Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaasaegse maailma poliitiline kaart (2)

3 HALB
Punktid
KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART
On olemas –
  • SUURRIIGID – riik, mille majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi riike arvestama selle riigi huvi, ambitsioonide ja poliitikaga. N: Venemaa, Prantsusmaa, inglismaa, jaapan, hiina
  • VÄIKERIIGID – väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg
  • LINNRIIK – riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan , monaco, singapur
  • ENKLAAV – riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium . N: Lesotho, Vatikan, San Marino , Alaska, Kaliningrad
  • RIKKAD RIIGID – tugev haridus -, tervishoiu-, sotsiaalabi - ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA
  • VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol. N: India, Mali, Niger
    EESTI ASENDI POSITIIVSED KÜLJED
    Juurdepääs merele , pole looduskatastroofe, mitmekesine kliima, Piisavalt looduvarasid, naabrus Venemaaga(majandussuhted).
    EESTI ASENDI NEGATIIVSED KÜLJED
    pole väärtuslikke maavarasid , kliima, naabrus Venemaaga(poliitika, ajalugu).
    Maailmas on kokku 195 riiki, millest viimati iseseisvusid Kosova, Serbia, Monte Negro ja Ida-Timor.
    RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD
    Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks.
  • SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG inimese kohta ehk SKT – majandusarengun äitaja. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht väljenduded rahas(dollar).
  • INIMARENGUINDEKS – ühiskonna heaolu näitaja. Arvestab haridustaset, tervishoiusüsteemi olukorda riigis ja keskmist eluiga
  • keskmine eluiga, sündiumse, suremuse ja imikusuremuse näitajad.
  • Energia tootmine ja tarbimine inimese kohta
  • väliskaubandusbilanss
  • rahvatulu
    KÕRGE SKT'GA RIIGID
    SKT DOLLARITES
    MADALA SKT'GA RIIGID
    SKT DOLLARITES
    Luksemburg
    96961
    Sierra Leone
    561
    USA
    39676
    Malawi
    646
    Iirimaa
    38827
    Tansaania
    674
    Norra
    38454
    Burundi
    677
    Island
    33051
    Kongo DV
    705
    Šveits
    33040
    Buinea-Bissau
    722
    Austria
    32276
    Etioopia
    756
    Enamus kõrge SKT-ga riike paikneb Euroopas, enamus madala SKT-ga riike paikneb Aafrikas. Eesti keskmine SKT on 14555$, s.t, et iga Eesti kodanik saab päevas kulutada 498,5 EEK. Eesti on maaimas 41. kohal. Soome SKT 29951$, Venemaa 9902$, Läti 11653$, Leedu 13107$. Maailma keskmine SKT inimese kohta on 10330$.
    RIKKAD JA VAESED RIIGID
    Maailmas eristatakse 2 riikide rühma
  • KÕRGELT ARENENUD RIIGID ehk Põhja riigid – kõrge elujärjega, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviigi ja majandusega, SKT üle 10 000$. N: kõik Euroopa riigid, Iisrael, Jaapan, USA, Kanada , Austraalia ja Uus- Meremaa .
  • VÄHEM ARENENUD RIIGID eks Lõuna riigid ehk arengumaad eks Kolmas Maailm – madala elujärjega, aeglane majanduskarv ning kehvad sotsiaalmajanduslikud näitajad, SKT kõvasti alla 10 000$. N: Kõige enam Aafrikas, Lõuna-Ameerika ja Aasia.
    RAHVASTIKU PROTSESSID MAAILMAS
    RAHVAARVU MUUTUMINE JA PAIKNEMINE
    Kogu maaima rahvaarvust paikneb Aasias 61%, Aafrikas 13%, Euroopas 12%, 8% Lõuna-Ameerikas, 5% Põhja-Ameerikas ja vaid 1% Austraalias ja Okeaanias. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega riikides.
    PIIRKOND
    RAHVASTIKU TIHEDUS INIMEST/KM²
    Kogu maailm
    44,5 in/km²
    Eesti
    29,7 in/km²
    India
    319,3 in/km²
    Mongoolia
    1,8 in/km²
    Kanada
    3,3 in/km²
    Hiina
    137 in/km²
    Austraalia
    2,6 in/km²
    Gröönimaa
    0,03 in/km²
    Saksamaa
    230,5 in/km²
    Bangladesh
    1044,8 in/km²
    Jaapan
    338,2 in/km²
    RAHVASTIKUPROTSESSID
    SÜNDIMUS JA SUREMUS
    Sündimust mäjutavad tegurid:
  • naise vanus
  • Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine(kaitsevahendid, abort , meditsiini areng)
  • majanduslikud võimalused
  • traditsioonid ühiskonnas
  • kooselu traditsioonid
  • ebatervislik eluviis
  • naiste ja meeste seisund ühiskonnas
  • religioon
  • sõda
  • haigused
  • samasoo ihaldajad
  • armastus
  • Kaasaegse maailma poliitiline kaart #1 Kaasaegse maailma poliitiline kaart #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maire Puit Õppematerjali autor
    Eesti asendi positiivsed ja negatiivsed küljed, riikide arengutaseme näitajad, SKT, rikkad ja vaesed riigid, rahvaarvu muutumine ja paiknemine, sündimus ja suremus

    Sarnased õppematerjalid

    Kokkuvõte 10 klassi materjalist
    5
    odt

    Kokkuvõte 10.klassi materjalist

    Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik ­ organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused ­ territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine ­ kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia ­ Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia ­ Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK

    Geograafia
    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
    19
    doc

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

    1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast.

    Geograafia
    Majandusgeograafia
    11
    doc

    Majandusgeograafia

    Faktooria ­ sõjaline või kaubanduslik tugipunkt, võeti piirkond oma valdustesse Ressurssikolooniad ­ Aafrikas, Aasias Reservkolooniad ­ industrialiseerimist ei viidud läbi, vallutati niisama impordiks ja loodusvarade saamiseks tööstuslikult arenenud Põhja riigid mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 ­ 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine kommunikatsiooni areng

    Geograafia
    Geograafia kokkuvõtte 10-klass
    8
    doc

    Geograafia kokkuvõtte 10. klass

    GDP- gross domestic product HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi, haridus, puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada. Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO. Ühinenud rahvaste organisatsioon, rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. · NAFTA- north-america free trade agreement. Kaotatud on kõik kaubandus tõkked · ASSEAN- assotsation of south east asian nations. Kagu-aasia maade assotsiatsioon. · G8- eesmärk panna paika maailma poliitilised põhisuunad.

    Geograafia
    Uurimustöö-usa
    14
    doc

    Uurimustöö-usa

    põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississippi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726 km), Ohio-Allegheny (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte; pikkus 2333 km)

    Geograafia
    Geograafia riigieksam 2006
    32
    doc

    Geograafia riigieksam 2006

    Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus,

    Geograafia
    Maailma majandus ja poliitiline geograafia
    12
    odt

    Maailma majandus ja poliitiline geograafia

    Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui

    Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
    Riikide kokkuvõte
    28
    docx

    Riikide kokkuvõte

    Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3 annab loomakasvatus. Kolmandas sektoris on tähtsal kohal kinnisvarateenused, kaubandus, veondus ja side. Töötuse määr on 2009.a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on

    Maailma majandus ja poliitiline geograafia




    Kommentaarid (2)

    taavikannimae profiilipilt
    Taavi Kannimäe: korralikult tehtud:p
    16:44 01-11-2009
    x0x211 profiilipilt
    x0x211: pole viga
    18:56 28-05-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun