Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maksunduse eksamiküsimused vastustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erisoodustus, sõiduauto, väljamakse, tulumaks, kinnis, mitterahalise, korter, maksustamise, metsapuu, kaubik, kinnisasja, käibemaks, töötaja, otstarbel, maksumaksja, suvila, võõrandamise, esemeks, palvega, kaasuses, osamaks, isiklikeks, asjana, turuhind, tööandja, viitab, arvestust, eluruum, arved, võõrandamine, lepingud, maksuhaldur, residentMaksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks
RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; 6. Kes on resident? § 6 lg 1 ja 2
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud
Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega
Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi).
Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932
arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. § 36. Maksustatava tulu arvestamine (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. (2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. § 38. Soetamismaksumus
Filiaali kasum läheb välisriigi maksuametile. Tütarühingu puhul vastupidi. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. P.384 lg 3 Kui tütatühing on eraldiseisev äriühing siis emaettevõte ei vastuta selle eest. Filiaal on välismaa äriühingu osa, st kõik õigused ja kohustused võtab tegelikult emaühing. Maksukohustust on võimalik tütarettevõtte puhul edasi lükata kuni kasumit ei tekki Eestis. Filiaali korral läheb kasum kohe maksustamise alla emaettevõttel. Filiaalil ei ole kapitalinõude suurust, ainult emaettevõttel. 31. Kas filiaali kohta avatakse äriregistris A- või B-osa registrikaart? Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris avatakse filiaalikohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi. 32
ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri. (4) Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. 2. Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ametisõitudeks ja klubi vahendite isiklikuks tarbeks kasutamise maksustamine ? Ei maksustata: Arvestuse pidamisel, kuni 4kr / km kuid mitte rohkem kui 4000 kr kuus ühe füüsilise isiku kohta, kui on mitu tööandjat siis iga tööandaj kohta kuni 4000kr kuus Arvestust ei peeta, kuni 1000kr kuus ühe f.isiku kohta kõigi tööandjate peale kokku. Neid piirmäärasid ületatud tasud nagu ka klubi vahendite
Raamatupidamisdokumendid · algdokument · Koonddokument- üheliigiliste algdokumentide kohta · raamatupidamisõiend (memoriaalorder) raamatupidaja poolt koostatav algdokument algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata
... Vt RKTKo 22.10.2002.a 3-2-1-113-02. Asutamislepingul on piiratud kehtivus. Asutamislepingu vaidlustamise piirangute kohta vt TsÜS § 27 lg 2; 40 lg 1 p. 2. Sisaldab: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamisdokumendid · Põhikiri (ÄS § 139): on asutamislepingu osa. Asutamise järgselt iseseisev toime. Põhikirja osas lepinguvabaduse põhimõte kohaldatav oluliste piirangutega. ..
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. 5. FIE tegevuse lõpetamine ja registrist kustutamine. Kui isik soovib oma tegevuse FIEna peatada, esitab ta äriregistrile vastava avalduse ja märgib sellel ajavahemiku, millal ettevõtlus peatatakse (äriseadustik § 3 lg 3). Isikut ei loeta maksustamise seisukohalt FIE-ks ajavahemikus, millal ettevõtlus on peatatud. Samuti ei tule ettevõtluse peatamise ajal maksta tulu- ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seni kuni ettevõtlust pole peatatud, säilivad FIE-le kõik maksuseadustes ettenähtud kohustused. Kui FIE tegevus on vastavalt maksukorralduse seadusele peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse vara(d), mille soetusmaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, isiklikku
Kuna sotsiaalmaksu makstakse aktiivse töötegemise eest makstud tasult, ei pea sotsiaalmaksu maksma omanikutasult kui passiivselt tulult.31 Tavaliselt maksab OÜ juhataja aasta sees endale ravikindlustust silmas pidades igakuiselt tasu juhatamise eest, millelt osaühing sotsiaalmaksu maksab, ning peab kinni ja kannab edasi tulumaksu. Juhatuse liikme tasu puhul pole tegemist küll palgaga palgaseaduse mõttes, kuid seda maksustatakse praktiliselt nagu palka: väljamakse tegemisel peetakse kinni 21% tulumaksu ja brutosummalt makstakse ka 33% sotsiaalmaksu. Kui isikul on olemas pensionikindlustus, siis arvutatakse juhatuse liikme tasult ka kohustusliku kogumispensioni makse32. Nagu eespool öeldud, ei ole referaadi juures pensionikindlustust arvestatud. 30 RTIII, 26.02.2008, 9, 66 31 Lehis, L. 2004. Maksuõigus. Tallinn: Juura,76 32 Madisson, K. 2004. Juhatuse liikme leping või tööleping.- Eesti majanduse teataja. Nr 3/2004, lk 22
Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. [5] 2009. aastal on kuupalga alammäär 4 350 krooni. Tunnipalga alammäär 27 krooni. Palga mõistest tulenevalt ei loeta palgaks töölähetuse päevarahasid, muid töölähetusega seotud kulutuste hüvitamise summasid, puhkusetasu, töövõimetuse hüvitist, isikliku sõiduauto töösõidudeks kasutamise kulude hüvitist jms. [2] Kinnipidamised palgast. Palgaseadus sätestab, et pärast kõiki kinnipidamisi peab töötajale jääma 80% riigi poolt kehtestatud palga alamäärast. Kui palgast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, siis rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud korras. Alimendid ja tulumaks tulevad kinni pidada täies ulatuses kõige pealt. Alles peale kinnipidamiste sooritamist selgub netopalk ehk rahasumma, mille töötaja kätte saab.
