sissetulekutega inimestel kulub suhteliselt suurem osa sissetulekutest kaudsetele maksudele võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Küsimus 11 Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: horisontaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt ühesugustele sissetulekutele rakendatakse ühesugust maksumäära vertikaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse kõrgemat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele
sissetulekutega inimestel kulub suhteliselt suurem osa sissetulekutest kaudsetele maksudele võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Küsimus 11 Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: horisontaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt ühesugustele sissetulekutele rakendatakse ühesugust maksumäära vertikaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse kõrgemat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele
sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19. Inimesi, kes arvavad, et vabu töökohti ei ole ning seetõttu on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, nimetatakse...heidutatud...töötajateks 20. Ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas on.
a oli see üheks põhjuseks. Just Esimese maailmasõja järgsel perioodil kujunes Saksamaal välja maksusüsteem, millest lähtutakse veel tänapäevalgi (Sealsamas : 13). 7 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke Mittekumuleeruvat ehk netokäibemaksu võib pidada reaktsiooniks kumuleeruvale käibemaksule, mis tekitas konkurentsimoonutusi ja ebavõrdsust ettevõtjate vahel. Lisaks tekkis probleem ekspordil, sest ekspordil 0 % maksumäära rakendamisel oli äärmiselt keeruline tuvastada kauba hinnast käibemaksu osa. Tänapäevase lisandunud väärtuse maksuna rakendamise idee ehk netokäibemaksu leiutajaks peetakse erialakirjanduses Carl Friedrich von Siemens ´it. Tema poolt juba 1920. aastatel välja pakutud idee sai teoks alles tükk aega hiljem. Mittekumuleeruva lisandväärtuse maksuna kehtestati käibemaks esimesena Prantsusmaal alles 1954.a. Just Prantsusmaad võib pidada ka
poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult väljamakstavalt kasumilt (mitte teenitavalt tulult) Sotsiaalmaks – 33 % Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja
2006-2009 2009 2009 2010 Periood 2002-2005 31. mai 1. juuni 1. august 1. jaanuar Tööandja 0,5% 0,3% 1% 1,4% 1,4% Töötaja 1% 0,6% 2% 2,8% 2,8% (allikas: Eesti Töötukassa) Lisaks maksumäära muutustele tehti samaaegselt Töötukassa siseselt muudatusi, mis aitaks kitsastes majandusoludest kergemini välja tulla. Uueks missiooniks oli tegeleda mitmesuguste tööturuteenustega ehk aidata ettevõtteid majanduslike ümberkorralduste tegemistel ja leida sobiv tööjõud, milleks suunati töötud ümberõppustele sisendades neile kindlustunnet uue töö leidmisel. (Eesti Töötukassa, 2010.) Senimaani rahastati seda riigieelarvest ja Euroopa
valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta eelarve ja riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. Jätkatakse
Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetume kultuurile ja humanistlikule traditsioonile. näeme inimest kui ühiskonna osa, kes vajab nii individuaalset eneseteostust kui ka kaasinimeste tuge ja
hinnaga kumulatiivne tulude jaotus - iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale kuznets'i hüpotees - väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega laffer'i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel lorenzi kõver - kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi mittevaene - inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist optimaalne maksumäär - laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu
täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel Maksustatakse vastavalt: · Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. Andmete muutumisel · arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. · Juurdemakstav summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse perioodi lõpuni, ja tasutakse 15 kalendripäeva jooksul nende andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates. Kes maksab? · Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik · Eestis registreeritud juriidiline isik · riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus Maksustamisperiood
maksuraga Monopol-tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud e laekumised Sihtotstarbeline maks-sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult otstarbekaks asjaks Progresseeruv tulumaks-ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele
250 450 10 20 20 4,6 430 450 650 20 40 60 10 590 650 850 25 50 110 14,8 740 Astmeline tulumaks on sissetuleku maksustamine riigi poolt. Seda on jaotatud nii, et kui sissetulek muutub, siis muutub ka maksumäära protsent ja neid üleminekukohti nimetatakse astmeteks. Valisin tulumaksu tabelisse suhteliselt väiksed arvud, kuna hetkel on kodanikel vähe raha varsti lõppeva majandusseisu pärast. Esimese palga astme summa vahemik on madal, sellepärast jääb see tulumaksu maksjate piirkonnast välja, kuna oleks mõistlik jätta see aste tulumaksuvabaks, sest muidu ei jäetaks neile isegi söögiraha.
