Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandussüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, turunõudlus, nõudmine, monopol, tööjõud, asenduskaup, hinnal, täiskonkurents, majanduskriis, majandussüsteemid, tootmisressursid, loodusvarud, kogustes, tehnikaga, sihtrühm, naturaalmajandus, plaanimajandus, turumajandus, ettevõtja, põhiküsimused, segamajandus, turg, ostjad, kõigepealt, kaubandusleping, tarnima, kaubakogus4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse
tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse.
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid
suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad, alternatiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused ja tootjate arv. Monopol – turul üks ettevõte, toodang on unikaalne, turule sisenemine raske, monopol määrab hinna. Monopson - ostjaga turg, kus ostja loodab pakkujate vahelisele konkurentsile, mis kindlustab talle kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinnaga. Monopolistlik konkurents – monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet, mis võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Oligopol – turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata. Oligopson - sel juhul on vähe ostjaid ja nad võivad mõjutada turuhinda, igal ostjal
· Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS
Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse
I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
ning rahaühiku väärtus kasvab. Isikute ostujõud suureneb. 16. Dividend Dividend on osanikele (aktsionäridele) jaotatav kasumiosa. Dividendi makstakse välja tavaliselt rahas, kuid selleks võib kasutada ka muud vara (nt teiste äriühingute emiteeritud väärtpabereid, oma toodangut jne). *Dividend on omanikutulu osanikele jaotavast puhaskasumist. Ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. 17. Defitsiit Olukord, kus nõudmine on pakkumisest suurem nimetatakse (kaupade) defitsiidiks. Nimetatakse ka ülenõudmiseks või alapakkumiseks. Olukorda, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks või alanõudluseks. 18. Eelarve Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Eelarve täidab järgmisi eesmärke: Võimaldab eesmärgid selgepiiriliselt ja kõigile arusaadavalt fikseerida;
8 2 6 3 4 4 2 5 Kandes tabelis toodud andmed graafikule, saame nõudmise kõvera: Nõudmise üldine seadus: kui kõik nõudmist mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu, siis hinna suurenedes nõudmine väheneb ja hinna alanedes nõudmine antud kaubale suureneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos mida madalam on hind, seda suurem on nõudmine kauba järele. Nõudmise kõver langeb reeglina vertikaaltelje suhtes paremale, aga on ka mõningaid erandvariante: · kui iga järgnev kaubaühik omab suuremat kasulikkust, kui eelmine, on võimalik selline situatsioon, kus hind tõuseb ja kaupa ostetakse üha rohkem (N.: moe- või luksuskaup, antiikesemed):
Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed); • Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. RESSURSID: olemus, jaotus, kasutamine. Millest saab midagi teha ? Tööjõud Toomisvahendid (kapitalikaubad) Loodusvarad Ettevõtlikkus Informatsioon Raha ? (ei käsitle antud kontekstis ressursina, see on pigem vahend mis vahendab) Tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt potimaalsusprintsiipi: püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahulda tema vajadusi parimal viisil. Saab rakendada kahel viisil:
Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Esindaja Adam Smith, kelle nägemuses on ideaalseks majandussüsteemiks isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Neoklassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide uurimisega. Tulude kasvu määra ja taseme uurimisele pöörati vähe tähelepanu. Peamine
kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi.
indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4
tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
Eesti peamised registrid: · Maaregister ehk maakataster · Äriregister · Autoregister · rahvastikuregister Demokraatliku ühiskonna ajakirjandust nimetatakse vabaks, kuna puudub tsensuur ehk poliitiline järelevalve trükiste ning saadete sisu üle. Igaühel on võimalik esitada ametiasutusele teabenõue , mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse vastust. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Mitmesugused majandussüsteemid Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm
tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias
– tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad selle ikkagi fikseeritud hinnaga – nende võit Millised eeldused tehakse majapidamisteoorias
3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota/ pakkuda? ETTEVÕTLUS JA ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. 1) Tsvamajandus 2) Käsumajandus 3) Tavamajandus 4) Segamajandus Ülesanne 11. Leia alljärgnevatele väidetele sobiv majandussüsteem, valides vastuseks A,B või C variandi vahel. A turumajandus B käsumajandus C tavamajandus 1) enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik 2) üksikisikutel puudub eraomand 3) tootmine planeeritakse ühest kesksest asutusest
