1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta)
näidis funktsionaalsete omaduste ja kogumaksumuse kontrollimiseks. Ilmselt saab ehitada vaid põhikonstruktsioonide näidised ja selline vajadus võib tekkida ka koos sooviga arvestada neid uurimistulemusi ehitusmaksumuse plaanimisel, sest suur aja- ja vahendite kulu ehitamisel ei võimalda ehitada mitu korda. Kui füüsiliste näidiste valmistamine pole ehituses tavaliselt võimalik, siis ehitise projekteerimine peab toimuma nii, et saadakse kinnitus tellija soovide rahuldamisest. Seega on vaja koostada mudel, mis iseloomustab tegelikku olukorda väiksemas ulatuses, kuid siiski selliselt, et oleks võimalik reaalse hinnangu andmine. Need mudelid võivad olla: • füüsilised (kolmemõõtmeline makett) • matemaatilised (soojuskao valem) •statistilised (seaduspära väljatoomine kogutud andmete alusel) Maksumust võib pidada üheks hoone otstarvet ja välisilmet iseloomustavaks parameetriks ning seega
3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist.
3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale. See läbi vabanesid ehituse omanik ja arhitekt paljudest korraldusprobleemidest ja omanik oli kaitstud täpselt piiritletud kohustusega tasuda, millega ta sidus ennast enne tööde alustamist lepingu sõlmimisel. Üle sajandi funktsioneeris see süsteem edukalt ja ta on ka tänapäeval laialt kasutusel, kuigi on kadunud selle esialgne lihtsus. Siiski pani selline meetod ühe täiendava kohustuse arhitektile: lõpetada tööjoonised ja lahendada ehitusega seotud pisiküsimused enne hinna määramist.
Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli
tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades tekib võimalus koostada detaileelarved ja kasutada neid kulukontrolli lähtealustena Tabel 4.1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb. Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus
3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele.
Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on mitu (projekteerija, tellija, ehitaja) 2. hoonete ja ehitiste individuaalne iseloom 3. ehitusmaksumus sõltub suuresti kohalikest tingimustest 4. ehitusprotsessid on pikaajalised (sõltuvad aastaaegadest) 5. ehitustoodang on materjalimahukas, 60-70% 6. eelarvelise kasumi ja ehitusmasinate kulude arvutus on eripärane 7. ehitustoodangu maksumus määratakse eelarvega, mis koostatakse projekti ja alusdokumentide järgi 8
· Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia; nt: liftid, eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus, arvestada eraldi. 1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet. · Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. · Ehitis jagatakse mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. · Nt: kandvad seinad, katuse konstruktsioon jne. · Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. 1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet. · Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. · Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel.
-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
tehnosüsteeme ja -võrke, krundisiseste rajatiste, teede ja platside tehnilist lahendust. Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Hoone projekteerimist korraldab peaprojekteerija, kelle tegevus hõlmab kõiki projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). PROJEKTI STAADIUMID: Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks. Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida
võrdub marginaaltuluga; e punktini, kus marginaalkulu kõver lõikub marginaaltulu kõveraga altpoolt. 9 Ehitusfirma analüüsi osad Organisatsiooniline struktuur, juhtimisdetailid, insenerikogemus Finants ja tootmisohje osakonnad Füüsiline ressurss Firma majandusanalüüs Lepingute analüüs – iga lepingu detailne vaatlus. Milline oli plaanilise ja tegeliku kasumi suhe, kuidas mõjutas kasumit lepingu tüüp, asukoht, kestus ja tellija? 10 Kuidas muutub ehitusfirma edukus eelarvestamise täpsuse paranemisel Tegelik kasumimarginaal tõuseb, kui eelarvestamise täpsus suureneb Kui eelarvestamise täpsus suureneb ja töövõtja soovib säilitada sama käivet, tuleb: a) Vähendada lisakulude ja kasumi protsenti b) Osaleda rohkem võistupakkumistel c) Osaleda rohkem võistupakkumistel ja vähendada lisakulude ja kasumi protsenti
Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See projekti tasuvus. Hõlmab ka asukoha uuringud, piirkonna Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist
Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.valmimine mingiks kindlaks tähtajaks, 2. projektikestuse lühendamine. Kuid arvestada tuleb veel muudatuste tõenäosust projektis, projekti keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust. 3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid.
(kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1 Võistupakkumine on konkurss mille korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik ning mille eesmärgiks on leida töövõtja, kes teeks töö ära võimalikult väikese eelarvega. Võistupakkumised toimuvad ehitusturul, kus osapoolteks on tellijad ja tööpakkujad ehk ehitusfirmad. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st. leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud
KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. 2 1.SISSEJUHATUS EHITUS - tegevus - majandussektor projekteerimine ja ehitamine, kaasaarvatud ehituse tellija tegevus - ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste. Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes.Tee ehituskorraldus on teedemajanduse tehnilist ja inimlikku külge uuriv ning ühendav teadus. Tee-ehituskorraldus on tihedalt seotud tehnoloogiaga, mis määrab organisatsiooni laadi. 4. Tee-ehituskorralduse põhimõtted
2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP
111. Väljundid kavandi koosseisus et kontrollida - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatoodeks ehituse maksumust. vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema Ehitustööde kirjeldused, plaanid, kontrolleelarve, kulutusi arbitree-rimiseks ilma kindluseta, et see töömahtude loend (liigendatud), kasutus- ja tulu toob, hoolduskirjad, kohustus järelevalve osas, vastutus - toovotja riskib ilmastikuga, streikidega jne
asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid, graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul. (4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses. 2 Projekti staadiumid Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama
1. Kuluarvestuse eesmärgid Alustava või väikese ettevõtte puhul võib esialgu tunduda, et tähtis on ainult ülevaade raha liikumise üle ning kulutuste täpsemale rühmitamisele ja analüüsile polegi vajadust aega kulutada. Ometi tekivad taolist põhimõtet järgides aja jooksul kindlasti probleemid. Omamata selget ülevaadet kui suured on kulutused toote valmistamisel või teenuse pakkumisel, seatakse ohtu ettevõtte areng. Näiteks tekib võimalus vastu võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. Vi
o Defektid o Muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega 7. Nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist 8. Keelab mittevastavate materjalide kasutamise 9. Kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan) 10. Kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist 11. Tagab täitedokumentatsiooni vormistamise 12. Kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist 13. Osaleb tellija koosolekutel 14. Tõendab kaetud tööde vastavust 15. Annab makseloa tehtud tööde osas 16. Osaleb vastuvõtukomisjoni töös V.2 1. Loetle faasilised juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine - prognoosimine - plaanimine - reguleerimine 2. Milleks on vajalik ehituskulude liigitamise standard? - jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel - võrrelda kuluarvutuste tulemusi
vahendite kasutamise kogemust ning võimalust. Projekti maksumuse hinnangute täpsus sõltub projekti kohta teadaoleva informatsiooni kogusest ja usaldusväärsusest. Peamised tarkvara maksumuse hindamise meetodid on: 1) Algoritmilised mudelid (tarkvara meetrika tulemuste alusel arvutatakse eeldatav üldkulude summa) 2) Ekspert hinnangud 3) Võrdlemine analoogsete projektidega 4) Parkinson'i meetod (projekti maksumus surutakse tellija poolt etteantud summa sisse) 5) Võidupakkumise hind 6) Langev meetod (projekti maksumust hinnatakse lõpptoote üldiste parameetrite alusel) 7) Tõusev meetod (iga projekti kuuluva tarkvara komponendi maksumust hinnatakse eraldi, kogu projekti maksumus saadakse nende summeerimisel ja üldkulude lisamisel). Praktikas tuleks kasutada mitut erinevat meetodit, võrrelda neid ja hinnata projekti maksumust korduvalt. 40. Millest koosneb projekti üldmaksumus?
