Majandussotsioloogia Tekstid 1-3 2020 (0)

Majandussotsioloogia             Seminar 2 Tekst 1 Jekaterina Bavõkina 193893TABB Tekst 1: Eesti Inimarengu Aruanne (EIA) 2016/2017, Põhisõnumid. Eesti 
rändeajastul. Tiit Tammaru,  Kristina Kallas,  Raul Eamets.  Kättesaadav: https://inimareng.ee/pohisonumid-eesti-randeajastul/ - Mida   tähendab   mõiste   „hargmaisus“?   Kuidas   väljendub   hargmaisus tänapäevases   Eestis?   Milliseid   probleeme   ja   ka   uusi   võimalusi   see
ühiskonnale endaga kaasa toob? Hargmaisus  on inimeste ja ettevõtete ränne, nimelt nende tegevus mitmes
riigis.   Rändel   on   üks   tunnusjoon:   see   on   tõmme   heaolu   poole.   Inimesed
rändavad   küll   erinevatel   põhjustel,   olgu   see   töötamine,   perega   seotud
tegurid,   õppimine   või   põge-   nemine   tagakiusamise   eest,   kuid   minnakse
riikidesse,   kus   elu   on   parem.   Eesti   on   pagulaste,   üliõpilaste,   töötajate
sisserände   koht,   kuid   mõned   kodanikud   püüavad   ka   erinevatel   põhjustel
Eestist   lahkuda,   tehes   sellega   väljarände.   Enamasti   kolivad   nad   Eestist
teistesse   riikidesse   tööle,   kuid   jätkavad   suhtlemist   oma   peredega,   hoides
ühendust kodumaaga. Sama kehtib ka ettevõtete kohta. Peaaegu kõik Eesti
ettevõtted   on   suurte   välisettevõtete   tütarettevõtted.   See   loob   Eesti   jaoks
uued võimalused: pakkuda kohalikule elanikkonnale töökohti, meelitada uusi
investoreid näiteks ELiga ühinemise kaudu. Kuid ärge unustage probleeme. Hargmaisus tekitab ebavõrdust, kuna sageli
reisivad   inimesed   on   uues   keskkonnas   kergemini   kohanevad   kui   teised.
Lisaks   eraldatakse   rändes   inimesed   oma   perest,   nad   kogevad   stressi   ja
raskusi ning ettevõtted seisavad silmitsi kohalike seaduste ja maksudega. - Mida   tähendab   mõiste   „rändepööre“?   Kuidas   rändepööre   mõjutab   / võib mõjutada Eesti ühiskonda? Mõiste „rändepööre“ tähendab seda, et sisse- ja väljaränne tasakaalustuvad
ehk sisserändajate ja väljarändajate arv on võrdne. Rändel võib olla kahjulik
mõju   Eesti   põliselanikele,   kuna   pagulasi   saabub   üha   rohkem.   Maailma
poliitilise   olukorra   tõttu   sai   see   nii   ilmseks,   et   kodanikud   hakkasid   häiret
andma   ja   kaebama.   Kohalike   elanike   tööhõivega   on   probleeme,   kuna
uustulnukad on valmis töötama madalama palga eest. Seda segab see, kui
põlisrahvas  jätkab lahkumist, muutes  kohalikku  värvi. Teisest küljest saab
inimene teistesse riikidesse rännates uusi kogemusi ja teadmisi, mis on suur
eelis kodumaale naasmiseks töötamise korral. Ränne pakub suurepäraseid
võimalusi isiklikuks ja ettevõtte arenguks.


Majandussotsioloogia             Seminar 2 Tekst 1 - Palun tooge  esile, mida tähelepanuväärset või olulist EIA 2016/2017 aasta aruandest enda jaoks leidsite? Mida sooviksite seminaris arutada
ja miks? Minu   jaoks   on   kõige   tähtsam   tööandja   jaoks   esmatähtis   tööjõud.   Väärib
märkimist, et nad eelistavad rohkem sisserändajaid, kes on valmis töötama
madala palga eest (võrreldes oma kodumaaga on see ikkagi rohkem). See
probleem on aga aktuaalne teistes riikides, kus ka meie kodanikud on valmis
töötama miinimumi nimel (näiteks Soomes). See tekitab küsimuse, miks riik
võtab migrante vastu oma kaotustega ja miks ei looda uuesti tingimusi, mille
korral väljarännet ei nõuta? Tekst   2:  Bichler,   S.,   Albert,   I.,   Barros,   S. et   al. (2020)   Exploring   Cultural
Identity in a Multicultural Context—the Special Case of Luxembourg. Human
Arenas - Palun   selgitage,   kuidas   on   artiklis   kirjeldatud   mõistet   „kultuuriline identiteet“. Termin   kultuuriline   identiteet   viitab   rühmaga   (või   rühmadele)
samastumisele ja seotuse tundele selliste kollektiivsete omadustega nagu
etniline   või   geograafiline   päritolu,   kellel   on   ühised   sümbolisüsteemid,
väärtused,   veendumused   ja   käitumisnormid.   Kultuurilise   identiteedi
kujunemine   on   pidev   ja   dünaamiline   protsess,   mille   käigus   võib
kultuurilise   identiteedi   elementide   või   tahkude   üle   lõpmatus   ja   avatud
tegevuses kogu elu jooksul läbi rääkida ja läbi rääkida. - Palun kirjeldage, miks Luxembourgi keel mängib nii olulist rolli. Kuidas tunnetate   eesti   keele   rolli,   on   oluline   või   hoopis   ei   ole   identiteedi
kujunemisel? Kas eesti keel võiks teie arvates kunagi hääbuda? Luksemburgi   keel   sai   tugevaks   identiteedimärgiks   pärast   Teist
maailmasõda,   mille   käigus   koguti   teavet   emakeele   ja   etnilise   rühma
kohta. Keel määratleb tõelise luksemburgi päritolu ning isegi põliselanikud
ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et see oleks kurb, kui keel
kaoks.  Eesti keel on ka identiteedi märk, kuna seda ei räägita mujal maailmas.
Kuna see on aga ainus riigikeel, õpivad inimesed seda, kuid ei liigita end
erinevatel põhjustel tõelisteks eestlasteks. Seetõttu ei ole alati võimalik
ainult   ühe   keele   järgi   otsustada,   kas   inimene   peab   ennast   sellesse


