus? §2 Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. 4. Mis on käive? §4 Käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks; 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. 1 5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist.
võimalust tutvuda iseseisvalt enamlevinud finantsmajanduse osadega, aga Teid võivad abistada ka finantsmajanduse valdkonna konsulendid, kes: · analüüsivad ettevõtte majandusaruannet; · tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid; · viivad läbi finantsanalüüse; · mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine); · hindavad investeeringute tasuvust; · tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otsetoetused, investeeringutoetused jm) koostavad rahavoogusid; · hindavad riske; · analüüsivad statistilist informatsiooni; · määravad tootmissuundi- ja mahte; · viivad läbi tulude-kulude arvestusi. Põllumajandusettevõtte bilanss Põllumajandustootmine on olemuselt unikaalne kompleks majandustehinguid, mida
käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr
..............................................53 6.2 kogumispension ehk II sammas ..........................................................................................................54 3 KASUTATUD LÜHENDITE LOETELU FI füüsiline isik FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon KMK käibemaksukohustuslane KMS Käibemaksuseadus KOV kohalik omavalitsusüksus KPM kogumispensionimakse MKS Maksukorralduse seadus RT Riigi Teataja SM sotsiaalmaks SMS Sotsiaalmaksuseadus TKM töötuskindlustusmakse TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks
töötlemine tollikontrolli all, välistöötlemine, ajutine import, transiit 14. Tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. tuleb vormistada ja tollile esitada juhul, kui imporditakse kaupa Eestisse ühendusevälisest riigist üle kehtestatud piirmäära. Piirmääraks on impordil 21,98 eurot või kauba kogus ületab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piiri või kui eksporditakse Eestist ühendusevälisesse riiki kaupa, mille väärtus ületab 1000 eurot või kui kauba kogus ületab 1000 kg. Deklareerida tuleb ühendusevälisest riigist Eestisse, Eestist ühendusevälisesse riiki toimetatavad kaubad ja kaup, mis tuleb Euroopa Liidu liikmesriigist, kuid kaubal ei ole ühenduse tollistaatust. 15. Deklarant on isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse. 16
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
Kindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusemakse 0,6% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt, tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt. Juhatuse liikmete tasudelt töötuskindlustust ei maksta. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on eelnevalt arvestatud maha seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Kinnipeetav tulumaksu määr on 22%. Maksuvaba tulu 2007.a. 24000 krooni, ühes kuus 2000 krooni. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on riikliku pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele vastavalt seadusele. Maksu makstakse palgalt, puhkustasudelt erisoodustustelt jne vastavalt seadusele. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt. ÜLESANNE: töötaja brutopalk on 5000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus)
. . Igal maksul on oma seadus: Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 31.12.2010 KÄIBEMAKSUSEADUS § 1. Maksu objekt (1) Käibemaksu objekt on: 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; 2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17); 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive; 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
· Äriregister või mittetulundusühingute ja sihtasutuste register · Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 26 lg 3) ja lõppeb seadusega ettenähtud korras (TsÜS § 45 lg 2). See isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. · Registrisse kandmine pole oluline · Erand: Ülikooliseaduses määratletud ülikoolid (nt. TTÜ), mille õigusvõime tekib põhikirja registreerimise hetkest Haridus- ja Teadusministeeriumis 7. Kes võib juriidilist isikut tehingutes esindada? Tsiviilseadustiku üldosa seadus §34 järgi § 34. Juriidilise isiku esindamine (1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.
lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2). Äriregister või MTÜ-te ja sihtasutuste register. Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet. · Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 26 lg 3) ja lõppeb seadusega ettenähtud korras (TsÜS § 45 lg 2). Registrisse kandmine pole oluline. NB! Erand: Ülikooliseaduses määratletud ülikoolid (nt. TTÜ), mille õigusvõime tekib põhikirja registreerimise hetkest Haridus- ja Teadusministeeriumis Õigusvõime seotus eesmärgiga Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime pole seotud ega piiratud tema eesmärgiga. Võib teha kõiki tehinguid, sõltumata eesmärgist, sh. sõltumata ühingulepingus või põhikirjas fikseeritud tegevusalast. ... Eesmärk võib omada tähtsust asutamisel (MTÜ-de ja SA-de puhul kohustuslik) ..
Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid appi ning sel
teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Ehk füüsilisest isikust ettevõtja FIE on füüsiline isik, kes tegeleb majandusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15 eluaastast. Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250 tuhandest krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu- ja Tolliametis. Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiline eesmärk on kasumi teenimine. Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid: ,,toota raha" ühiskonna toimimiseks; ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine; tagada omanikele ehk füüsilisest isikust ettevõtjale sissetulek;
Maksu- ja Tolliametis arvutatakse välja maksmisele kuuluv tulumaksusumma ning teatatakse sellest ettevõtjale hiljemalt 1. septembriks, juurdemaksed tuleb tasuda 1. oktoobriks. Samaks tähtajaks tagastab Maksu- ja Tolliamet ka enammakstud tulumaksu.15 2012. aastal tulumaksumääraks on 21% ja tulumaksuvabaks miinimumiks residentidest füüsilistele isikutele 144 eurot kuus ehk 17 28 eurot aastas. Maksuvaba miinimum kehtib inimese kõigi tulude summale, aga selles lõputöös eeldame, et FIE ainus tuluallikas on ettevõtlustulu ja OÜ ainuosanikul oma osaühingust saadud raha. Põllumajanduse ja metsandusega tegelevatele FIE-dele on lisaks üldisele tulumaksuvabastusele ette nähtud täiendav maksuvaba 2 877 eurot aastas nii endakasvatatud põllumajandussaaduste müügi kui metsa müümise pealt.16 Kui ettevõtlusega tegeleda otsustanud isik tahab tegutseda kas
kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.[1] 3.1.1 Notaris registreerimine Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 pluss käibemaks. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 , millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 . [2] Notari juures registreerimisel tuleb kandeavalduse tegemiseks anda notarile järgnevad andmed:
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
3 kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4 FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast
3 kaasusega puudub. o Varem oli säte, et peab olema teovõimeline siis probleem, kui pärandatakse alaealisele ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4 FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast
materjalide kohaselt tuginenud asjaolule, et pooled oleks sellises kostja kohustuses kokku leppinud. VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni. VÕS § 14 lg 1 esimese lause järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatakse, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi esimese lõike teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed. VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
08. esitas D. töövaidluskomisjonile avalduse lepingu ülesütlemisega seotud hüvitise väljamõistmiseks. OÜ D. nõuet ei tunnistanud, väites, et ta ei ole D.-ga töölepingut sõlminud – poolte vahel oli töövõtusuhe. OÜ vahendas Soome tööle füüsilisest isikust ettevõtjaid. OÜ vahendas D. tööjõudu Soome äriühingule ajavahemikus 10.-22.06. Töövõtulepingu sõlmimist on D. ise oma tegudega tunnistanud, esitades OÜ-le tasu saamiseks arve. D. majutuse korraldamata jätmine kinnitab samuti töövõtusuhte olemasolu. Kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping? Kas töövaidluskomisjon peaks D. nõude rahuldama? TLS § 1 (tervikuna), TLS § 4 lg 2, TLS § 4 lg 4, VÕS § 635 lg 1. 7 D töö oli reguleeritud, OÜ lepingupartner määras töökoha, aja ja viisi, D aga allus juhistele ehk esineb alluvussuhe.
Bilansikonto nimetuse aluseks võetakse bilansiskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos:
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma
19.08. esitas D. töövaidluskomisjonile avalduse lepingu ülesütlemisega seotud hüvitise väljamõistmiseks. OÜ D. nõuet ei tunnistanud, väites, et ta ei ole D.-ga töölepingut sõlminud poolte vahel oli töövõtusuhe. OÜ vahendas Soome tööle füüsilisest isikust ettevõtjaid. OÜ vahendas D. tööjõudu Soome äriühingule ajavahemikus 10.-22.06. Töövõtulepingu sõlmimist on D. ise oma tegudega tunnistanud, esitades OÜ-le tasu saamiseks arve. D. majutuse korraldamata jätmine kinnitab samuti töövõtusuhte olemasolu. Kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping? Kas töövaidluskomisjon peaks D. nõude rahuldama? - D töö oli reguleeritud, OÜ lepingupartner määras töö koha, aja ja viisi, D allus juhistele, oli alluvussuhe. Ta pidi kogu aeg tööd tegema, ei olnud üksikuid projekte, tulu oli tunnipõhine, mitte tulemuspõhine. Oli tööleping. 8. T
Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo;
annaabi.ee 
