1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu? Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. (KMS § 3 lg 3) Käibemaksu peab maksma ka: (KMS § 3 lg 6) - võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses; (KMS § 3 lg 6 p 1) - maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma; (KMS § 3 lg 6 p 2)
1. Piiratud maksukohustuse tingimused? · Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade , välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni; · välisriigi isik, kes ei ole registreerinud end maksukohustuslasena ning kellel puudub püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega. 2. Kes võivad olla piiratud maksukohustuslased? · Isikud, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslastena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu tegelevad ettevõtlusega Eestis. 3. Piiratud maksukohustuse tekkimine kauba soetamisel`? Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade , välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend,
ja infotehnoloogia valdkonnas. 5 KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu.
Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel. Maksukohustuslane ja maksukohustus Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane)
maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumääraga ei oma tähtsust, kas veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis. 3. KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise
4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. 1 5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. 6. Mis on eksport? §5 Kauba eksport on: 1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 16 000 EUR ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri
Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud Käibemaksuseaduse §37-s Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise
Ahvenamaa, Kanaari saared; KMS § 6 lg 4). Näiteks reisija peab kauba impordilt maksma käibemaksu juhul, kui on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära. Sel juhul moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Kauba ühendusesisene käive: Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui: *Müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri ning *Kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja *Arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale KMS § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile. KMS § 37 lg 81
Äriregister-Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Registrikood-Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. FIE-võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele.Üksikettevõtja. Prokuura-volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes.
etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel pidevad muudatused, kuid bilanssi ei formeerita suvalistel aegadel, vaid alati perioodi lõpu (alguse) seisuga. 7. Põhivõrdused 8. Arvele esitatavad nõuded ja lihtsustatud arve 17.2.1. Arvele märgitavad andmed Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7): 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise
maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Piiratud käibemaksukohustuslane Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Muu isik Mittemaksukohustuslane, kes impordib kauba, soetab teisest liikmesriigist aktsiisikauba (välja arvatud füüsilise isikuna isiklikuks otstarbeks) või uue transpordivahendi, lõpetab kauba maksuladustamise ilma
2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. 14. Maksuvõlg • Maksuvõlg MKS tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress 15. Intressid • Intressi määr on 0,06% päevas (MKS § 117 lg 1)
majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu vms. Füüsilisest isikust ettevõtja Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15. eluaastast. Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250 tuhandet krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu ja Tolliametis. Juhtimine Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud vähemalt planeerimist, organiseerimist, mehitamist, motiveerimist,
3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7): arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
kasum VARA=KAPITAL Sealhulgas kapital koosneb: VARA=VÕÕRKAPITAL (kohustused) + OMAKAPITAL Omakapital = vara – võõrkapital (kohustused) Bilansi põhivarem on järgmine: VARA=VARA SOETAMISE ALLIKAD=KAPITAL Arvele esitatavad nõuded (KMS järgi): Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamisel tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid: 1. Arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2.Maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number (s.o KMKR nr); 3. Kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4.Kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel ; 5. Kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6. Kauba kogus või teenuse maht; 7. Kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive; 4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu; 5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine . Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 16 000 EUR ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast alates
Dokumentide liikumise kord koostamisest või ettevõttesse saabumise hetkest kuni nende arhiivi paigutamiseni on fikseeritud dokumendikäibega. Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide eest vastutab raamatupidaja, eelmiste perioodide raamatupidamise dokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht. Käibemaksuseadus sätestab nõuded arvetele (KMS § 37). Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus
· aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamisega ning sellega kaasnevate sisekontrolli rakendamisega seotud asjaolud · · Arve (KMS §37 lg 7) · Arvele tuleb märkida: · Arve järjekorra number ja väljastamise kuupäev · Maksekohustuslase nimi, aadress, maksukohustus-lasena registreerimise number · Kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress · Kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel · Kauba või teenuse nimetus või kirjeldus · Kauba kogus või teenuse maht · Kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast
Maksustamine sõltub sellest, kas seadus loeb käibe tekkimise kohaks Eesti (sellisel juhul lisandub teenuse maksustatavale väärtusele käibemaks standardmääras) või kui teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, on käibemaksu määr 0%, välja arvatud maksuvaba käibe korral (Ettevõtja Infovärav). Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 250 000 krooni ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast
2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. Sätet ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number; 3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup; 4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed,
tegelemist kahtluse alla. Kui MTAja hiljem kohus on järeldanud, et vähemalt teatud osas ei ole isiku tegelemine ettevõtlusega kahtluse all, siis on isiku ettevõtlusega tegelemise fakt tuvastatud ja käibemaksukohustuslase registreeringut ei tohiks kustutada; 3) kui isiku maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, tekib tal KMS § 19 lg 1 kohaselt nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida. OÜ Vollmond puhul oli 16 000-eurone käive täis nende tehingutega, mida MTA kahtluse alla ei seadnud. Seega tekiks olukord, kus MTA arvates ei ole OÜ Vollmondettevõtlus Eestis tõendatud, kuid ometi on OÜ-l Vollmond kohustus ennast käibemaksukohustuslasena registreerida; 4) maksuhaldur rikkus ärakuulamispõhimõtet, kui ei andnud kaebajale enne registrist kustutamist võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Kaebajal on olemas
0,3% Aktsiisid Kütuseaktsiis ca 50% Käibemaks; 26,9% Alkoholiaktsiis ca 29% Tubakaaktsiiis ca 19% Allikas: 2019.aasta riigieelarve seletuskiri KÄIBEMAKS VALUE ADDED TAX - VAT LISANDUNUD VÄÄRTUSE MAKS Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib kohustus end maksukohustuslasena registreerida (registeerida saab ka vabatahtlikult) ning tekivad kohustused, sh: • lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma (KMS § 29) • tasuma käibemaksu (§ 38) • säilitama dokumente ja pidama arvestust (§ 36 ) • esitama nõuetele vastavaid arveid (§ 37) KÄIBEMAKSUMÄÄRAD
Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud Käibemaksuseaduse §37-s. Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve
1. ETTEVÕTLUS, ETTEVÕTJA, ETTEVÕTE- MÄÄRATLEMINE, FIE OLEMUS FIE on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupa või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Ehk füüsilisest isikust ettevõtja FIE on füüsiline isik, kes tegeleb majandusega. Eestis võib FIE olla isik alates 15 eluaastast. Alaealisel on FIEna tegutsemiseks vaja vanema nõusolekut. FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. FIE tuleb tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele, ehk tema käive ületab aastas 250 tuhandest krooni. Teised FIEd registreeritakse kohalikus Maksu- ja Tolliametis. Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiline eesmärk on kasumi teenimine. Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid: ,,toota raha" ühiskonna toimimiseks; ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine;
5) Kauba ühendusesisene soetamine. KMS PARAGRAHV 3 LÕIGE 4 Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutele, kusjuures KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu: 1) Oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustav käive); 2) Teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; 3) Eestis paigadatava või kokkupandava kauba soetamiselt ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud makusukohustlasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; 4) Kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;
Kohustuslikul erikorra pidamisest loobumisel teavitab FIE sellest kirjalikult Maksu ja Tolliametit hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates loobuti erikorra pidamisest. PIIRATUD KÄIBEMAKSUKOHUSTUS Piiratud käibemaksukohustus tekib: Kui isiku poolt ühendusesiseselt soetatud kaupade, v.a aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10225 eurot; Kui isik saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata välisriigi maksukohustuslaselt kas või ühe krooni eest järgmisi teenuseid (siinjuures on esitatud valik neist, millega kokkupuutumine iseendale tööandjatel reaalsem on): 1. Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse ülekandmine; 2. Reklaamiteenus; 3. Konsultatsiooni, raamatupidamis, õigus, audiitori, inseneri, tõlke, andmetöötlus või infoteenus; 4. Tööjõu vahendamine; 5
07.2014, 7) » Esitamise ja täitmise juhised MTA veebilehel http://www.emta.ee/index.php?id=35478, täitmise näited http://www.emta.ee/index.php?id=35643 Kes peavad INF-i esitama » Peavad esitama: » Käibemaksukohustuslased (NB! ka 0-deklaratsiooni, kui mingeid arveid pole) (käibemaksugrupi liikmete eest esitab esindusisik INF-i iga liikme kohta eraldi) » MTÜ ja SA oma ettevõtluse osas » Eelarvelised asutused oma ettevõtluse osas » Maksukohustuslasena registreerimata isikud, kes on märkinud arvele käibemaksu » Ei pea esitama: » piiratud maksukohustuslased 5 4.09.2014 Millal tuleb INF esitada » INF esitatakse koos KMD-ga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks » Esimest korda esitatakse 22. detsembriks 2014 novembrikuu kohta
§ 15. Käibemaksumäärad (1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 24 sätestatud juhtudel. § 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon (1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.
Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s. Lisas ,,nõuded ostjate vastu" kirjutatakse bilansi rida täpsemalt lahti. Eraldi tuuakse välja nt ostjatelt laekumata arved, ebatõenäoliselt laekuvad arved, nõue osaniku vastu, maksude ettemaksed ja tagasinõuded, laenu-, intressinõuded, ettemaksed jne. Arve kohustuslikud rekvisiidid: arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; müüja nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; ostja nimi ja aadress; ostja KMKR number; kauba või teenuse nimetus ja kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasema kauba või teenuse osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma KM-ta ning allahindlus, kui see pole
Dokumentide liikumise kord koostamisest või ettevõttesse saabumise hetkest kuni nende arhiivi paigutamiseni on fikseeritud dokumendikäibega. Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide eest vastutab raamatupidaja, eelmiste perioodide raamatupidamise dokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht. Käibemaksuseadus sätestab nõuded arvetele (KMS § 37). Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku
Seadusega võib sätestada füüsilise isiku ettevõtjaks olemise õigusele piiranguid. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksuametis vastavalt käibemaksuseadusele. Seaduses võib sätestada muud juhud, mil füüsilisest isikust ettevõtja peab olema kantud äriregistrisse.3 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 11 Ärinime mõiste
16. b Question 16 Maksukohustuslased on : Vali üks vastus. a. ainult juriidilised isikud Väär b. nii juriidilised kui füüsilised isikud Õige c. kõik elusorganid Väär Maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik (seega nii füüsiline kui juriidiline isik, nii resident kui mitteresident), kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla-, või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 3 lõige 1). 17. b Question 17 Mis on maks ehk millega on maksude näol tegemist? Vali üks vastus. a. mitterahaline sooritus ehk üldkasulik töö Väär b. rahaline kohustus Õige c. loonustasu Väär Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. - vikipeedia
nimekiri); · ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete tegemisel.Ainult kasumi teenimisel maksukohustust ei teki. o o Käibemaks o Maksumäärad: 20%; 9%; 0%. o Maksukohustuslased: FIE; Juriidiline isik. o Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eur (250 000 krooni), tekib ettevõtjal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida Maksu- ja Tolliameti registris. o Käibemaksu makstakse järgnevalt: o - Ostuarve: ostuhind + SKM (sisendKM tasutakse müüjale) o - Müügiarve: müügihind + RKM (KM realisatsiooniltlaekub ostjalt) o - Maksuametile makstakse RKM-SKM o - Kui vahe negatiivne, siis käsitletakse ettemaksuna ning maksuamet tagastab selle ettevõttele või jätab teiste maksude katteks. o - KM arvestus toimub tekkepõhiselt igakuiselt
Isiku õigused ja kohustused lähevad üle üldise õigusjärgluse käigus ehk vastavalt pärimisseaduse sätetele. Pärimine toimub pärimisseaduses ette nähtud korras. Äriregistrist kustutamine FIE kustutatakse äriregistrist tema notariaalselt kinnitatud avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel. Piiranguna sätestab seadus, et FIE-t ei kustutata registrist tema avalduse alusel, kui ta peab vastavalt seadusele olema registrisse kantud (eelkõige juhul, kui FIE on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele). Viimatinimetatud juhul peab FIE enne äriregistrist kustutamiseks avalduse esitamist taotlema enda kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist. Seega võib FIE tegevuse lõpetamisel eristada kahte aspekti tema registrist kustutamisel. Juhul, kui FIE ei ole kohustatud registreeruma maksukohustuslaste registris, esitab ta tegevuse lõpetamisel notariaalselt kinnitatud avalduse äriregistrile
äriregistrisse tema avalduse alusel. (ÄS § 5114 (1)). Puudub kohustus end arvele võtta ka maksukohustuslaste registris (Maksu- ja Tolliametis). See toimub automaatselt, kuid ei puuduta käibemaksukohustuslaseks registreerimist, mis tuleb 16000 eurot ületava aastakäibe puhul teha eraldi. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. ÄS § 75 (1) · ÄS § 3 lg 2 kohaselt tuleb FIE kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tol-liametis vastavalt käibemaksuseadusele. · KMS § 19 lg 1 järgi tekib isikul kohustus end maksukohustuslasena registreerida, kui maksustatav käive ületabkalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot · Advokatuuriseaduse74 § 51 kohaselt võib vandeadvokaat õigusteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. Füüsilis-st isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat peab olema kantud äriregistrisse.
kuuluvat kinnisasja (ilma et äriühing oleks talle selle õiguse prokuuras andnud ning selle kohta oleks tehtud märge äriregistrisse ÄS § 16, lg 2). 33. Kas füüsilisest isikust ettevõtja võib nõuda enda registreerimist äriregistris, kui tema käive ei ületa käibe maksuseaduses sätestatud määra? Äriregistrisse kantakse FIE tema nõudel või seaduse alusel. ÄS § 3 lg 2 kohaselt tuleb FIE kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. KMS § 19 lg 1 järgi tekib isikul kohustus end maksukohustuslasena registreerida, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 euro. Advokatuuriseaduse74 § 51 kohaselt võib vandeadvokaat õigusteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat peab olema kantud äriregistrisse. 34. Mis on kontsern