SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension 2) KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION (2. sammas) · Rakendus 2002. aastal · On kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist 3) VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS (3. sammas) · Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus
Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast ning töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16–24- aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud. 7. Kui kaua makstakse palgatoetust ja kui suur see on ? Palgatoetust makstakse tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu sõlmimisest arvates, vastavalt Eesti Töötukassa ning tööandja vahel sõlmitud halduslepingule. töötu töölerakendamisel makstava palgatoetuse suurus on 50 protsenti töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
Informatsioonvalitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta
Vaskin. Vaatlust teostatakse kahel päeval üheaegselt kahes kaupluses. Esimene päev on pühapäeval 16.01.2011 kellast 17.00 kuni 22.00 ja teine päev teisipäeval 18.01.2011 kellast 08.00 kuni 13.00. 1.4 Sihtrühm. Vaadatakse maksjaid, fikseeritakse nende sugu ning nendega koos viibivaid isikuid. Hinnatakse nende keskset vanust ning ostetud kauba väärtust ja tüüpi (nt. toidukaubad, alkohol, olmekaubad). Vaadetakse, kas makstakse kaardiga või sularahas. Kui makstakse sularahas, kas kontrollitakse tagasiantva raha. 4 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2. TULEMUSED 1. Esimene päev, pühapäev 16.01.2011, kellast 17.00 kuni 22.00. Igas poodis oli jälgitud üks kassa, juhul, kui rahvast ei olnud või kassapidaja tegi paussi, teostati vaatlust kõrvalkassa järele. Tabel.1.1 Meeste ja naiste osakaal.
sõlmitud ei ole töölepingut. Tööandjat ei kohusta mitte miski. Paljud tööandjad ei taha töölepinguid sõlmida, kuna siis peaks ta maksma riigile erinevaid makse (sotsiaalmaks ja käibemaks) ja peamine põhjus on kindlasti see, et tööandjale jääks endale rohkem raha kätte. Musta töö tasumine toimub käest kätte, üldiselt lepitakse mõlema poolega suuliselt kokku kindel aeg, kuna töötasu makstakse ning summa, mille töötaja oma tööga välja teenib. Kasud on sees tegelikult mõlemal poolel, kuna tööline võib saada tunduvalt rohkem palka, kui töölepinguga tööl olev isik ja tööandjale jääb samuti rohkem raha, kuna riigile jäävad maksud maksmata. Samas on ka must töötamine pikemas perspektiivis kahjulik eriti töötajale, kuna talle ei kogune pensionifondi mitte midagi, pensionieas ei saa inimene riigi käest rohkem pensioniraha, kuna tal pole seadusesilmis tööstaazi.
Iga laps soovib, et tal oleks soe ja turvaline kodu ning toimetulevad vanemad. Lapsed tunnetavad vanemate probleeme vahetult ja elavad raskusi valusalt üle. Mina arvan, et siin saab oma abikäe ulatada kohalik omavalitsus,kes toetaks enam raskustesse sattunud peresid;seisaks selle eest, et igal lapsel oleks oma kodu, mis on korras,soe, turvaline,aitaks kaasa uute töökohtade loomisele, et vanemad leiaks töökoha, mis oleks kodule lähedal ja kus makstakse korralikku palka. Olulisel kohal on ka kool.Kõigil lastel peaks olemas olema vajalikud koolitarbed ning,et iga laps saaks koolis sooja toitu süüa. Koolikeskkond peaks iga lapse jaoks olema turvaline, kedagi ei kiusataks, kooliruumid oleksid ohutud, soojad ja lapsesõbralikud. Kindlasti on oma roll ka hoolivatel ja abivalmitel õpetajatel. Lapsi ümbritsev keskkond peab olema turvaline ning pakkuma piisavalt mõistlikke vabaaja veetmise võimalusi
Tööajas, töötasus, töölepingu tähtajas, töötegemise asukohas , tööle asumise ajas (vajadusel katseajas, puhkuses) 18.Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? - Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord; - Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku; - Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises; - Makstakse rahas, muud hüved antakse hüvedena (ametiauto, spordiklubi kuukaart vmt) - Brutosummana; - Töötajal õigus nõuda tööandjalt tasutud makse või maksu hüvitamist; 19.Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja
lähetuskohale sõitmiseks kulunud kulude kompenseerimist. Kulude katmine toimub kulusid tõendava dokumendi alusel. Tööandja poolt kirja pandud töölähetuse päevaraha ning lähetuse kulude maksmise otsuses peab olema: töölähetuse koht, kestus, ülesanded, kompenseerivate lähetuskulude ja päevaraha suurus. Välislähetuse maksmine tingimused *Kui komandeering asub välisriigis töö tegemise kohast vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, makstakse töötajale välislähetuse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest *Kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00, makstakse päevaraha välislähetusse väljasõidu päeva eest. Kui sõiduk saabub pärast kell 3.00, makstakse päevaraha välislähetusse saabumise päeva eest. *Kui ametnik välislähetusest tuleb ning samal päeval uuesti välislähetusse läheb, makstakse päevaraha üks kord.