Valitsusel poleks enam piisavalt ressursse,et tagada inimestele puhas joogivesi, lisaks poleks enam võimalik võidelda mürgiste jäätmete leviku, naftareostuse, osoonikihi hõrenemine ja globaalne soojenemine vastu. Inimesed väidavad, et hoolivad meie keskkonnast ja ümbrusest, aga on kahju loovutada selleks 27 dollarit. Reaalsus on see, et meie kaasaegses ühiskonnas ei saa midagi üksi ära teha, vaid üheskoos tervikuna saame lahendada probleeme. Madala maksumäära korral säästetud raha ei aita kaasa sellele, et parandada koolisüsteemi, vähendada politsei ja tuletõrje koondamisi, tagada puhas õhk ja vesi. Veel rohkem inimesi saadetakse selle tulmusel sundpuhkustele ja samuti ei aitaks see kaasa terrorisimi vähendamisele. Selliseid probleeme saab lahendada vaid ühiselt, kollektiivse institutsioonina nagu seda on valitsus, mis võimaldab meil koondada oma ressursse ja jõupingutusi, et kõige tõhusamalt tegeleda nende ohtudega, mis takistavad meie
3.4 Käibemaksuseaduse muudatustest - 1. siseriiklik pöördmaksustamine laieneb ka kullale 2. suureneb isikute ring, kellel on õigus kauba impordi vormistamisel kasutada tolliprotseduuri 42 (kehtestada maksuvabastus kauba impordil lisaks Eesti käibemaksukohustuslasena registreeritud importijale ka teda esindavale tolliagentuurile, kes importija eest kauba impordi ja selle kauba ühendusesisese käibe deklareerib) 3. täpsustatakse 9% maksumäära kasutamist perioodilise väljaande maksustamisel (See tähendab, et 9%-line käibemaksumäär kohaldub üksnes perioodiliselt väljaantavatele paberkandjal ajalehtedele ja ajakirjadele, kuid mitte muule kaubale - näiteks muusikat või filme sisaldavatele CD-dele, elektroonilistele väljaannetele. Jätkuvalt on vähendatud maksumäära rakendumise tingimuseks ka, et väljaanne ei tohi olla peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga.) 3
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne.
seotud kulusid. Varema 5% asemel tõsteti see 9%-le. Koondati ka valdkondi, millele on rakendatud vähendatud käibemaksu määr, näiteks enam ei ole vähendatud käibemaksumäära ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas, matusetarvetel ja kontserdi- ning etendusepiletel. Selleks, et ühtlustada käibemaksusüsteemi, mis on eesmärgiks kogu Euroopa Liidus. Selline otsus on nii fiskaalpoliitiline (riigile rohkem raha) kui ka monetaarpoliitiline (hindade võrdsus) . Leian ka, et selline maksumäära tõstmine antud olukorras (aasta 2009, majanduse halb seis) oli vägagi põhjendatud käitumine, sest kuidagi oli vaja aitada riigi eelarvel paraneda ning majanduse kriisiga tekkinud võlgadest vabaneda. Selline käibemaksumäära tõstmine aitas kaasa ka maksukoormuse liigutamisele tööjõu ja tulu pealt kaupade ning teenuste tarbimise maksustamisele. Teiseks tähtsaks muudatuseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse muudatusi,
Samuti kehtib ka saadikute puhul. Kaks delegaati lähevad omavahel pressikonverentsil vaidlema , ülejäänud suurte erakondade esinadajad kaasatakse keerdsõlme, seega ühe ainukese vihmapiisa maha sadamisest tekib uputus,kuid kui süüdlast otsida, siis ülestunnistamise asemel, tõmmataksegi kõik teised ka supi sisse. Kui võtta ühte vihmapiiska kui maksutõusu, siis selle sünnitis on üleujutus. 2009. aastal muudeti käibemaksuseadust üleöö ja tõsteti seda maksumäära 18-20 protsendile, selle tagajärjel tõusid poodides hinnad ning ka inimeste rahakotid muutusid üleöö kergemaks. Ühest vihmapiisast tekkis ookean. Alati on nii, et asjadel on kõigega seos, keegi meist ei saa olla teistest eraldi, meid mõjutavad inimesed ja otsustused meie ümber ja vahel on nendel lumepalli efekt või siis vihma efekt, et sajab ja sajab ja lõpuks on uputus, pärast aga öeldakse, et ma ei tea midagi, ma olin puu otsas kui pauk käis - see on vale
ja veotelje vedrustuse tüüp. Autorong maksustatakse autorongi registri- või täismassi, autorongi telgede arvu ja veoauto vedava telje vedrustuse tüübi järgi. Autorongi registri- või täismass saadakse veoauto kasutaja poolt Maanteeametile avaldatud ning Maanteeameti poolt veoauto registreerimistunnistusele kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana. Kuna autorongi koosseisus on võimalik kasutada ka mitut haagist, siis maksumäära leidmiseks tuleb üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita. Kui maksustamisperioodil muutuvad liiklusregistris maksustamise aluseks olevad raskeveoki andmed, siis arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv maksusumma nendest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv maksusumma arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni.