Kuna maksuseadus ei täpsusta, mida käsitletakse tööpäevana, siis siinkohal rakendatakse tööpäeva mõistet töö. Ja puhkeaja seadusest tuletades üldjuhul esmaspäevast reedeni. Kui nende nädalapäevade hulka satub pühadse ja tähtpäevade seadusega sätestatud rahvuspüha või riigipüha, siis on tegemist puhkepäevadega. Erikontoks võib olla ettevõtja poolt avatud tavaline arvelduskonto, mille ta oma ettevõtluse tarbeks nimetab erikontoks ning mille kasutamise ja maksustamise kord on reguleeritud tulumaksuseadusega. Sellele kontole maksustamisperioodil kantud tulu arvatakse maha ettevõtja maksustavast tulust ja kontolt väljamakstavad summad liidetakse maksustatavale tulule. Erikontot kasutades muutub FIE sarnaseks äriühinguga, kuna ettevõtlusest saadud tulu ei maksustata enne, kui see on kulutatud mingil muul, ettevõtlusega metteseotud otstarbel. Seega on erikontot võimalik kasutada raha kogumiseks suuremate investeeringute tarbeks, ilma et
Kuidas peab kohus Tamme hagi lahendama? Äriühing oli sellest teadlik. Pt 174.4 kui kõiki osanikke ei ole teadvustatud ei ole koosolek ametlik, koosoleku kokkukutsumiskorda on rikutud ja kõik vastuvõetud otsused on tühised. p172 lg4 - üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kuna ei ole teavitatud kõiki osapooli. Koosoleku kokkukutsumise kord on rikutud => otsused on tühised. p165 7. OÜ Tarantel osanik A asutas OÜ Linnulennult ning andis sellele mitterahalise sissemakse esemena üle temale OÜ Tarantel kuulunud osa. OÜ Linnulennul võõrandas osa kahe nädala pärast B- le. Pärast juhatuselt mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad? Pt 149
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
6) üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord; 7) juhatuse ja nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem ja alammäärana ning vajaduse korral juhatuse liikmete esindusõiguse erisused; 9) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse hindamise kord; 10) reservkapitali suurus; 11) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. NB!!! § 244 lg 2 (2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas v�
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemi
9 Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. Liikme tähtsam kohustus on sissemakse tasumine. Sissemaksed on üldjuhul võrdsed, kuid ühingulepinguga võib ette näha ka erineva suurusega sissemaksed. Seadus lubab sissemaksete tegemise erinevaid võimalusi. Nii võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Rahaline sissemakse antakse ühingu omandisse, mitterahalise sissemakse puhul antakse omandisse või kasutusse. Mitterahalise sissemakse esemeks võib olla mingi vara, aga ka teenuse osutamine või mõne õiguse üleandmine. Osaniku on üks olulisem õigus, aga ka kohustus on osalemine ühingu juhtimises. Sellest reeglit on kaks erandit: 1) usaldusühingu osanikul ei ole õigust osa võtta ühingu juhtimisest, kui ühingulepinguga talle sellist õigust otseselt antud ei ole ja 2) ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule, sellel juhul ei ole teistel osanikel õigust ühingut juhtida.