Majandussotsioloogia             Seminar 2 Tekst 1 kultuuri või mitte, kuna tal pole riigis ellujäämiseks muud väljapääsu. Kuni
eesti keel jääb riigikeeleks ja inimesed elavad Eestis, ei hääbu see kunagi.
Kuid usun, et kui Eestil oleks  teine  riigikeel  (see tähendab  teise  rahva
tunnustamine   eestlastega   võrdsetel   alustel),   siis   õpetataks   eesti   keelt
suurema   austuse   ja   tunnustusega,   tunnustades   meelsamini   riigile
kuulumist. - Tuginedes artiklile - mida sooviksite seminaris arutada ja miks? Mis   inimesi   Luksemburgi   köidab?   Miks   on   kultuuriline   identiteet   teiste
riikidega võrreldes nii tugev? Miks on Luksemburgis veel kaks riigi keelt? Tekst   3:  Polese,   A.,   &   Seliverstova,   O.   (2020).   Luxury   consumption   as
identity   markers   in   Tallinn:   A   study   of   Russian   and   Estonian   everyday
identity   construction   through   consumer   citizenship. Journal   of   Consumer
Culture, 20(2), 194–215. - Tekstis   on   välja   toodud   mõiste   „Ida-Euroopa   kompleks“.   Palun
kirjeldage mille põhjal seda öeldakse. Mida teie arvate, kas eestlastel
on Ida-Euroopa kompleks?  Geograafiliselt kuulub Venemaa Föderatsiooni osa Ida-Euroopasse.  Kuna
Venemaa on sellegipoolest seotud Nõukogude Liiduga, ei soovi eestlased,
et neid vaadataks sellest ajast. Olles nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt
arengult  parem  idanaabriga,  püüab Eesti lahti öelda oma seostest Ida-
Euroopaga,   asetades   end   uuendusliku   ja   kaasaegse   Euroopa,   näiteks
Saksamaa või Prantsusmaa ridadesse.  Usun,   et   Eesti   ei   kuulu   oma   arengult   Ida-Euroopa   kompleksi,   kuid   kui
vaadata seda puhtalt geograafiliselt ja arvestada Eesti rahvastikuga, siis
võib seda kokku lugeda. - Palun selgitage mõistet „silmatorkav tarbimine“. Silmatorkav tarbimine – kallite asjade, luksuskaupade ostmine, et näidata
inimese  sotsiaalset  staatust, majanduslikke  võimalusi.  Selline  tarbimine
võib olla probleemide kattevari, kuna ühiskond otsustab sageli välimuse
järgi.


Majandussotsioloogia             Seminar 2 Tekst 1 - Palun   tooge   tekstist   vähemalt   kaks   näidet,   kuidas   riietus   (sh
aksessuaarid või ka auto) on osa sümbolilisest staatusest (mille põhjal
öeldakse, et üks või teine asi kuulub teatud rahvusgrupi juurde). 1. Borsetka     Borsetka   on   keskmise   suurusega   rahakott,   sageli   nahast  või   kunstnahast,
kus   saab   hoida   raha,   kaarte,   aga   ka   dokumente,   võtmeid   ja   telefoni.
Arvatakse, et seda kasutavad ainult Venemaa ärimehed. 2. Porsche Cayenne Hoolimata   asjaolust,   et   linnas   saab   sõita   tavaliste   autodega,   džiib   on
staatuse näitaja. Üks Eesti pere soovis osta nende staatusele ja võimalustele
vastavat džiipi, kuid kui valik langes Porsche Cayennele, nad keeldusid, kuna
arvatakse, et neid ostavad ainult venelased. 3. Rahvuslikud riided Kui eestlastel on vaja näidata oma eesti päritolu, on seda kõige lihtsam teha
riigipühal rahvariietes.