aastal aga 57 769 krooni. Seega 2009. aastal oli riigi saadud maksutulu elaniku kohta 4% väiksem kui aasta varem, kuigi elanike arv oli neil kahel aastal samas suurusjärgus. 2009. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 1 340 415 elanikku, mis oli vaid 520 inimest vähem kui aasta varem. Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009 Igapäevaelus mõjutasid Eesti elanikke eelmisel aastal kõige enam aktsiisimäärade ning käibemaksumäära tõus aasta teisel poolel ning töötuskindlustuse maksumäära tõus. Samas aitas maksumäärade kasvu tasakaalustada töötavale elanikkonnale seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused. Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse aktsiis ligi 12% võrreldes 2008. aastaga. Käibemaks, mille maksumäär on alates 1992. aastast olnud 18%, kerkis 2009. aasta teisest poolest 20%-le. Erinevalt mõningatest aktsiisikaupadest, mida osa
Kogutoodang langeb ja töötus kasvab depressioon ehk majanduslangus. suurendab kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodanut müüa, palgata uusi töölisi suurendab raha pakkumist, raha hulk majanduses kasvab ning raha hind ehk intressid langevad vähendab investeeringutele ja uute töökohtadele seotud piiranguid Majanduse ülekuumenemine liialdane nõudlus, kõrge inflatsioon ja kiire toodangu kasv: piirab tarbimist maksumäära tõstmine, riiklike kulutuste või raha pakkumise vähendamine soodustab hoiustamist
üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi pooldajad eeldavad indiviidi maksumäära suurenemist, kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma, kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne. Lisaks vaidlustele mõlema maksusüsteemi pärast, on leidnud kajastust ka maksude tõstmise/langetamise probleem. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu)
omase teravusega. Muu hulgas nimetab Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskit oma kommentaaris «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». «Milline raiskamine on veeta õhtu «Foorumis» kuulates võõraid kinnismõtteid - kokku neli tükki kolmelt autorilt saate teemast ja aastaarvust sõltumata. Eelarve on hulga inimeste tohutu hingega töö, tulemus on iga kord erinev, aga ühe tunniga võib selle kõik olematuks vaikida eksalteeritud vadaga tasuta koolitoidust, kolme aasta tagusest maksumäära alandamisest, väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. Tema teise postituse all «Foorumi» saatest kommenteerib keegi, et Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond) ülesastumine jättis hea mulje, sest see näis tasakaalukas. «Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus,» vastas rahandusminister kommentaarile. «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut
sajandi vanune liberaalne demokraatia. Ehk siis vaba rahva võim, sest riik ongi rahvas. Ja Reformierakond lähtub üsnagi palju inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes sotsiaalsete institutsioonide suhtes ja eeskätt riigi suhtes. Reformikad aka Liberaalid leiavad, et iga inimene on enda huvide parim otsustaja ja sellepärast tuleb talle tagada ühiskondlikult vastuvõetav vabadus. Kahjuks küll pooldab see erakond ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt. Minu jaoks oleks meelepärasem astmeline tulumaks, mis võrdsustaks ühiskonda, kuid samas miks peaksin mina maksma rohkem makse rohkem raha teenides? Ei peagi. See poleks enam demokraatia. Samas meeldib mulle ka see, et Reformierakond pooldab madalama sissetulekuga inimeste kaitsmiseks maksuvaba miinimumi, mille piiri tuleks samm-sammult tõstetakse. Viimased kaks põhjust, miks mulle just see erakond meeldib, on see, et Reformikate
sooviga neid omandada tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum ebavõrdsuse põhjused: ebavõrdsus töötuludes ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel laffer'i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel optimaalne maksumäär - laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu vaesuslõks -progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks banaanivabariik - majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa
Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke. Egiptuse ühiskond jagunes viieks. Kõige suurem ühiskonnakiht olid talupojad. Nende ülesandeks oli harida kas riigi või ülikute maid. Talupojad olid sunnismaised ja pidid täitma rangelt töökohustusi mis neile anti. Kirjutajad hindasid vilja valmimise ajal arvatava saagi ja kehtestasid maksumäära, mis tuli igal talupojal pärast viljakoristust tasuda. Nende kohustuste hulka kuulus ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitistel. Ka püramiide kui ka templeid rajasid peamiselt talupojad. Töö oli kurnav ja kohustused sageli üle jõu kaivad, kuid nende tegematajätmisel ootas piitsutamine vüi orjusesse sattumine. Vaheldust raskes ja rutiinses elus pakkusid iga-aastased religioossed pidustused.
a. inflatsioon 1200%, mitu % igas kuus? Pika perioodi Philipsi kõver nihkub paremale, kui: c) valitsus suurendab miinimumpalka Mis on valuuta vahetuskurss: ühe valuuta hinda teises valuutas Milline on Eesti krooni kaudne kurss euro suhtes: 1EEK=0,0639 Mida kujutab endast kapitali- ja finantskonto: sisaldab rahavoogusid, mis on seotud finantsvarade ostu ja müügiga (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, muud inv.) Milline kõver väljendab riigi maksutulude ja maksumäära vahelist seost? Kuidas riigieelarvedefitsiit avaldab mõju puhasekspordile? Vt. konspekt lk 40 joonis
maksumäär samaks, mis teeb inimesed ühiskonnas teineteise ees võrdseks. Progressiivses süsteemis on oluline, et maksud tõusevad koos sissetuleku suurusega – jõukamatel inimestel on seega kõrgemad maksud. See võrdlus ja tasakaal oleneb ka riigi majandusest. Näiteks Eestis, kus on madalad palgad, on maksumäär kõigil sama. Kuid riikides, kus on palgad oluliselt kõrgemad, on ebaaus, kui mittejõukad inimesed maksavad sama maksumäära, mida rikkadki. Maksude kogumine on tähtis eeskätt riigile kui ka meile endile. Maksud tagavad ühishüvede pakkumise, küllaldase ülalpidamisallika kindlustamise ja inimeste tuluerisuste võimendamise või vähendamise. Näiteks julgeoleku, tervishoiu ja hariduse tagamine maksude teel. Makstes makse õiglaselt, on meil õigus nende valdkondade kasutamisele, kuid on ka neid inimesi, kes maksude maksmisi eiravad. Maksude laekumist kontrollib küll riigipoolne kontroll, kuid
Sõltub: · Veoauto registrimassist · Telgede arvust · Vedrustuse tüübist- õhkvedrustus ja kõik ülejäänu Autorongi puhul võetakse aluseks samad näitajad arvestades autorongi kuuluva veoauto näitajaid, millele lisatakse üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv. Lisaks arvestatakse haagiste suurimat massi, mis on antud liiklusregistris. Kui maksustamisperioodil muudetakse maksustamise aluseks olevaid näitajaid, siis maksustatakse suurima maksumäära alusel. Maksustamisele kuuluvad perioodi täiskalendrikuud peale registri muudatuste tegemist. Maks tuleb tasuda 15 kalendripäeva jooksul alates muutusest registris. (Kvartali viimasel kuul tehtud muutuste eest maksukoormus selles kvartalis ei suurene, kuna pole täiskalendrikuud.) Veokimaks on ettemaksuline, makstakse 2 ja pool kuud ette, 15ndaks kuupäevaks. (Samas ka järelmaksuline, 15 päeva ette.) Maksumaksja
väärtus, mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtestatud seadusele. Maksuobjekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatvt objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada, siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peera otseselt maksusuhte elemendiks, kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada. · maksumäär- aritmeetiline näitaja , mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine, maksumäära võib väljendada suhtarvuna ehk protsendina (tulumaks, käibemaks jne), aga võime väljendada ka absoluutnäitajana mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (maamaks ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv · maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja.