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,
Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. [9] FIE maksukohuslasena 6.1 Sotsiaalmaks 6 FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud alam- ja ülempiiri. FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav tulu selgitatakse välja tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Kuna sotsiaalmaksu määr on 33%, siis sotsiaalmaks arvatakse ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu pärast kulude mahaarvamist 1,33-ga. Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. FIE ei saa sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid näidata oma ettevõtluskuludes. 6.1
TsMS § 595 lg 2 p 5 kohtunikuabil ei olnud pädevust seda otsust teha võimalik esitada määruskaebus (registritoiming) 5 AGA kui oled juba kustutatud registrist, siis ei saa enam kaevata??? peab olema õigus, peaks kuskil seaduses ka olema II Aktsiaseltsi asutamine 11.10.2006 5. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse? KÕVE SEMINAR: kas 450 000 krooni eest on vara AS antud. ÄriS. § 250 lg.1 p.4. Millistele nõuetele peab vastama sissemakse? - ÄriS § 248 lg
TsMS § 595 lg 2 p 5 kohtunikuabil ei olnud pädevust seda otsust teha võimalik esitada määruskaebus (registritoiming) 5 AGA kui oled juba kustutatud registrist, siis ei saa enam kaevata??? peab olema õigus, peaks kuskil seaduses ka olema II Aktsiaseltsi asutamine 11.10.2006 5. A, B ja C asutasid aktsiaseltsi ning leppisid kokku, et annavad mitterahalise sissemaksena aktsiaseltsile üle nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, millega A laenas B-le 150 000 krooni, B C-le 150 000 krooni ja C A-le 150 000 krooni. Tekkinud nõuetega tasusid asutajad oma aktsiate eest, loovutades nõuded aktsiaseltsile. Kas registripidaja saab aktsiaseltsi kanda äriregistrisse? KÕVE SEMINAR: kas 450 000 krooni eest on vara AS antud. ÄriS. § 250 lg.1 p.4. Millistele nõuetele peab vastama sissemakse? - ÄriS § 248 lg
FIE soetab ja remondib ettevõtluses kasutatavad seadmed, töövahendid jmt omal kulul; FIE korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest; FIE määrab oma ettevõtluses kasutatava vara ja selle vara ettevõtluses kasutamise proportsiooni; FIE hangib ettevõtluse tarbeks materjalid, kaubad ja teenused omal kulul; FIE ei saa olla ise endale tööandjaks, saata ennast lähetusse, maksta endale palka ja hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest ega teha endale erisoodustusi; FIE ei saa teha tehinguid iseendaga; FIE-l kui ettevõtjal, lasub majandustegevusega kaasnev risk, vastutades oma tegevuse eest kogu oma varaga, s.t nii ettevõtluses kasutatava kui ka isikliku varaga; FIE esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulude kohta tuludeklaratsiooni vormi E, millel kajastab oma ettevõtluse tulud ja kulud. Tabel
Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3. Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt 4
Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtud töö. Osaühingule avatakse pangaarve. Arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahalise sissemakse kohta peab olema hindamisakt, kui sissemakse väärtus ei ületa 2500 eurot ja ei moodusta üle poole osakapitalist. Kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima audiitor. Alates 01.01.2011 on lubatud alustada OÜ tegevust 0-kapitaliga, kuid Te peate määrama, mis ajaks viite kapitali suuruse nõutuga vastavusse. Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.
leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et müüb korteri hoopis C-le. B nõuab A-lt notariaalse lepingu sõlmimist, A aga teatab, et nendevaheline kokkulepe on vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud
Sissemakse, st tasu osa või aktsiate eest võib olla rahaline või mitterahaline (N: know-how, kinnisasi) . Mitterahalise sissemaksega tasumise võimalus peab olema ette nähtud põhikujas. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja äriühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet . Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osutatav teenus või tehtav töö ega ka asutajate tegevus äriühingu asutamisel. Mitterahalise sissemakse väärtust peab reeglina hindama audiitor (vrdl § 143) . Sissemakse peab olema tasutud enne ariregistrisse kandmise avalduse esitamist . Aktsia-ja osakapitali miinimumsumma nõude eesmärgiks on anda äriühingu võlausaldajatele teatav garantii oma nõuete rahuldamiseks: aktsia- või osakapitalile vastav summa peab ühingul olemas olema (ka j astub bilansi passiva poolel) ning selle arvel on pankrotimenetluse käigus võimalik rahuldada vähemalt osa nõudeid
tegevuste/protsesside kaudu kaubandustegevusega seotud? Majandussubjekt/ objekt Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk? seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ülesanne 22
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
annaabi.ee 