3) lapsehooldustasu 6) lapsendamistoetus 7) lasterikka pere toetus 8) kolmikute või enamarvuliste mitmike toetus Riiklike peretoetuste eesmärgiks on hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. 2.2.1. Sünnitoetus Lapse sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse iga lapse sünni puhul. Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest. Samuti on sünnitoetusele õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Nimetatud toetust makstakse siis, kui lapse sünd on kehtestatud korras registreeritud. Kui laps sündis surnult, siis seda toetust ei maksta. Sünnitoetuse suuruseks on 320 eurot iga sündinud lapse kohta. Lapse sünnitoetus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel
Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus. Vajaduspõhine peretoetus – riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus.Vajaduspõhise peretoetuse suurus 2017. aastal on 45
keelduda lähetusest kui ettemaksu pole mõistlikul ajal tehtud. Kulude hüvitamiseks teeb tööandja kirjaliku otsuse. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Töölepingu seaduse kohaselt on välislähetuse päevaraha alamäär 22,37 eurot. Päevaraha makstakse töötajale siis, kui: · Välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. · Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ja saabub pärast kella 3.00. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse
töötuna arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Kes saavad töötuskindlustushüvitist? Isik, kes on ennast töötukassas töötuna arvele võtnud. Töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on vähemalt 12 kuud kindlustusmaksestaazi Ei tohi meelega tööd kaotada. Kui suur on see hüvitis? Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse kinni 30% töötaja varasemast töötasust, seejärel 40% (Arvesse lähevad viimasele 3-le kuule eelnenud 9-l kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks) Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik)
alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema töökohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Hüvitised Töölepingu seadus: Tööandja maksab töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuss. Koondamise korral on töötajal õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures või ametnikule, kelle teenistusstaaz on kestnud viis kuni kümme aastat, siis makstakse ühe kui keskmise töötasu või palga ulatuses või üle kümne aasta, siis on saadava tasu suurus kahe kuu keskmise palga või töötasu ulatuses. Kuid antud juhul on ülesütlemise hüvitise maksmisel ka erisusi. Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1
õigussuhtesse ka riik, kes otsustab toetuse saamise ja maksmise. Mõlemal juhul on tegu regulatiivse õigusnormiga, kuna need kirjeldavad kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud seadustele, mis sätestavad füüsilise isiku nime andmise korra ning riigi poolt makstavad toetused. 3 1. PERETOETUSED 1.1. Peretoetuste liigid Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007] Peretoetusi on üheksa liiki: 1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot. [RT I 2005, 65, 497 - jõust. 01.01.2006] 2
6 harupoliitikate vahel, eelkõige puudutab see sotsiaal-, tervishoiu-, rahandus-, haridus- ja kultuuripoliitikat. Eesti laste- ja perepoliitika kontseptsiooni sihtrühmaks on kogu ühiskond, kuid pearõhk on suunatud kuni 18-aastastele lastele ja kuni 18-aastaste lastega peredele. 7 Peretoetused Eestis Riiklikke peretoetusi makstakse : Eesti alalisele elanikule; välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba Peretoetusi on üksteist liiki: 1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse: - esimese lapse ja mitmike sünni korral lapsetoetuse 25-kordses määras (2005. aastal 3750 krooni); - iga järgmise lapse sünni korral lapsetoetuse 20-kordses määras (2005. aastal 3000 krooni). Lapsetoetuse määr 2005. aastal on 150 krooni. 2
Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud
SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID PORTUGAL On õigus saada samal tasemel sotsiaalkindlustushüvitist ja sotsiaaltoetust kui vastuvõtjariigi kodanikul. Need õigused on: · Haigus ja sünnitushüvitis; · Invaliidsus, vanadus ja lesehüvitis; · Peretoetus; · Hüvitised, mida makstakse tööõnnetuste puhul. Rasedusja sünnituspuhkus Puhkusel olles saab ema 100% oma sissetulekust 120 kalendripäeva jooksul, kuid 90 päeva on vaja võtta pärast sünnitust. Peretoetused Lapsetoetus igakuuline toetus, mis makstakse kuni 16aastani või 24aastani kui nooruk on registreeritud haridusasutuses. Matusetoetus ühekordne toetus. Ajutine arstiabi On õigus saada esmast arstiabi. Selleks on vaja Euroopa ravikindlustuskaarti.
on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba saab kätte ja maksta võib hiljem/paindlikkus-saab ära kasutada allahin ja lõpumüüke/ohutus-krediitkaart on turvalisem , selle kaotades ei kaota oma laenu/abi ettenägematutes olukordades-krediit pakub leevendust ootamatute väljamin eest Millised on põhilised kindlustusliigid?-vastutuskindl-kohustuslik autokindlustus/varakindl-
perega.Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus: Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Lapsendaja puhkus: Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Töötaja peab
Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1
päevaks. II põhjendamatu keeldumine lõpetatakse töötutoetuse maksmine III põhjendamatu keeldumine- lõpetatakse töötuna arveleolek 17 Pettuse teel töötuna registreeritud isik kustutatakse töötute nimekirjast ja ta kaotab õiguse uuesti töötuna registreerida 2 aasta jooksul. saadud abiraha nõutakse tagasi. 18 Töötushüvitised Alates 1. jaan. 2003 makstakse kahte liiki töötushüvitisi töötuskindlustushüvitist töötu riiklikku abiraha 19 Töötuskindlustushüvist makstakse töötule, kes on maksnud vähemalt 12 kuu eest töötuskindlustusmakseid töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul töötuskindlustushüvise suurus arvutataks töötaja töötasust. 20 Töötuskindlustushüvitist ei maksta,
mis takistavad tööd tegemast omandanud nõutava Pime või liikumisvõimetu saab pensionistaazi Tööõnnetuse või kutsehaiguse alati töövõimetuspensioni, isegi kui ta teeb tööd tagajärjel tekkinud töövõimetuse puhul staazi nõuet ei ole. Perepension Toitjakaotuspension Makstakse abikaasa või lapse Õigus vanema surma korral. Lapsel Lesepension Vanemal Lapsepension Lesel Lesepension Toitjakaotuspension Ei ole ühiseid lapsei Pensioni suurus arvutatakse: Abikaasa surma ajal vähemalt Kolmele ja enamale liikmele 50 aastane 100% arvutatud Abielus oldud vähemalt 5 aastat vanaduspensionist
Tartu Ülikool MJJV.10.002 Rahandus Kodutöö I Karmen Piirsoo Tartu 2013 Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame,
Prognoos 105,0 tuhat aasta lõppuks Läti sotsiaalmaksud Sotsiaalmaksud ( jaanuar 2013 a) 24,09 % maksab tööandja 9% maksab töötaja Kokku : 33.09% Et saada Läti riigis töötustaatus ja saada abiraha,peab inimesel olema tööstaaz mitte vähem kui üks aasta Ja et viimase üheksa kuu eest oleks tasutud töötukindlustus maksed. Töötuabiraha saamise maksimum pikkus on üheksa kuud aasta kohta Sõltub töötukindlustuse pikkusest: 1- 9 aastat makstakse välja 4 kuud 10-19 aastat makstakse välja 6 kuud 20 aastat ja rohkem makstakse välja 9 kuud Töötuabiraha suurus sõltub töötu olemise ajast. Neli kuud : Esimesed kuud makstakse 100% ettenähtud toetuse summast Ülejäänud kaks kuud 75% ettenähtud toetuse summast Kuus kuud: Kaks kuud 100% Kaks kuud 75% Kaks kuud 50% Üheksa kuud: Kolm kuud 100% Kolm kuud 75 % Kolm kuud 50% Alates esimesest jaanuarist 2013 a Lätimaa töötud hakkavad saama töötutoetused uheksa kuud