Haagiseis maksustatakse ainult nende kastuamise alusel autorongi kooseisus, mitte aga üldarvu järgi. Autorongi ei maksustata, kui autorongi telgede arv on sellises kombinatsioonis, mida maksumäärade tabelis ei ole. (Lehis, Lasse 2009) Veoauto omaniku või kasutaja poolt Autoregistrikeskusele avaldatud ning viimase poolt liiklusregistrisse kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana saadakse autorongi registrimass või täismass. Et leida mitme haagisega autorongi kooseisu maksumäära, siis tuleb veoauto ja üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita. (Rahandusministeerium, 2012) Kui maksustamisperioodi ajal liiklusregistris maksustamise aluseks olevaid andmeid muudetakse, siis arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis jäänud muudetud andmete kandmisest
tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup. ,,Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teeninduspotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsamaks. Ka tarbimise seisukohalt on astmeline tulumaks seda efektiivsem, mida võrdsusele suunatum on majandus
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad
raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni. ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet. Laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel. Kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega. ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik. keinsism J.M
PMM= (maksukohustuse kasv/tulude kasv)*100%. Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10
148, 151 või 156 vastavale punktile või artiklile 136, 142, 152, 153, 159, 160, 346, 347 või 382 või artikli 37 lõikele 3, kauba ühendusesisese käibe puhul artiklile 138 ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artiklile 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul; [RT I, 27.03.2013, 7 - jõust. 01.01.2013] 2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul märge „pöördmaksustamine”, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning käesoleva seaduse §-s 411nimetatud juhtudel; [RT I, 27.03.2013, 7 - jõust. 01.01.2013]
raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni. ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet. Laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel. Kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega. ülekuumenenud majandus - situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik. keinsism J.M
teadlikult kulutused suuremad kui tulud. Otsesed maksud- makstakse oma sissetulekult, tulumaks, sotsmaks Kaudsed maksud- makstakse tarbimiselt, käibemaks, aktsiis Riiklikud- kehtestatud seadustega riigikogu poolt, kehtib kogu riigis. Tulumkas, sotsmaks, käibemaks, maamaks, aktsiis jne Kohalikud- kehtestatud KOV poolt ja kehtib vallas/linnas nt: reklaamimaks, paadimaks, automaks, parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks jne Proportsionaalne maks- kõik maksavad sama maksumäära. Astmeline maks ehk progressiivne - Maks sõltub kui palju inimene teenib. Astmelise maksustamise põhimõte on: ,,Kes teenib vähe, maksab vähem. Kes teenib rohkem, maksab rohkem". Eestis on vahepealne, EL on enamasti astmeline tulumaks. Astmelist on keeruline arvutada, proportsionaalne on lihtne, üks ja sama kõigil. Proportsionaalsega tekib ebavõrdsus, rikastel jääb rohkem raha kätte. Võrdus, kõigilt võetakse nii palju raha, kui on reaalne. Vaestele jäetakse rohkem raha kätte.
