Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusseadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööandja, osaühing, tööleping, töötaja, aktsiaselts, ettevõtja, äriregistrisse, osakapital, võlasuhe, võlausaldaja, osanik, aktsiakapital, eelisaktsia, võlgnik, hoidub, teatab, aktsionär, varalise, alludes, kontrollile, kahepoolne, objektiks, tööprotsess, tasuline, kollektiivlepingus, mahus, arendamiseks, soovil, mainet, äriseadustik1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine
tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne. II Eraõigus /*tsiviilõ normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõ äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg, töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms. 6. Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus Avalik õ normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Av. õ. normid on täitmiseks kohustuslikud
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib
.............................................................. ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ........................11 4.1 Aktsiaseltsi ja osaühingu asutamine....................................................................................1 2 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine........................................................................................ ........................14 4.3 Osaühingu juhtimine..........................................................................
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, täis- ja usaldusühing). Ühingu tunnused: 1) eraõiguslik isikuteühendus; 2) rajanemine tehingulisel alusel; 3) ühise eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi;
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3
all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79); Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125); Osaühing: on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (ÄS § 135 lg 1) Aktsiaselts: on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1) Tulundusühistu: (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud
püsivaks tegevuseks ning b) seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1) · ETTEVÕTE - on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661 ) ETTEVÕTTED liigitatakse: - õigusliku vormi järgi - omandivormi järgi - tegevusala järgi - suuruse järgi · Mikroettevõte 1-9 töötajaga · Väikeettevõte 10-49 töötajaga · Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga · Suurettevõte - >250 töötajaga. Seaduses sätestatud äriühingute liigid on: - täisühing - usaldusühing - osaühing - aktsiaselts - tulundusühistu - teised seaduses ettenähtud äriühingud (ÄS § 2 lg 1) · Teised seaduses ettenähtud äriühingud on: - Euroopa äriühing - Euroopa majandushuviühing - välismaa äriühingu filiaali Kõik äriühingud ja FIE-d: - peavad olema kantud äriregistrisse - on raamatupidamiskohustuslased - tegevuse peamine eesmärk on kasumi teenimine Äriühingud eristuvad: - vastutuse määra (piiratud ja piiramata) - omanike osalemise määra - asutajate/omanike arvu
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
juhtorganite liikmete, vaid juriidilise isiku enda kohustus. 18. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25)
........................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja............................................................................................................11 Ärinime mõiste..............................................................................................................................12 Prokuura.........................................................................................................................................13 Äriregister.....................................................................................
Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees võrdsed. Arvan, et täisosanikuks olemise privileegiks ei saa olla kogu oma varaga vastutamine. Leian, et ettevõtlusvormidest täisühing on kindlasti parem, kuna sellisel juhul vastutavad kõik ilusti võrdselt ja asi on palju ausam (City õigusabi, 2011). 1.2 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste Ettevõtjaks on füüsiline isik, kelle ülesandeks on pakkuda oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Samuti on kaupade müük või teenuste osutamine talle püsivaks tegevuseks, ning seadusega sätestatud äriühingus. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tja) Ettevõte on aga seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Varasemas eesti keeles on ettevõtte sünonüümina
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia.
Ettevõtlusvormide võrdlus 1. Ettevõtlusvorme kasutatakse selleks, et ettevõtteid teostada ja neid eristada. Kõik ettevõtlusvormid registreeritakse Maksu- ja tolliametis või Äriregistris, kokku on ettevõtlusvorme seitse. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma Töölepingu seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja
ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10
Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist.
kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada: · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest;
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes, loetakse teadmata kadunuks. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel; 2) otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt ja tulundusühistu. Peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtteid äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused. Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus. Täisühing on
mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. 15. Võlasuhte mõiste: Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 16. Võlasuhte tekkimise alused: Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 17. Seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi): Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel
.........3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9
Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saks sõlmitud. 3. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu v jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigust nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 4. Lepingu vormi nõuded Lepingu vormi valivad lepingupooled reeglina ise: suulise, kirjaliku või muu. Eestis võrdsustatakse lepingu kirjaliku vormiga ka elektrooniline vorm, välja arvatud juhud,
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
4.JURIIDILISED isikud, LIIGID, ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, II peatükk) a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
kellega teha tehinguid. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks võib olla nt teatud juhtudel lepingu sõlmimise sund (nt monopoolses seisundis Eesti Energia peab sõlmima lepingu igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Üldist lepinguvabadust täiendab lepingu vormivabadus (v.a teatud seaduses sätestatud juhud). Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on järgmised põhimõtted: hea usu põhimõte võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma nagu õiglased ja ausad inimesed. Hea usu põhimõte on õiguse üldpõhimõte, mida järgides võib jätta võlasuhtele seadusest, tavast ja tehingust tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. mõistlikkuse põhimõte võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks
Ettevõtte juriidilise vormi valik Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledz Tallinn Võimalikud juriidilised vormid Täisühing Osaühing Usaldusühing Mittetulundusühing (MTÜ) Tulundusühistu Aktsiaselts Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad Osaühing 2500 üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik
annaabi.ee 