kaks kolmandikku õppekava kogumahust. Tööpraktika rakendamine Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ühtlasi võimaldab tööpraktika tööandjal lühikese aja jooksul välja õpetada endale sobiv töötaja. Tööpraktika kestab kuni 4 kuud ning praktika pikkus sõltub omandatavate tööülesannete raskusest. Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu. Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga tunni eest esimesel kuul 100%, teisel kuul 75% ning kolmandal ja neljandal kuul 50% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Tööturukoolituse, tööpraktika ja tööharjutuse stipendiumide maksmise lihtsustamine ning stipendiumimäärade suurendamine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstakse stipendiume järgmiselt.
sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas). 2014. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 320 eurot, st
sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad – tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas). 2014. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 320 eurot, st
1.1. Käesolev leping on sõlmitud Töötaja töötamiseks Tööandja juures alates 7. detsembrist, 2009. 1.2. Leping on sõlmitud tähtajatuna. 2. Töötaja tööülesanded. 2.1. Töötaja asub tööle puusepana. 2.2. Töötaja tööülesanded on sätestatud Lepingu lisas olevas tööülesannete kirjelduses. 3. Töötasu 3.1. Tööandja maksab Töötajale kuutöötasu 15 000 EEK kuus. 3.2. Töötasu makstakse ülekandmisega Töötaja pangakontole. 3.3. Töötasu makstakse üks kord kuus; kuu lõpuks väljateenitud töötasu makstakse välja järgmise kuu 5. kuupäeval. 3.4. Töötasust peetakse kinni üksikisiku tulumaks, pensionikindlustuse makse ja töötuskindlustusmakse seaduses sätestatud korras ja määrades. 4. Tööaeg ja tööaja korraldus 4.1. Töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 4.2
Finantsplaan e eelarve on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata.
vahele.Pärnu ettevõttes käib töö kahes vahetuses:hommikuses (7.00- 15.30) ja õhtuses (15.30-24.00). 2.Materiaalsed ja mittemateriaalsed motiveerimise viisid · Kogu töö käib kaasaegsete töövahenditega · Kõikidele töötajatele on ettenähtud töökittel,jalanõud,kindad,isiklikud tööriistad · Toetatakse enesetäiendamist IT valdkondades · Peetakse koos peredega suvepäevi · Jõuludel makstakse jõulupreemiat · Kõik töötajad käivad perioodilises tervisekontrollis · Kõikidele töötajatele on ettenähtud iga kuu 400kroonine Tervise Paradiisi tervisekaart · Kaugemalt tööl käijatele makstakse bussisõidu kompensatsioon · Õhtusel vahetusel makstakse kinni taksosõit koju · Töökohale on loodud suitsunurk suitsetajatele · Igale uuele töötajale personaalne koolitus,kuidas töö välja näeb jne 3. Analüüs
Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja koolitustel osalemiseks. Õppepuhkust on võimalik saada koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Õppe lõpetamiseks on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 päeva, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäära ehk miinimumpalka. Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel. Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana. Õppepuhkuse
olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuse määrast (2013. aastal 69,04 eurot) Raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2013. aastal 80,55 eurot) Juhul, kui andmed lapse sünni kohta ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist (nt laps on
põhjustel, eelkõige: ajutine töövõimetus; rasedus- ja sünnituspuhkus; streigis osalemine. Töötaja on kohustatud tööandjat puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel teavitama. Kasutamata jäänud puhkuseosa antakse töötajale välja vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. Põhipuhkuse aja eest makstakse töötajale puhkusetasu, mille arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord". Puhkusetasu makstakse töötajale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti, kuid hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Puhkust rahas või muudes hüvedes töölepingu kestuse ajal hüvitada ei ole lubatud.