lõpptarbija ehk maks tarbimisel ( käibemaks, aktsiisimaks) 2. Riiklik maks- Maksud kehtestatakse seadusega ( seda korraldav parlament). Kehtivad riigi territooriumil. Kohalik maks- Kehtestab kohalik volikogu ja kehtiv kohaliku omavolikogu piires. OTSENE RIIKLIK MAKS: · Üksikisiku tulumaks- Seda maksab üksikisik oma tulude pealt. · Praegu ( 29.09.2010) on maksumäär 21% Maksumäär on kas : 1)Proportsionaalne määr- Kõik maksavad ühe maksumäära alusel ( Eestis on nii) 2) Progressiivne ehk astmeline- Suuremate tulude saajad maksavad rohkem. 3) Regressiivne määr- Mida rohkem inimene teenib, seda väiksem määr läheb käibemaksule. Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS- Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse jäänud kasum) maksuvaba. SOTSIAALMAKS · Maks, mida ettevõtja maksab oma palgafondilt. · Alates 2000.aastast on ta riigieelarve koosseisus. · On kindla suunitlusega
Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja. Antud maks on tarbimismaksu eriliik (asendab selles valdkonnas käibemaksu). Käibemaks Käibemaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena
Maksu objekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatavat objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peeta otseselt maksusuhte elemendiks kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada. Maksuobjekt on tulu. 4. Maksumäär – see on aritmeetiline näitaja mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine. Maksumäära võib väljendada protsendina. Võib väljendada ka absoluutnäitajana, mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (nt maamaks, absoluut summa m2 kohta). Võib olla proportsionaalne (nt tulumaks). Teine võimalus on rakendada progresseeruvat maksu , kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga (nt astmeline ehk progresseeruv tulumaks). Maksumäär võib olla regresseeruv. 1000-2% 2000-1% 4000-0,5% 5
6. Aktiivne kodanik, tugev riik (meedia vabaduse kaitsmine; ID-kaardi edasiarendamine; ). 7. Eestis on hea elada (konservatiivne kodakondsus-ja immigratsioonipoliitika; haritud eestlased kodumaale tagasi; mitte-eestlastele tasuta keeleõpe algtasemel). Reformierakond Maailmavaade: Parem Eesti kõigile! 1. Esikohal on inimese vabadus. 2. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. 3. Turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste inimeste ja firmade huvide ning vajadustega. 4. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. 5
Kui isik ei ole esitanud taotlust riikliku pensioni maksmiseks, siis ei ole tal õigust saada ka kogumispensioni makseid. Esimesi väljamakseid hakatakse tegema alates 1. Jaanuarist 2009, surnud osakomanike pärijatele alates 1. Jaanuar 2007. 25.Kes hindab maa maksustatavat väärtust ja kes määrab maamaksu ? Maksumäärad. Kes tegeleb maamaksu sissenõudmisega ? Maa maksustatavat väärtust hindab kohalik omavalitsus ja kehtestab maksumäära seaduses antud vahemiku arvestades. Maksumäära määrab kohalik omavalitsus hiljemalt 31.jaanuariks, kui selleks ajaks ei ole määra kehtestatud, siis kehtib edasi eelmise aasta määr. Maamaksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet, kes väljastab maksumaksjale maksuteate 30 kalendripäeva enne maksustamise tähtaega. 26.Mis on raskeveokimaksuga maksustamise objektid ? Maksuobjektideks on veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12 tonnise ja
2 = 8000 krooni. Kolmandas astmes võetakse maksu 30% ja seda 40 000 kroonist üle jäävalt summalt ehk 96 000 - 40 000 = 56 000 krooni. 56 000 x 0.3 = 16 800. Sellele inimesele jääb siis kätte 4000 + (40 000 - 8000) + (56 000 - 16 800) = 75 200 krooni(neto). Tegelikuks tulumaksumääraks siis (100 000 - 75 200) : 100 000x 100 = 24.80% Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär, aga ei saavuta kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Regressiivne maksusüsteem
võetavast maksust; 2) Valdadel kuni 100% maalt ja hoonetelt riigile võetavast maksust (Aasmäe 1999:184). Edasi järgnes maksuvaidluste lahendamise ja maksmise kord. Nagu seaduse pealkirjaski öeldu, kehtis see ainult ühe aasta. Vabariigi Valitsus võttis 1920. a 19. Jaanuaril vastu seaduse liikumata varanduste maksu kohta maal (RT 1920, 18/19, 82). Seaduse teksti oli eelmisega võrreldes mõnevõrra muudetud või täpsustatud. Olulisim oli maksumäära suurendamine rohkem kui 10 korda. Näiteks tuli Harju-, Viru-, Järva-, ja Läänemaal iga adrasajandiku pealt senise 1,2 marga asemel maksta 1920. Aastal riigile 14 marka 40 penni. Sama suur kinnisvaramaksu tõus oli ka teistes piirkondades. (Aasmäe 1999:184-185) Maakonna- ja vallaomavalitsused ei tulnud 1919 aastal selle osa liikumata varanduste maksuga mitte välja, mis neile 16. Apr. 1919 a. seadusega ette nähtud oli. 9.dets. 1919a. seadusega (Riigiteataja NR
rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti kuulumist nii NATO`sse kui EL`i. Rõhutavad globaalse koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tugevdamiseks. Tähtsustavad Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioonidel. Pooldavad Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Reformierakond Maksupoliitika: Reformarid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. Madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta. Sotsiaalpoliitika: Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat
töötajate tegevust : märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Võib liialdamata öelda, et Egiptuses tehti enamik töid kirjutajate järelvalve all. Enamik egiptlasi olid talupojad. Et kogu maa kuulus vaaraole ja talpojad harisid seega vaarao ehk riigi maad, siis olid neil riigi ees ka kindlad kohustused. Kui vili võrsuma hkkas, hindasid kirjutajad tulevase saagi tõenäolist suurust ja kehtestasid sele järgi maksumäära, millele vastav viljakogus tuli igal talupojal pärast koristust riigi salvedesse anda. Kohustuste täitmatajätjat ootas karm karistus - piitsutamine või orjastamine. Talupoegade koormiste hulka kuulusid ka niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid, samuti töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitustel. Nii püramiidid kui ka templid olid rajatud suuremalt jaolt talupoegade kätega. Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid
Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine. Toimetulekuressurssideks on rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara. Üsikisiku jaoks ühiskond jaguneb: kõigile võrded võimalused, valikud ja otsused, rikaste valikud, vaeste valikud. Suureks huviks on võrdsus, mis tähendab, et huvitutakse sellest, et sünnilt on kõik võrdsed, saadakse rikkus, ühiskonnakorraldus soosib, põhitöö oleks igal inimesel endal
ää t on 65 mld., siis riigi maksukoormus oleks: a)) 43%;; b) 42%; c) 37%; c) d) 6% Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 18. Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat õiglusprintsiipi väljendatakse: a) horisontaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt ühesugustele sissetulekutele rakendatakse ühesugust maksumäära; b) võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse kõrgemat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele; c) "töökuse" printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele; d) nii horisontaalse kui ka vertikaalse printsiibi alusel; e) transparentsuse printsiibi alusel, mille kohaselt peaks igaüks teadma, mille eest ja kui palju
Ettevõtte tulumaks 12,1 6,2 4,5 6,8 6,0 Sotsiaalkindlustusmaksed 30,5 30,1 29,3 26,5 26,8 Muud tulud 7,3 10,7 11,8 10,6 7,8 Allikas: Riigi rahandus 1997, Riigi Teataja, 1997, 1999 Erinevalt enamikust arenenud riikidest ja ka mõningatest siirderiikidest, on Eestis rakendatud proportsionaalne tulumaks, mille määr on suhteliselt madal. Ühtlase maksumäära eeliseks peetakse seda, et ta tagab maksimaalse jaotusliku neutraalsuse, maksu kogumise ja maksude administreerimise lihtsuse ja odavuse. Sellist maksumäära peetakse ka mittediskrimineerivaks. Ühtlane maksumäär, seda eriti üksikisiku tulumaksu osas, on aga esile kutsunud palju poliitilisi 73 vaidlusi, kusjuures põhiliseks vastuargumendiks ühtlasele maksusüsteemile on asjaolu, et
investeeringutes c) väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus d) muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes 27. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta : a) suurendab avaliku sektori kulutusi b) vähendab avaliku sektori kulutusi c) emiteerib raha d) alandab maksumäära 28. Mis alljärgnevast ei ole automaatne stabilisaator : a) progressiivne tulumaks b) töötu abiraha c) proportsionaalne tulumaks d) mitte ükski neist 29. Raha hoidmise alternatiivkulu : a) on null, kuna raha on spetsiifiline hüvis b) on kaotatud intressitulu c) võrdub keskmise säästmiskalduvusega d) võrdub keskmise tarbimiskalduvusega 30. Kui kroonihoiuste intressimäär tõuseb, siis : a) rahanõudlus suureneb b) rahanõudlus väheneb
annaabi.ee 
