Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maksuarvestuse kordamisküsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käibemaks, tulumaks, maksud, maksuvaba, soodustus, annetus, töötasu, erisoodustus, käive, töötaja, ettevõtlusega, piirmäär, maksumaksja, import, soetatud, arvestamine, maksustamise, hüvitis, kingitused, annetuse, mitteseotud, väljamakse, ühendusesisene, tööandja, aastatulu, kulusid, sõiduauto, sotsiaalmaks, maksustamine, annetusedRiigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus
Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks;
või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. 14. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive? §11 Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel. 15. Millised on kehtivad käibemaksumäärad? §15 Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE..............................................
käibemaksuseadust ja teavet internetist. 1. KÄIBEMAKSU AJALUGU 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna Lisandunud väärtuse maks, mida meie Eestis tunneme käibemaksuna, on uuema aja nähtus, mille võidukäik jääb 20. sajandi teise poolde. Kui võrrelda käibemaksu ja tulumaksu arengut, siis osaliselt on see toimunud paralleelselt. Selle põhjuseks on see, et maksustamine on alati käinud kaasas ühiskondliku korraldusega ning tänapäevane tulu- ja käibemaks nõuavad administreerimiseks üsnagi suurt haldusaparaati ning kontrollivõimalusi. Enam ei piisa sillal seisvast relvastatud sõduritest, kes möödujatelt raha nõuavad. Just selliselt on toimunud algselt maksude kogumine. Vanimate maksude hulka kuuluvad tollid ning nende jäljed ulatuvad vanasse Egiptusesse ja Idamaadesse kolmandasse aastatuhandesse e. Kr. Maksudest ei saa mööda ka piibel. Näiteks Moosese 3. raamatus (3 Mo 27, 3-32) 13. saj. e. Kr
Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ületava osa hüvitab töötaja tööandjale. NÄIDE:Töötaja hüvitab tööandjale kulud, mis ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustused (1) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; 4) lähetusega seotud kulude hüvitamine piirmäärasidületavas osas; 5) isikliku
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks.
võõrandamine, mis KMS § 2 lg 3 p 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5. Kes peavad maksma käibemaksu?
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4
Käibemaksumäärad 8-9 Maksuvaba import 9 Arved 9 - 10 Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine 10 - 11 Maksuladustamine 11 - 12 Kasutatud kirjandus 13 Sissejuhatus Käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu. Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid.
Tulumaksusoodustusega nimekirja eesmärk: TuMS §-de 11, 27 ja 49 võimalused maksuvabade: 1. Annetuste kogumiseks JI soodustused FI soodustused 2. Stipendiumite maksmiseks Õppe- ja teadustööks Loome- ja sporditegevuseks 3. Ühingule kehtivad soodustused Maksustamine Regulatsioon ei erine üldjoontes teistele JI kohaldatavatest regulatsioonidest. TULUMAKS SOTSIAALMAKS KÄIBEMAKS Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse: ○ Erisoodustused ○ JI poolt tehtud kingitused / annetused ○ Vastuvõtukulud ○ Ettevõtlusega mitteseotud kulud ○ Palk ja muud tasud Tulumaksuga ei maksustata: ○ Teenitud tulu ○ Projektirahad Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatakse: ○ FI-le tehtud väljamaksed ○ Erisoodustused Käibemaks Kui käive ületab kalendriaastas 16 000 eurot, tuleb kolme
Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%
liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele 4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele; 6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 9. Milline on maksuvaba tulu 2010 aastal ? 2250 krooni kuus 10. Spordiklubi missioon, visioon ja strateegiline planeerimine 11. Tööjõu maksustamine 12. Erisoodustused ja nende maksustamine Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast
arvutatud töötasu. 2. lisatasud summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt, kas heade töötulemuste täitmise eest või nõutust parema töö eest. 3. juurdemaksed summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine. Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega. Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni: 1. seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%) 2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.)
avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtusest, mitte maksumaksja isikust. Käibemaksuga maksustamisel ei tehta tavaliselt vahet, kes on müüja või ostja. Käibemaks on perioodiline maks. Eestis on käibemaksu periood üldjuhul üks kuu
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
EESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest............
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
Ettevõtlusel on aga teisigi ülesandeid: ,,toota raha" ühiskonna toimimiseks; ostjate ja klientide vajaduste rahuldamine; tagada omanikele ehk füüsilisest isikust ettevõtjale sissetulek; anda võimaluse eneseteostuseks (FIE 2010). Ettevõte tähendab üsna sageli kõnekeeles ikka veel ainult äriühingut. See tähendus on niivõrd sügavalt juurdunud, et isegi majandusministeeriumi tellitud ja maksumaksja raha eest läbi viidud ettevõtlusuuringutes kirjutatakse ,,ettevõte" ja mõeldakse juriidilist isikut, samal ajal keelduvad uurijad aru saamast, et midagi on seejuures valesti. Äriseadustiku § 5 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb aasjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ehk siis lihtsamalt öeldes on ettevõte vara, millega ettevõtja tulu teenib
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j
jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist.
3) Juriidiline isik maksab 2012. aastal dividende 200 000 eurot. Kui suur tulumaksukohustus tal tekib? Arvutus: (200000/0,8)*0,2=50000 eurot. 4) Käibemaksukohustuslase kogukäive (ilma käibemaksuta) jaanuarikuus 2012 oli 200 000 eurot. Selle käibe jaoks on ettevõtte ostnud teistelt käibemaksukohustuslastelt kaupa ja teenuseid 60 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. veebruariks 2012? Müügist laekunud käibemaks on 40 000, sisendkäibemaks on 10 000, seega maksukohustuseks on 30 000 eurot. Teine lahenduskäik: Kogukäive 200 000+40 000 (240 000 koos km-ga) Teenuseid 60 000 (50 000 ilma km-ta!) 40 000-10 000(sisendkm)=30 000 5) Ettevõte ühendusesisene käive 2012. märtsis on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on tal siseriiklik käive 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Teistelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga).
toimetati, või ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. Näide Eesti maksukohustuslane E ostab kauba väärtusega 500 eurot Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel. E deklareerib järgmiselt: *Käibedeklaratsioon: kauba väärtus 500 eurot lahtris 1 ,,20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" ning 100 eurot lahtris 4 ,,Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2) ja kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaubaga, siis ka lahtris 5 ,,Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata". Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivsetes lahtrites 6 ,,Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku, sh" ja 6.1. ,,Kauba ühendusesisene soetamine". * käibe aruandel kauba soetust ei deklareerita.
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12
........................................................................................ 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu...................................................................................................... 24 3 Sissejuhatus
annaabi.ee 