Lisaks hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumendi alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu juhatuse otsusega loetakse nendeks kulutusteks sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud ning esindus- ja vastuvõtukulud .http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33263&parent_id=48478 7.Töötu abiraha - suurus, mis asjaoludel, kui kaua makstakse? · Töötu abiraha suuruse ühe tööpäeva kohta otsustab ETTA konverents või volikogu. Töötu abiraha suurus alates 1. aprillist 2009 on 4,47 eurot (70 krooni) tööpäevas. · Õigus töötu abirahale on töötu staatust omaval ETTA liikmel, kes saab Töötukassalt töötuskindlustushüvitist, riigilt töötutoetust või töövõimetuspensioni. Töötu abiraha saamiseks peab töötu olema ETTA liige olnud vähemalt ühe aasta.
suurust on võimalik muuta, annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt 21.Millest sõltub pensioni suurus? Kust tuleb raha pensionite maksmiseks? see kes on kauem töödanud ja saanud kõrgemat palka saab rohkem, raha tule sotsiaal kaitse eelarvest, 20% sotsiaalmaksust 22.Iseloomusta ajutise töövõimetuse hüvitisi haigushüvitis, hooldushüvitis ja sünnitushüvitis. haigush.- makstakse haiguse või vigastuse 4.päevast hooldush.- makstakse põetamise eest, alla 12 lapse, haige perekonna liikme, alla 16 a puudega või alla 3 a lapse hooldamisel kui lapsehooldaja on haige sünnitushüvitis- makstakse rasedus ja sünnitus puhkuse eest , see kestab 40 päeva 23.Milles väljendub solidaarsuspõhimõte tervisekindlustuses? Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaksmääratud protsendina palgast, kuid teenureid pakutakse võrdselt 24.Milliseid peretoetusi makstakse Eestis? Too näiteid.
Riikliku haigekassa liikmena tuleb maksta10 eurot kvartalis (neli korda aastas) teenustasu. Arstile võib minna kasvõi igapäev. Kuid arsti järjekorrad on pikad ja venivad tundidesse. Retsepti saamiseks peab samuti minema arsti ukse taha ootama, mitte, et helistad nagu nt Eestis. Riikliku haigekassa kuumaks sõltub sissetulekust( töötav inimene maksab 7% bruto sissetulekust ja teise 7% tööandja). Operatsioonid makstakse kinni täies ulatuses olenematta summast, ise peab maksma ainult voodikoha eest, kuid maksimaalselt 28 päeva eest, edasi maksab klient. Ravimite eest tuleb maksta 10 % ravimi hinnast. Minimaalselt 5 eurot ja maksimaalselt 10 eurot. Kui peres töötab üks täiskasvanud ja ta on kindlustatud riikliku haigekassa poolt, siis automaatselt on kindlustatud ka abikaasa ja laps. Kui vanemad on lahutatud, on võimalik nii last kui lahutatud naist kindlustada mehe kaudu, kuid
andmetel elanud Anija vallas hiljemalt jooksva aasta 01. jaanuarist ning lapse elukohana on registreeritud Anija vald. Sünnitoetust määratakse ka juhul, et vanemad või üksikvanem on Anija valla elanik(ud) hiljemalt enne lapse sünni registreerimist ja laps koos vanematega või üksikvanemaga on rahvastikuregistri andmetel Anija valla elanikud järgmise aasta 01. jaanuari seisuga. Sünnitoetust makstakse: lõike1 korral kahe nädala jooksul pärast avalduse esitamist; lõike 2 korral järgmise aasta 15. jaanuariks. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Matusetoetus Toetuse suurus 250 eurot Matusetoetust makstakse Anija vallas elanud isiku surma korral isikule, kes korraldab matused ja katab sellega kaasnevad kulud. Toetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele
naturaalsed toetused- teenused ja abivahendid. Teenused on peamiselt nõustamine, tervishoiuteenused, aga ka kutsealast võimekust edendavad abinõud. Erakindlustuses on aga valdavalt üksnes kulude hüvitamine, nt meditsiinilise hoolduse ja sarnaste toetuste puhul kaetakse peamiselt tekkinud kulud. Sotsiaalkindlustus on põhimõtteliselt avalik-õiguslik kindlustuskohustus. Kindlustuskohustuslikud isikud ei otsusta iseseisvalt, kas nad kindlustavad endid või mitte. Vastavad toetused makstakse välja pärast kindlustusjuhtumi saabumist. Kindlustusjuhtumina vaadeldakse sündmust kindlustatud elust, mille kahjude vastu tema ja tema lähikondsed on kaitstud. Sotsiaalkindlustuse vahendid tagatakse reeglina vastavate osamaksete teel, võimalikud on ka riigi täiendavad toetused. Tööõnnetuskindlustus aga finantseeritakse täies mahus tööandja poolt. 1.4. Sotsiaalhooldusõiguse mõiste ja printsiibid (solidaarsus, nõrgemate kaitse).
Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustusi) - kutseorganisatsioonid - tööandjad pensioniskeemid Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus - Erandjuhul kindlustuskohustus
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub, et ta sai osa palka ümbrikupalgana. Töötaja ümbrikupalgast ei võida Sageli pöörduvad töötajad ametiühingu või töövaidluskomisjoni poole, et nõuda tööandjalt saamata jäänud palka, milles tööleasumisel küll kokku lepiti, kuid mida töölepingusse kirja ei pandud. Selgitused, kuidas selline olukord tekkis, sarnanevad alati nagu kaks tilka vett: tööandja lubas osa kokkulepitud tasust maksta mitteamet...
missioonitundest. 4.HARJUMUS - kujuneb välja inimestel, kes pikki aastaid on töötanud ega oska ilma tööta olla. NB! Töö on samasugune kaup kui jalgratas, leib, nafta, mille omamiseks tuleb maksta Mille poolest erineb töö tavalisest kaubast? Kaupa ostes või müües vahetub kauba omanik, tööd ostes või müües omandisuhe ei muutu, kui pole tegemist orjadega. 1 Mis on palk? Palk on tasu tehtud töö eest. Üldiselt makstakse palka siis, kui töö on tehtud, kuigi on levinud palga osaline ettemaksmine (nn. avanss) Palgal on kaks vormi:AJAPALK JA TÜKIPALK Nende eritamise aluseks on see, kas me mõõdame töökogust ajas või töökogust lõpp-produktina (tükkides, kilogrammides, meetrites jne.) 1.Ajapalga korral kujuneb töötasu faktiliselt töötatud aja eest tunni-, päeva- või kuupalgana. Seda töötasu
2 endiselt sama summa eest nõus seda tööd tegema. Kui tekib kahtlus, tuleks tööandjaga rääkida, kas palgatõusuks on tulevikus reaalne võimalus. Võib juhtuda, et firmas on ka kindel süsteem, mille alusel töötasu suureneb mingi teatud aja tagant või tehtud töö pealt. See tuleks kindlasti töölepingusse ka ära märkida. Ühtlasi võib olla nii, et majandustulemustelt või tehingutelt makstakse lisatasu. Ka see on vaja üles märkida. Lisaks tuleb kirja panna, mille alusel tasu makstakse (kas tehtud tundide eest või tehtud töö koguse eest), kuidas tasu makstakse (sularahas, pangaülekandega), millisel kuupäeval tasu makstakse ning kuidas makstakse tasu öötöö või ületunnitöö puhul. 2.2 Tingimused tehtava töö kohta Töölepingusse peaks üles märkima kindlasti ka selle, millisel ametikohal tulevane töötaja
ööpäevas ja välislähetuse korral 128 eurot ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Välislähetus Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse
vastutusel seadusest tulenevat ülempiiri; · Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt vastutab töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud kirjalikult, see on töötajale äratuntavalt piiritletud, juurdepääs varale on ainult kindlalt määratletud töötajate ringil, töötaja vastutusele on sätestatud rahaline ülempiir ning töötajale makstakse regulaarselt mõistlikku hüvitist. Töötasu eritingimustes tehtava töö korral · Ületunnitöö eest makstakse 1.5-kordset töötasu; · Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest makstakse töötaja 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest; · Riigipühal tehtud töö eest makstakse 2-kordset töötasu. · Õhtust aega töölepingu seaduses enam ei eristada
neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse palka rahas. Palka makstakse vähemalt üks kord kuus. Palka makstakse töökohas ja tööajal, välja arvatud kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.
*ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis *K- põhiväärtus traditsioonid, rahvuslus. L- põhiväärtus vabadus *K- toetatakse rahvusliku kapitali. L- kõigile võrdsed võimalused 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. *Konservatiivne- palka makstakse peamiselt teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtja ja pere. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. *Liberaalne- toetusi makstakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks inimeste vabadus, võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Võimalus saada haridust ja arstiabi määrab inimese rahakoti paksus. *Sotsiaaldemokraatlik- toetusi makstakse kõigile, heaolu eest vastutab riik. Solidaarsus-
p e re ko nna s h o o ld a m is e l o le va la p s e to e tus 3 0 0 0 . Ellua s tum is to e tus 6 0 0 0 . Vanemahüvitis Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö ja pereelu ühitamisele. Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal,kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Vanemahüvitist ja hooldustasu korraga ei saa. Vanemahüvitis Matusetoetus: - makstakse matuse- korraldajale -makstakse Eestis registeeritud surma korral suurus 2010. aastal on 3000 krooni Õppetoetus oetuste eesmärk on tagada ligipääs kutsekesk ja kõrgharidusele ning motiveerida täiskoormusega ja edukat õ Põhitoetus Täiendav toetus Doktoranditoetus doktorant
kattuvad (IT). Kui pikale õppepuhkusele? On õigus õppepuhkusele. (§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.) Tääsikasvanute koolituse seaduse § 8. kohaselt (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. 2. 7-10 a lapse vanem võib puhata lapse koolivaheajal oma soovitud ajal, teatades sellest ette vähemalt 2 nädalat. Küsimus selline: Kas see kehtib ka suvise koolivaheaja kohta? Et töötaja saab sisuliselt puhata kesk suve, millal aga heaks arvab? – kuidas pahasele tööandjale vastate, mida soovite? § 62. Lapsehoolduspuhkus (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal
Kui kaua säilitatakse tööõnnetuste raportit ja miks? Raport koostatakse kolmes osas. Tööandja esitab raporti kohalikult tööinspetsioonile, töötajale või tema esindajale kolme päeva jooksul peale uurimise lõpetamist. Tööõnnetuse raporteid peab ettevõte säilitama 55 a. 6. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töölepingut eristavad põhikriteeriumid: - Töö kui järjepidev protsess - Töö tegija alluvus töö andjale - Tasu makstakse 1x kuus kindlal kuupäeval Tööleping- on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööanjda aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest kokku lepitud tasu, ning kindlustama talle kokkuleppe. Töövõtuleping-Võrdsete tsiviilõiguslike subjektide vaheline kokkulepe, mille kohaselt
töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. 21. Konkurentsipiirangu kokkulepe? V: Töötaja võtab kohustuse, mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda samal majandus-või kutsetegevuse alal. (tootmis-või ärisaladus). Kehtib pärast töölepingu lõppu tingimustel, kui: sõlmitud kirjalikult, töötajale makstakse iga kuu hüvitist, sõlmitud kuni 1 aastaks töölepingu lõppemisest, on konk. Piiritletud. 22. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes V: Kohustus saab tekkida üksnes juhul kui tööandja on saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja kirjalikult teatavaks teinud. 24. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? V: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste
annaabi.ee 