..................................................... 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33 5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL ...................................................................................... 34 5.4. TOOTMINE JA KULUD PIKAL PERIOODIL ................................................................................... 37 6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE ............................................ 40 6.1. TÄIELIKU KONKURENTSI OLEMUS ........................................................................................... 40 6.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40 6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER ............................................................................................. 42
ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond (raamatupidamine), ostuosakond, müügiosakond, tootmisosakond, teadus- ja arendusosakond, tippjuhtkond. Finantsosakond- vajab raha planeerimist võimalikult vara. Nõuab kulutuste põhjendamist, ülevaadet kuludest, huvituvad standardsest hinnakujundusest. Ostuosakond- tähelepanu hinnal, võimalikult suured, standardsed ja harvad materjalide ostud. Mõjub ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ja kohanemisele turu muutustega. Tootmisosakond- meeldiks toota pikka aega ja suures mahus ühte ja sama asja, sealjuures protsessi katkestamata. Teadus ja arendusosakond- eelistab pikaajalist juhtimisperioodi, aega toote arendamiseks. Turule sisenemine võib viia tarbijate tähelepanu kaole. 9. Makrokeskkond turunduses
Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni, sõltuvalt sellest, millised on ta võimalused. Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem, kus on kõrge sündimuse määr ning seetõttu palju töökäsi. Eriti kui need juhtuvad ka usinad olema. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. Sellised riigid tiirlevad nagu suletud ringis
See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel
muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste selgitamise alusel on võimalik tuletada majandusprotsesside kulgemise üldised seaduspärasused. Seega suundutakse mikroökonoomilise majandusmudeli koostamisel üksikult üldisele, näiteks tuletatakse mingi kauba turunõudlus üksikute majapidamiste otsustustest lähtudes. Mikroökonoomika keskseteks probleemideks on valiku- (parima tegutsemisalternatiivi valik) ja jaotusprobleem (nappide ressursside jaotamine parimal viisil alternatiivsete kasutusvõimaluste vahel). Mikroökonoomilise majandusmudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Makroökonoomikas analüüsitakse rahvamajanduslike agregaatide vastastikuseid suhteid ja
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus
Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: kuidas kliendid hangivad ja kasutavad informatsiooni (kommunikatiivne käitumine); kuidas, mida ja kus inimesed ostavad (ostukäitumine); kuidas inimesed kasutavad ostetud toodet (kasutuskäitumine). Teine samm peaks olema turu põhijoonte analüüs, mis peaks sisaldama turu suuruse ja selle kasvuvõimaluse määramist, tulukuse ja kulukuses hindamist. Teatavasti määrab turu suuruse nõudmine. Analüüsi lähtepunktiks võib olla tegelik nõudmine, mis väljendub kogukäibes. Hinnangud turu suuruse kohta võib leida statistikaameti allikatest või kaubandusassotsiatsioonide arvutustest. Teiseks informatsiooni saamise võimaluseks konkurentide käibe kohta avaldatud finantsaruanded. Kulukam viis on jälgida kliente ja teha järeldused selle põhjal. Lisaks eksisteerivale turule tuleks vaadelda ka võimalikku potentsiaalset turgu. Toote
Hankijad. Vahendajad (kaubandus, logistika, turundusteenused, finantseerimine). Tarbijad. Konkurendid. Firma saab olla edukas, kui ta rahuldab tarbijate vajadusi konkurentidest paremini. Konkurentsis ehk võistluses taotleb mitu subjekti, konkurenti, ühteaegu ning 12 üksteise võidu üht ja sama objekti (eesmärki, kasumit, turuosa jms). Iga firma puutub kokku suure hulga konkurentidega. Eristatakse järgmisi konkurentsivorme: Firmade konkurents analoogilisi tooteid ja teenuseid väljastavate ettevõtete ning asutuste konkurents (näiteks toidukauplused). Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents siin konkureerivad üksteisega tarbija soovid (näiteks tarbija seisab valiku ees, kuidas raha kulutada: kas osta auto, videokaamera või puhkusereis). Funktsionaalne konkurents tekib sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (näiteks jalgrattad, mootorrattad, autod, bussid, rongid, lennukid jne).
juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet: peab olema 2 poolt kumbki peab omama seda, millest teine huvitatud on (N.: kaup või raha) kumbki peab omama võimalust vastaspoolega suhelda kumbki pool peab olema vaba teise poole ettepaneku vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Turunduse liigid: Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits
nende ostu otstarbekuses veenmiseks. Tarbijaorientatsiooniga turundaja kaalutleb, missugune hind on ostjatele vastuvõetav, võrdleb tõenäolisi kulusid, hindu ja käibemahte, peab plaani, kuidas pakkuda toodet võimalikult madalate kulude ning hea kasumiga. Konkurentsikeskne hinnakujundus (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkurentidest kõrgemat hinda ei ole mõistlik määrata, sest siis võidakse turust ilma jääda. Madalama hinna kehtestamine ei tasu end ära, kuna teatud tulu on võimalik kõigil saada ja alandaja riskib hävitava hinnasõjaga. Meetodi eelised on: väljendab kollektiivset kogemust; tagab õiglase kasumi; väldib hinnasõdu.
Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. 1.2.4 Kellele toota? Küsimus kellele toota? haakub esimese küsimusega mida toota?. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t.
annaabi.ee 