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt
tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
· Koolituse läbiviimine. · Praktika läbiviimine. · Bussijuhtide atesteerimine. Tegevuse "koolitajate leidmine" sooritamiseks vajalikud ülesanded ja vastutajad võivad olla järgmised; · Sobivate koolitusasutuste leidmine (personalispetsialist). · Lähteülesande vormistamine (personalispetsialist). · Pakkumisdokumentide väljasaatmine (assistent). · Pakkumiste analüüs (assistent). · Teostaja valik (projektijuht koos personalispetsialisti ja tellija esindajaga). · Lepingutingimuste täpsustamine (jurist). · Lepingu vormistamine (jurist). · Lepingu sõlmimine (projektijuht). Iga ülesannet on võimalik omakorda alapuktideks liigendada. Näiteks lähteülesande valmimise protsess võib sisaldada mitut kavandi faasi, arutelu, eksperthinnangut, tõlget jne. Graafik peab olema piisavalt liigendatud, et realistlikult hinnata vajalikke ressursse ja 16 aega
Fayoli 14 printsiipi oli üks esimesi ja on senimaani üks kõikehõlmavamaid/laialdasi juhtimisteooriaid. Samuti peetakse tema panust tänapäevaste juhtimisteooriatele kõige suuremaks. 5. F.W.Taylor'i ja tema kaasaegsete panus juhtimisõpetusse ja töökorralduse põhimõtetele FREDERICK WINSLOW TAYLOR 1856 1915 `Teadusliku juhtimise vaimne isa' insener firmas Bethlehem Steel A PIECE RATE SYSTEM 1895 SHOP MANAGEMENT 1903 PRINCIPLES OF SCIENTIFIC MANAGEMENT 1911 soov leida lahend: Kas on võimalik töötada kvaliteetselt, lihtsalt, kiiresti ja ohutult? LÄHTEKOHAD · luua normaalsed TÖÖTINGIMUSED · anda töö tegemiseks õiged TÖÖRIISTAD · valida ja ÕPETADA töö tegijat · kujundada MOTIVATSIOON / HUVI teha edukalt tööd · juhtkonnal tuleb ÕPPIDA juhtimist JÄRELDUSED · edukas juhtimine eeldab investeeringut · selge töö ja vastutuse jaotus juhtkonna ja tööliste vahel · teaduslikult põhjendatud reeglid töö korralduses
tervisekaitseinspektsioon jne), projekti kinnitamine. Kohaliku omavalitsuse poole tuleb pöörduda juhtudel, kui kavatsus on muuta eluruumi kasutusotstarvet, ehitada olemasolevale külge, peale või alla, muuta fassaade. Ühistute ja korteriomanike ühisuste korral tuleb eluruumide renoveerimise planeerimisel, mis on seotud elamu ühisosa muutmisega, saada kooskõlastus teistelt korteriomanikelt (see puudutab näiteks ka hoone kandvatesse seintesse avade tegemist oma eluruumi sees). 5. Töövõtja leidmine, mis tööde suure mahu korral tuleks teha konkursi teel. Siinjuures on hoiatuseks, et kõige odavam pakkumine ei ole veel optimaalseim pakkumine. Sellele järgneb lepingu sõlmimine. Suur viga on töövõtja (kui selles küsimuses targema) poolt koostatud lepingule allakirjutamine enne kompetentse ja usaldatava ehitusjärelevalve spetsialisti kaasamist töösse. Korrektse lepingu sõlmimine on tähtis moment kogu kavandatava töö õnnestumiseks, seejuures
(2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. · hoonestusõigus (superficies) on juriidiline konstruktsioon, mis lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast · hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all · hoonestusõigust ei ole vaja seada maaga mittepüsivalt ühendatavate ehitiste rajamiseks need ei ole maatüki olulised osad · hoonestusõiguse seadja (kinnisaja omanik) muutub seadmisega kaudseks valdajaks, mitte kaasvaldajaks · hoonestusõiguse alged on feodaalühiskonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
