3. Mis on teenus? §2 Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. 4. Mis on käive? §4 Käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks; 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. 1 5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
3. Mis on teenus? teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS § 2 lg 3 p 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5
kohalik "KMD") » Eestis osutatav elektroonne teenus Eesti mittemaksukohustuslastele endiselt 20% maksumääraga » kui olete Km kohustuslane teises liikmesriigis ja osutate elektroonset teenust sealsele mittemaksukohustuslasele, siis teise LR käibedeklaratsioonil tuleb deklareerida teises LR-s kehtiva käibemaksumääraga » Elektroonse teenuse erikord : » Liidu kord (asukohariigi Eesti KMK nr MOSS deklaratsioon - alates 01.01.2015 lisadeklaratsioon) » Teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele osutatav elektroonne teenus varem 20%, alates 01.01.2015 vastava LR käibemaksumääraga » Liiduväline kord (EU KMK nr MOSS deklaratsioon) Esitavad ühendusevälise riigi isikud 3 4.09.2014 Väärismetallide ja -kivide
avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu
käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr
Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3
Käibemaksumäärad 8-9 Maksuvaba import 9 Arved 9 - 10 Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine 10 - 11 Maksuladustamine 11 - 12 Kasutatud kirjandus 13 Sissejuhatus Käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse
töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral. Käive: 1.kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2.kauba või teenuse omatarve; 3.kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3); 4.kauba sundvõõrandamine tasu eest. Käive on ka see, kui kaupu ja teenuseid tarbib tasuta isiklikult või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil maksukohustuslane, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liige. Käivet ei teki: 1.ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses; 2.kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud KMS § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul; 3.riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest. 4.äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või
Kaupade mahakandmist teostab vastav komisjon, kellest üks on kindlasti materiaalselt vastutav isik. Komisjon selgitab kaupade kao põhjused ja riknemise põhjused ja koostab akti nimetatud kaupadele. Kui riknemine, purunemine ei ole toimunud varaliselt vastutava isiku poolt, kantakse see ettevõtte ärikuludesse soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D- kaubakaod (soetushinnas) D- hinnatäiend ehk tulud ostetud kaupade müügist D- käibemaks (müügihinnas) K- ostetud kaup (müügihinnas) Kui on teada süüdlane, siis akteeritud kaubakadu kantakse süüdlase arvele järgmise lausendiga: D- nõuded materiaalse kahju hüvituse osas K- kaup müügihinnas Seega tasub süüdlane kauba müügihinnas, siin teenib ettevõte ikka oma kasumi (juurdehindluse) KAUPADE ÜMBERHINDAMINE Kaupade ümberhindamine võib toimuda: A) juurdehindluste muutumisel
·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine Tulu on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad, nagu näiteks käibemaks ei ole ettevõtte tulu. Tuluks ei loeta samuti agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummasid, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavaid komisjonitasusid. Agendi või komisjonilepingu alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o
Maksusid võib jagada mitmeti objekti, püsivuse, eesmärgi, sooritamise viisi jne. järgi Maksude jagamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks tuleneb sellest, kes kannab maksu kehtestamisega seotud rahalist koormust. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja üks isik. Nt. ettevõtja maksab tulumaksu oma maksustatava tulu pealt ise. Kaudsete maksude puhul on maksumaksja ja maksukoormuse kandja erinevad isikud. Nt. käibemaksu maksjaks on isik, kellel tekib maksustatav käive nt. müüja, kuid ta ei maksa käibemaksu oma taskust kinni, vaid lisab selle maksu kaupade või teenuste hinnale ja seega maksukoormuse kandjaks on kauba või teenuse ostja. Maksukohustuslaste register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane;
3) Juriidiline isik maksab 2012. aastal dividende 200 000 eurot. Kui suur tulumaksukohustus tal tekib? Arvutus: (200000/0,8)*0,2=50000 eurot. 4) Käibemaksukohustuslase kogukäive (ilma käibemaksuta) jaanuarikuus 2012 oli 200 000 eurot. Selle käibe jaoks on ettevõtte ostnud teistelt käibemaksukohustuslastelt kaupa ja teenuseid 60 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. veebruariks 2012? Müügist laekunud käibemaks on 40 000, sisendkäibemaks on 10 000, seega maksukohustuseks on 30 000 eurot. Teine lahenduskäik: Kogukäive 200 000+40 000 (240 000 koos km-ga) Teenuseid 60 000 (50 000 ilma km-ta!) 40 000-10 000(sisendkm)=30 000 5) Ettevõte ühendusesisene käive 2012. märtsis on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on tal siseriiklik käive 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Teistelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga).
