Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandussotsioloogia Tekstid 1-3 2020". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seminar, elda, hargmaisus, tama, identity, identiteet, riigikeel, kompleks, 2016, 2017, inimareng, rändel, väljaränne, seminaris, cultural, luxembourg, consumer, arvate, nahast, porsche, jekaterina, tammaru, raul, eamets, tänapäevases, tunnusjoon, tõmme, perega, pagulaste, tajate, hoides, tütarettevõtted, eliga, ühinemise, perest, pagulasitavaliselt pahaks (kuigi autojuhid tervitavad vihjeid üldiselt). - Palun tooge esile, mida huvitavat enda jaoks tekstist leidsite ning mida sooviksite seminaris arutada. Seda kõike oli huvitav vaadata teiselt poolt. Ma pole kunagi arvanud, et töötan tasuta. Ühelt poolt loob see klientidele rohkem võimalusi (eriti rahalisi), teisalt jätab selline automatiseerimine paljud inimesed ilma töökohtadeta. Majandussotsioloogia Seminar 6 Tekstid 4 ja 5 Tekst 5: Lazer, D. and Radford, J. (2017) Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology 43:19–39. - Mis on big data? Kuidas ta erineb traditsioonilistest andmestike vormidest (nagu näiteks statistika või küsimustiku andmestik)? Suurandmed (big data) on andmed, mis on sedavõrd suure mahuga või keerulised, et nende töötlemiseks ei piisa tavapärastest vahenditest ja ressurssidest. Traditsiooniliselt on
Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu lõimumist sihtmaa ühiskonda. On ka võimalus, et inimene hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid. See tähendab, et
tegevuskeskkonda. o Stabiilsus ja muutumine: formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega; formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi; muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 2) Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim o Ühiskond: sotsiaasete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad. o Sotsiaalne struktuur: sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi staatust sotsiaalses süsteemis.
mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga
Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu, keel, territoorium, õiguslik-poliitiline solidaarsus, ühised väärtused ja traditsioonid, ühine
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrg
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kir
kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe praktika põhjalt saame teha on siiski suhteliselt väiksed. Ühistegevus -> tajutud identiteet. Ühine tegevus ja teadmised tekitavad identiteedi, mida inimesed ise tajuvad, nad tajuvad kuulumist teatud kogukonda. Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki.
vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu Mimikri- Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et luua koloniseeritavast enda koopia. Oluline on, et selle tulemuseks ei ole kunagi kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge,
1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile • Alateadvus on koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
b) primaarne - kujutluse loomine, pilt soovitavast II Ego, psühholoogiline mina. Juhindub mõtlemisest, reaalsusest. Ego ülesanne on indiviidi alal hoida, ka hoolitseda soo jätkumise eest. III Superego, sotsiaalne mina. Juhindub ideaalidest, väärtustest, moraalist. Allsüsteemid: a) südametunnistus (kardab karistusi) - süümetunne b) egoideaal (ootab kiitusi) - eneseuhkus Oidipuse kompleks On arenguhäirest tulenev kompleks, mille puhul meessoost täiskasvanul on tungiv alateadlik soov ,,omada" oma ema ja kõrvaldada põhirivaal, e. isa. Oidipuse kompleks on väikeste poisslaste varajases arenguetapis normaalne, vastavalt tüdruklastel on nn. Elektra kompleks. Väikelaps kiindub enam oma vastassoost vanemasse ja mingil perioodil ,,rivaalitseb" samast soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses.
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
Üha kasvava arvu inimeste jaoks tähendab see ka seda, et mobiilsus on teadlik ja valitud elustiil ning rahvusvaheline mobiilsus ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, vaid võib olla ka eesmärk iseeneses. Hargmaisus vs mobiilsus Viimaste kümnendite ühiskondlike protsesside kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmeid uusi termineid, mida tihtipeale kasutatakse samaaegselt olgugi, et nad on olemuslikult erinevad. See kehtib ka ’hargmaisuse’ ja ’mobiilsuse’ kohta. Hargmaisus ehk transnatsionaalsus oma kõige lihtsamas tähenduses viitab piiriüleste sidemete säilimisele eri riikidega. Rändevaldkonnas kasutatakse seda terminoloogiat seoses kultuurilis-poliitiliste aspektide ning lõimumisega. Samas mobiilsuse terminoloogia viitab rändekontekstis ruumilisele liikumisele laiemalt, keskendudes inimeste kui ressursi asukoha muutumisele. Teisisõnu, mõlemad terminid kirjeldavad tihtipeale samu laiemaid ühiskondlikke protsesse, kuid keskenduvad eri aspektidele.
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied). - Primaarsed identiteedid kujundatakse varajases elustaadiumis.
Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest.
3. Loeng – Majandus ühiskonnas 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja 4. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: -
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanides
Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et
Informaalsed ja formaliseeritud Identiteet/Identiteedid isiksuse unikaalsus, võimaldab meil erineda teistest. Näitab kuuluvust, kellegi juurde (rahvus, sugu, mingi grupp jne). Kellega tahan samastuda ja kellest eristuda. Individuaalsed ja kollektiivsed (kuskile kuulumine) on alati omavahel seotud. Identiteedi eri vormid Primaarsed/esmased identiteedivormid omandatakse varases eas (nt. sooline, rahvuslik) (Sooline identiteet ühiskonnas nähakse mis on kohane tüdrukule ja mis poisile, juba varases eas) Sekundaarsed/teisesed identiteedivomid omandatakse elujooksul, identiteed elujooksul muutub, sest muutuvad indiviidi rolled Võim võim kellegi üle (tööalane suhe alluv ja töötaja), võim millekski (individuaalne võimekus midagi teha ja saavutada). Erinevad vormid: otsene (formaliseeritud nt alluvussuge, omand või kaudne nt võime kujundada keskkonda).
väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? 31 Inimese suhtes ümbritsevasse ei ole midagi määratletut, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? nii teemavaldkond kui teoreetiline raamistik postkolonialistlik identiteet kolonialistlik ideoloogia Ökokriitika. Miks on vaja ökokriitilist lähenemist? Kuidas puutub keskkond kirjandusse? Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest
tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake). Imaginaarne ja tegelik Kreeka: side kaasaja ja antiikaja pärimuse vahel memorial landscape, mälestuste maastik. 19. saj reisijuhid toetusid Pausaniasele (Baedeker 1883). 1821 Kreeka riik: antiikaja pärand ja rahvuslik identiteet. Taastati ja loodi uuesti ajalooline topograafia, kohanimed (Nemea). 39. Selgitada seost reisimise ja hariduse vahel antiikajal ja hilisemas Euroopas. Reisimise osa hariduses: 2. sofistika (uus sofistika 2.-3. saj.) retoorika ja erudeeritus. Paideia haridus ja kasvatus Autopsia isiklik kogemus 16 40
Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba Carl Robert Jakobson (18411882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe Sakala toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus
kirjaõpetus, mis tähendab seda, et peatselt hääbub. • Tartu keelt tuntakse ajaloolise keelena, mida kasutati 17. sajandist kuni 19.sajandini Tartu ja Võrumaa kiriku-, kooli-, ja kohtukeelena. • Setu keel on regionaalkeel Kagu-Eestis, Setumaal, arvatakse, et tal on tänapäeval 5000 inimest, kes seda räägivad. Setu keel on sarnane Võru keelega, Setu keel on Võru murrak. • Setudel on iidsed kombed, traditsioonid ja identiteet, siis räägitakse eraldi Setu ja Võru keelest eraldi. • Mulgi keel regionaalkeel Lõuna-Eesti Mulgimaal, enamasti Viljandi ja Valga kandis. Mulgi keel on ka tuntud luulekeelena ja see on rikkaim luule looming ja kirjandus. Mulkide seltsi eesvedamisel ilmus 2004. aasta Mulgi keele lugemik " Mulgi keeled ja meeled", on ilmunud ka plaate Mulgi keelse laulu ja luugega ( Anu Taul).
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põh
annaabi.ee 
