Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades
Kontrolltööks Sunday, March 28, 2010 11:18 PM 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Maj poliitika kuulub maj teaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. Maj pol teooria uurimisobjektiks on praktiline majanduspoliitika st. suure hulga intsitutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. Maj pol teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. Maj pol hõlmab maj pol eesmärkide, abinõude ja strat uurimist, samuti ka maj arengu prognoosi. Eesmärgiks on prakt maj pol
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4
rahvamajandusõpetuseks (uurib rahvamajandust tervikuna); mikroökonoomikaks (üksikult üldisele, st kirjeldab konkureerival turul oma kasumlikkust maksimeerivaid subjekte); makroökonoomikaks (üldiselt üksikule, st kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid, st õpetus turu üldisest tasakaalust); ettevõtte majandusõpetus (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). 9. Majanduspoliitika definitsioon (teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis) Avaliku võimu sekkumine majandusse. Kõik inimesed on ühiskonna majandusliku ja poliitilise süsteemi osad. Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste mehhanismidega ehk riigi poolt. Ta on üks osa ühiskonnapoliitikast. Majanduspoliitika sotsiaalsed eesmärgid: 1) vabadus - vabadus seada oma eesmärke ja nende nimel toimetada. Vabadus väärtusena lõpeb seal, kus see hakkab piirama teiste vabadust (sh kõlvatu
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse Loodi Euroopa Rahainstituut 'Avatuse põhimõte' ja 'läbipaistvuse põhimõte' III samba 7 'ühise huvi' valdkonna Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamine viimine I samba alla Tööhõive peatüki täiendamine Keskkonnapoliitika tõhustamine 19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused · Eesm: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. · Tulem: Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine; Institutsionaalsed ümberkorraldused 20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus · Korraldus: Igast riigist (k.a
o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele
Sisendi x+y muuja Töötasu 100 Kust tuleb Talunik intressimaar Tagasimakse Turg 100+x+y töölised Ostab kauba 100 Rahapoliitika (opik lk 70-132), Moodle i materjal Euroopa Keskpanga poliitika 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid o Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika- otsused rahapakkumise muutumise kohta o Eesmärgid :majanduse üldine kasv, hinnastabiilsus, korge tööhoive 12. Leebe ja karmi rahapoliitika olemus. o LEEBE: raha pakkumise kasv, madalad intressimäärad, ringleb rohkem raha o KARM: raha pakkumise piiramine 13. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid); erakorralised meetmed.
o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika o Miks üldse eristada? analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot o Analüütiline eristamine Algselt sama (Smith, Mill) Eraldumine 19.saj lõpul Marshall
selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatlike valimiste teel. Rahvusvaheline tasand (EL, Rahvusvaheline Valuutafond, WTO); Siseriiklik tasand (Parlament, Valitsus, Kohus); Ametkondlik tasand (Keskpank, Haigekassa, Tarbijakaitse, Konkurentisamet); Kohalik tasand ( Linna- ja vallavalitsused); Erasektor ( Ametiühingud, Tööandjate ühendused, Teised ühiskondlikud org.) 4.Otsustussüsteemide olemus ja probleemid Turg - Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Koordineerimine leiab aset pärast otsuste tegemist. Toimiv konkurents garanteerib, et tooteid ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga. Turg ei loo tingimusi, mida kõik osalised saaksid pidada rahuldavaks. Kui ühed muutuvad rikkaks ja teised vaesemaks, räägitakse sots ebaõiglusest. Välistegurite tulemusena võivad välja kujuneda kaupade ja teenuste
protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja
· ümberjaotusfunktsioon (emiteerimiskulud, kaupade kallinemine)* RAHA KVALITEET 2 Kvaliteetne raha raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust). Turu arenguga muutuvad nõuded raha kvaliteedile. Raha kvaliteet sõltub: · raha tagatistest · raha hulgast ringluses · raha tunnustatusest · raha vastavusest turu arengutasemele · raha vastavusest rahaomanike vajadustele NB ! Rahapoliitika esmane ülesanne: tagada raha stabiilne kvaliteet. Raha kvaliteedi näitajad: · hea jaotatavus · ehtsus · hea kontrollitavus · hea säilivus (kulumiskindlus) · sobiv kaal, mõõtmed · hõlbus äratuntavus · väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest)
kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
3. Bretton Woods Loodi IMF Loodi Maailma Rekonstruktsiooni ja Arengupank Kehtestati kullale ja USA dollarile toetuv rahasüsteem Teiste valuutade kurssid olid seotud USA dollaritega, kulda sai alati vahetada dollariteks. 1 unts kulda oli 35 $. Ülejaanud valuutad oli seotud dollariga. Toimis üsna pikalt päris hästi. Kuna USA oli sõjas vähe kannatada saanud, oli $ heaks veduriks selles süsteemis. Edasi hakkasid pihta väikesed raskused. USA majanduspoliitika USA ei jälginud enam mud majandust, keskendus iseendale. Bretton Woods hakkas lagunema. Erinavate majanduste ebaühtlane areng seotud süsteem hakkas segama, peatas arengu. 1873.a Bretton Woodsi rahasüsteemi lõpp Süsteemis oli kasu, sest ta aiyas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kurssid olid fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF, oli reguleeeriv katuseorganisatsioon, hoidis süsteemi kontrolli all, kordineeris, hoidis valuutapoliitika ühtlasena
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade teadlane. Kriis ongi hea, viis maj välja valed investeeringud, ressursid paigutatakse õigetesse kohtadesse. Pigem filosoofiline mõtlemine. Kui on suur vaesus, siis keegi hakkab rääkima, et ongi hea et vabrikud pannakse kinni… M. Friedman (üleval paremal)-Valiku vabadus, Kapitalisem ja vabadus (raamatud). USA majandusteadlane 20.saj. Rahateooria- arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitusest. Majandusteooria-majsubjektide käitumise üldistamine ja tõlgendamine (võimaldab aru saada kuidas inimesed käituvad), majandustegevuse ja -protsesside seaduspärasuste leidmine, majanduspoliitikate väljatöötamine ja juhtimine. Teooria on hüpotees, mida on edukalt kontrollitud! Teooria mõte: Selgitada nähtusi ja nendevahelisi seoseid abstraktselt (vaatame peamist sisu) Tuua esile nähtuste toimumise kõige tähtsamad põhjused, ignoreerides
Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses · 2004 leping Ühtse Venemaaga · Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks 2 Edgar Savisaar · 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea
Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu korrastada ja kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist mõjutada. · Majanduspoliitikaks võib nimetada mis tahes üldist majandusstrateegiat, sellele seatud eesmärke ja vahendeid. · Riikide konkurentsivõime - OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab kui palju riik suudab vabades,
Jagunevad põhiliselt: Elukindlustusseltsid Kahjukindlustusseltsid Kindlustusvahendajad vahendavad erinevate kindlustusseltside kindlustuspakkumisi. Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised
(hind) 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud) 5) hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teistest hüvistest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon) Turutüüp TÄISKONKURENTS TURUL VALITSEB TÄIELIK KONKURENTS (tegemist on täiusliku turuga) kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada
maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu. · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju.
kaudu · Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes · Tehnoloogia areng 14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus? · Toodang Põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit. · Tootmistegurid Tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest. Põllumajandus on edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija. · Turg Esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris. · Valuuta Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandus toodangu eksport. 15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida? Põllumajandusliku maa hulk on piiratud Seega peab tootlikkus kasvama Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus)
· Tehnoloogia areng 14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus? TOODANG- Põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit. TOOTMISTEGURID- Tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest. Põllumajandus on edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija. TURG- Esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris. VALUUTA- Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandus toodangu eksport. 5 15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida? Põllumajandusliku maa hulk on piiratud- Seega peab tootlikkus kasvama Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus),Maa ja tööjõu suhe, Linnade eelistamine, Kõlvatu konkurents, Külakogukondade struktuur, Tootmise
Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamatuid, ajakirjades ning ajalehtedes ilmunud vastavateemalisi artikleid, uurimistöid, samuti mitmete valitsusasutuste dokumente. Majanduspoliitika vaatleb probleeme tunduvalt laiemalt ning filosoofilisemalt (tihti ka pragmaatilisemalt ja isegi küünilisemalt), kui seda teevad näiteks mikroökonoomika ning makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e
o samuti madalad intressimäärad. Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused,
o samuti madalad intressimäärad. Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika…). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused,
o samuti madalad intressimäärad. Poliitilise keskkonna all mõeldakse: õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, valitsuse ja poliitiliste parteide arusaamade kogumit ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega. Samuti, poliitiliste asutuste üldist süsteem. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada põhiliselt kolmel moel: otsene mõju läbi valitsuse allüksuste tegevuse, majanduspoliitika kaudu, seadusandluse kaudu (nt raha-, maksu-, sotsiaalpoliitika...). Ettevõtete ja õiguskorda tagavate organite tegevust reguleerib valitsus seadusandlike aktidega: äritegevusega tegelemise võimalusi reguleerivad seadused, äritegevust otseselt mõjutavad seadused (Töölepinguseadus; Konkurentsiseadus; Maksuseadus; Euroopa Liidu seadusandlikud aktid (Acquis Communautaire) · Majanduskeskkonda mõjutavad: o valitsuspoliitika, o tootmisettevõtete saavutused,
13. Peamised motivaatorid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. · Sõltumatus/ eneserealiseerimine/ huvitavad ülesanded · Töötamise aja ja koha vaba valik · Paremad sissetulekuväljavaated · Ärivõimaluse realiseerimine · Et võltida tööhõivega seotud ebakindlust Palgatööd ettevõtjaks olemisele eelistavate inimeste enimnimetatud motiivid · Regulaarne, fikseeritud sissetulek · Tööhõive stabiilsus · Kindlad töötunnid · Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
13.Peamised motivaatorid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. Sõltumatus/ eneserealiseerimine/ huvitavad ülesanded Töötamise aja ja koha vaba valik Paremad sissetulekuväljavaated Ärivõimaluse realiseerimine Et võltida tööhõivega seotud ebakindlust Palgatööd ettevõtjaks olemisele eelistavate inimeste enimnimetatud motiivid Regulaarne, fikseeritud sissetulek Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 14.Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
põhjal. Sõltumatus/ eneserealiseerimine/ huvitavad ülesanded Töötamise aja ja koha vaba valik Paremad sissetulekuväljavaated Предприниматель Ärivõimaluse realiseerimine Et vältida tööhõivega seotud ebakindlust Palgatööd ettevõtjaks olemisele eelistavate inimeste enimnimetatud motiivid Regulaarne, fikseeritud sissetulek Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Простой работник Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 14.Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