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga
Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk). Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo;
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Ehk füüsilisest isikust ettevõtja FIE on füüsiline isik, kes tegeleb majandusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15 eluaastast. Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250 tuhandest krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu- ja Tolliametis. Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiline eesmärk on kasumi teenimine. Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid: ,,toota raha" ühiskonna toimimiseks; ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine; tagada omanikele ehk füüsilisest isikust ettevõtjale sissetulek;
Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite omavahelisel usaldusel. Raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult. Dokumendimakseid kasutatakse, kui tehingupartnerid ei tunne või ei usalda teineteist
Kajastamine RP-s: Müüja: vähendab ostja võlga, müügitulu ja KM kohustust Ostja: vähendab võlga tarnijale, ostetud vara ja sisendKM KÄIBEMAKSU ARVESTUS Käibemaksukohustuslane on ettevõte, kes on end EMTA juures registreerinud käibemaksukohustuslaseks, saanud käibemaksukohustuslase registri numbri(KMKR NR) ja kes peab oma Eesti riigis saadud käibe pealt tasuma käibemaksu. Käibemaksukohustulaseks registreerimise kohustus tekib Eestis kui riigisisene käive ületab 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates. Arvutamine: 1)kui on vaja KM summale lisada, siis peab korrutama summa 0,2ga ja saab summa koos KM'ta 2)kui on vaja KM summast maha arvutada, siis peab jagama summa 1,2ga ja saab summa ilma KM'ta. KMD aruanne: iga kalendrikuu kohta MTA'le. Kajastatakse: ettevõtja poolt teostatud tehingud(eraldi 20%,9%,0% määraga tehingud); arvestatud KM teostatud tehingutelt; sisendkäibemaks; maksuvaba käibe suurus jm vajalikud märkused
väljastamise/teenuse osutamise kuupäev või siis ettemaksu kuupäev, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Kauba ühendusesisese käibe korral on oluline märkida arvele ostja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number, kuna üksnes kehtiv ostja registreerimise number annab õiguse vastavat müüki käsitada nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibena. Kui müüja ei märgi arvele ostja kehtivat registreerimise numbrit, tuleb käive deklareerida ja maksustada siseriikliku käibena. Ostja maksukohustuslasena registreerimise numbrit on võimalik kontrollida siit. 17.3. Lihtsustatud arve väljastamine KMS § 37 lõike 9 kohaselt on võimalik väljastada lihtsustatud nõuetele vastavaid arveid, kui arve väljastatakse reisijateveo teenuse osutamisel või parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali jm samalaadsete aparaatide kaudu. Vastav säte tähendab eelkõige seda, et ka
a siis, kui aktsiisikaup soetatakse isiklikuks otstarbeks). Samuti peab käibemaksu deklareerima ja tasuma FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kuid kes lisab enda poolt väljastatavale arvele käibemaksu. Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust . · Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%; · Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu; · Käibedeklaratsioon (vorm KMD) esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu ja Tolliameti pangakontole. Kui FIE maksustatav käive (välja arvatud põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on ta kohustatud kolme tööpäeva jooksul alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast esitama Maksu- ja Tolliameti
Tulumaksuseadus (TuMS) Käibemaksuseadus (KMS) Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Maksukorralduse seadus (MKS) Raamatupidamise seadus (RPS) Audiitortegevuse seadus (AudS) Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) Erinevad määrused MILLEST/KELLEST ME RÄÄGIME… Ettevõte, äriühing, osaühing, aktsiaselts, füüsilisest isikust ettevõtja, majandusüksus, ettevõtja, äri, firma, asutus, organisatsioon, raamatupidamiskohustuslane, maksukohustuslane, tööandja, käsundiandja, tellija, boss, pealik … ÄRIÜHINGU ASUTAMINE Kas ja mida on vaja äriühingu asutamiseks peale julguse pealehakkamise ettevõtlikkuse äriidee äriplaani? Milline juhendmaterjal/seadus käsitleb äriühingu asutamist? Kui palju maksab äriühingu asutamine? ÄRISEADUSTIK
Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 6(5) sätestatud nõudeid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik
37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ? Residendist äriühing maksab tulumaksu dividentidelt. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni käigus jaotatavat kasumit. Dividente ei maksustata tulumaksuga, kui dividendimakselt residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi, lepinguriigi või Sveitsi konföderatsiooni residendiks äriühingult ja talle kuulub dividendi saamise ajal vähemalt 15% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest. 38.Mis on käibemaks ja millest sõltub tema suurus ? Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustusteelmistel etappidel makstud maksu võrra. Maksu suurus sõltub kauba või teenuste liigist ja väärtusest. 39.Kes on käibemaksukohustuslased ja kuidas seda saab kontrollida ? Käibemaksukoormuse kandjaks on lõpptarbija, kes ostab kaupa või teenust ning maksab toote hinna sees käibemaksu
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
mittetegelevate äriühingute registrist kustutamist õigustab oluline avalik huvi. Sellest tulenevalt võib ettevõtte käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine olla seaduse eesmärgiga kooskõlas ka olukorras, kus ei ole alust eitada väheolulises osas ettevõtluse toimumist, kuid maksuhalduril on põhjendatud kahtlus selles, et äriühingu varjatud eesmärgiks on võimalike käibemaksupettuste toimepanemine, mida maskeeritakse väheolulises osas seaduslike tehingutega, ning maksukohustuslane ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata; 3) kogutud tõendid ei ole piisavad, et tõendada kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kõiki 4. veebruari 2014. a korralduses nimetatud dokumente (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm ning pangakontode väljavõtted). Jättes korralduses nõutud dokumendid täies mahus
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
Töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole maksud. Maksuvõlad (2) Tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse arvestamine on kassapõhine. Käibemaksu arvestamine on tekkepõhine. Sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksu arvestusperiood on kalendrikuu. Käibemaks deklareeritakse (vorm KMD) ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on: üldjuhul 20% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta; vähendatud käibemaksumäärad on 9% ja 0% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta. Käibemaksukohustuslasel: kauba, teenuste ost käibemaksuga D käibemaks kauba, teenuste müük käibemaksuga K käibemaks
sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted. Suuremateks konkurentideks sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ hinnaskaala suuresti ka teiste omadest. 5 Lihaveiseid õnnestub edukalt müüa Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive. Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra. Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
