Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduslikust keskkonnast tingitud ohutegurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõltumatus, motivatsioon, suurendamine, ohutegurid, voit, pääsuke, jelena, jelfimova, intressimäärad, valuuta, riigieelarve, väliskeskkond, hoolitseda, stress, strateegiad, toetuste, toetaminePoliitilise keskkonna mõjud on peamiselt: maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. Majanduskeskkonda moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad. Sotsiaalne- kultuuriline keskkond koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest. Sotsiaalse keskkonna mõjud on peamiselt: elanike arvukuse muutumine, sündivus, perekondade karakteristikud,
PEST 3. november 2011 Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskko Maksuseadused SKP muutumine Elanike arvukuse Uued tehnoloogiad muutumine Keskkonnakaitse Inflatsioon Sündivus Patendikaitse regulatsioonid Konkurentsi Intressimäärad Perekondade Tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud Väliskaubanduse Sissetulekute tase Elustiilimuutused Uued tooted, materjalid reguleerimine tootmissisendid Töösuhteid Valuuta stabiilsus Tarbijakaitse liikumine Uurimis- ja arendustöö
vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivne (laiendav rahapoliitika) Tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade alanemine, investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine Laiendava monetaarpoliitika efekt majanduses- Raha pakkumise suurenemine viib intressimäärade langemiseni Madalad intressimäärad viivad investeeringute mahu suurenemiseni Investeeringute nõudluse suurenemine mõjutab sissetulekuid, suureneb tarbimine KOGUNÕUDLUS JA SKP SUURENEVAD Rahapoliitika vahendid: (vahendid, et mõjutada raha hulka majanduses) Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid (riigi
võimaldab eelarve tarbida. Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste hindade muutudes. Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves) Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse Seda saab väljendada samaväärsuskõvera (ükskõiksuskõvera) abil Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel ÜKSKÕIKSUSEKÕVERAD Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste kogumite suhtes. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab
POLIITILINE MAJANDUSLIK SOTSIAALNE TEHNOLOOGILINE KESKKOND KESKKOND KESKKOND KESKKOND maksuseadused SKP muutumine elanikkonna uued tehnoloogiad arvukuse muutumine keskkonnakaitse inflatsioon sündivus patendikaitse regulatsioonid konkurentsi intressimäärad perekondade tootlikkuse tõus reguleerimine karakteristikud väliskaubanduse Sissetulekute tase elustiilimuutused uued tooted, reguleerimine materjalid, tootmissisendid töösuhteid tööpuuduse tase tarbijakaitse uurimus- ja
b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d. Investeerimiskulutusi (I) Keynes'i majandusteooria väidab, et a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta b. tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade c. tööpuudust vähendab maksude suurendamine d. tööpuudust saab vähendada läbi valitsusektori kulutuste kasvu Majandustsükli mõjutamise poliitika peaks tavaliselt olema a. Suunatud intressimäärade alandamisele b. Suunatud valuuta vahetuskursi tugevdamisele c. Vastutsükliline d. Pro-tsükliline Keynes's majandusteooria väidab, et a. Tööpuudust saab vähendada läbi valitsussektori kulutuste kasvu b. Tööpuudust vähendab maksude suurendamine c. Tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade d
majanduskasv 3. kõrge tööhõive 4. finantsturgude stabiilsus 5. intressimäära stabiilsus 6. välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika teostamise vahendid: · Vabaturu operatsioonid - keskpank ostab või müüb riigi võlakirju. Kui keskpank müüb võlakirju, siis kommertspankade reservid vähenevad, seega raha pakkumine väheneb. Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad. · Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. · Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas.
· Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. · Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. Bootstrapping võib olla vaid üheks etapiks äri arengus 17 21. Ettevõtte kasvupotentsiaal elustiili- ja kasvuettevõtted. Elustiiliettevõtted. Olulised: 1. sõltumatus, 2. täielik kontroll oma ettevõtte üle, 3. piisavate äraelamisvahendite teenimine 4. ettevõtja elustiil. 5. rutiinne, taktikalise juhtimine 6. vajalik operatiivse tegevuse kõrge efektiivsus Turg on sageli lokaalne, kasutatav tehnoloogia lihtne. Ettevõttes on sageli hõivatud vaid ettevõtja ise, pereliikmed, ka muud töötajad. Suhteliselt levinud on töötamine osakoormusega.
· Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. · Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. Bootstrapping võib olla vaid üheks etapiks äri arengus 17 21. Ettevõtte kasvupotentsiaal elustiili- ja kasvuettevõtted. Elustiiliettevõtted. Olulised: 1. sõltumatus, 2. täielik kontroll oma ettevõtte üle, 3. piisavate äraelamisvahendite teenimine 4. ettevõtja elustiil. 5. rutiinne, taktikalise juhtimine 6. vajalik operatiivse tegevuse kõrge efektiivsus Turg on sageli lokaalne, kasutatav tehnoloogia lihtne. Ettevõttes on sageli hõivatud vaid ettevõtja ise, pereliikmed, ka muud töötajad. Suhteliselt levinud on töötamine osakoormusega.
saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutumist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad: Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase jne. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude (nt meie potentsiaalsete tellijate) olukord. Poliitiline keskkond: parlamendi, valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine Euroopa Liiduga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide (roheliste liikumine, tarbijakaitse jt) tegevus jne. Looduslik keskkond: loodusvarade olemasolu ja ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine.
(peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s
mõjutada? nt. aktsiisi tõus muudab omahinda) Keskkonnakaitse regulatsioonid (nt. EURO6 nõuded veoautodele) Konkurentsi reguleerimine Väliskaubanduse reguleerimine Töösuhete reguleerimine Poliitiline stabiilsus Riiklikud subsiidiumid Rahvusvahelised lepingud 14 Rahvusvahelised suhted Valimised Majanduslik keskkond: SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad Sissetulekute tase Tööpuuduse tase Valuuta stabiilsus Elanike säästud ja laenukoormus Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond:
kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive;
amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. NB! Täielik indekseerimine näitaks, et valitsus annab alla inflatsioonivastases võitluses Deflatsiooni tekkimiseks on vaja kahe teguri koosmõju 1. Ostujõu langus 2. Ülikiire produktiivsuse kasv Deflatsiooni tulemus: Likviidsuse kriis, sest inimestel puudub võlgade tagasimaksmiseks raha. Isikliku vara hinna langus teeb laenamise raskeks, eriti majandusliku languse ajal. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt, mille tagajärjeks võib olla aga kõrgem inflatsioon tulevikus. Pessimistid tõmbavad 2008, 1980. ja 1930. aastate vahele paralleele. Perioode iseloomustab spekulatsioon aktsiakapitali turul ning laenude rekordiline tase. Optimistid lugesid deflatsiooni disinflatsiooni üheks komponendiks, mille toimel lahkusid areenilt ebaefektiivsed firmad. Deflatsiooni positiivne külg: Deflatsioon taastab ostuvõime ning suunab majanduse tõusuteele. Probleem ajas!!
16. Maastrichti kriteeriumid - Hindade stabiilsus inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra Eelarvepuudujääk liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Riigivõlg - ei tohi ületada 60% SKT-st Vahetuskursi stabiilsus - kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. Stabiilsed intressimäärad pikaajalised intressid tohivad kolme kõige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendi võrra 17. Euroala kujunemine I etapp - `70 - rahaliidu I kavand, Werneri plaan 20. saj algus II etapp - Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted `73-'86 ühenduse territooriumil III etapp - `86 - Ühtne Euroopa Akt `86-2004 `90 - Schengeni leping `92 - Maj.& rah
(raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame suhteliselt järsu joonega) Rahapakkumine (-agregaadid) M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel
kaupade tootmine. Heaolu ei pruugi tõusta, sest inimesed tarbivad varem ostetud kestvuskaupu edasi. RKT ei näita oma väärtuselises suuruses, milliseid konkreetseid kaupu ja teenuseid on toodetud. Ühe ja sama raha eest võib toota mingi koguse toiduaineid või mingi koguse relvi. ----- SKP EI KAJASTA KA OTSESELT TOODANGU KVALITEETI. NII VÕIB SUURE SKP MAHUNÄITAJA TAGA PEITUDA KEHVA KVALITEEDIGA TOODANG. KVALITEETSEMA KAUBA TOOTMISE SUURENDAMINE VÕIKS AGA PÕHJUSTADA SKP MAHU VÄHENEMIST 1.4 Majandustsükkel Majandustsükkel on tegeliku RKT perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes ning positiivsete ja negatiivsete lõhede vaheldumine, mis jaguneb languse ja tõusu faasiks. Potentsiaalne tootmismaht kasvab pidevalt enamvähem ühtlase tempoga, tegelik RKT võib aga kasvada kiiremini või aeglasemalt kui potentsiaalne. Joonis 8
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja. Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15=6667 rahakordisti e muliplikaator 21.Rahapoliitika vahendid Avaturu operatsioonid- keskpank ostab/müüb riigi võlakirju kommertspankadelt/- pankadele. Võlakirjad on üks kasulikemaid rahapaigutusviise. Diskontomäär intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Diskontomäära tõstmine vähendab kommertspankade laenu võtmist ja suurendamine suurendab laenu võtmist. Kohustuslik e seaduslik reservinõue see osa pankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Juhendid ja eeskirjad- soovitused pankadele ning kohustavad eeskirjad Valuutaintervensioon keskpank ostab või müüb välisvaluutat 22. Keskpanga funktsioon Hindade stabiilsuse säilitamine Rahapoliitika kujundamine Välisvaluutareservide juhtimine ja hoidmine Maksesüsteemide tõrgeteta toiminine
Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. 14) Loomulik (tasakaaluline) tööpuuduse määr Loomuliku tööpuuduse määr hinnang tööpuuduse määrale, mis valitseks majanduse tootmisressursside täielikul rakendamisel (ilma palgasurvete tekketa). RAHVUSVAHELINE MAJANDUS 1) Otsene ja kaudne vahetuskurss Rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks peab olema võimalik ühe riigi valuuta konverteerimine teise selline vahetus toimub vahetuskursside põhjal. Vahetuskurss on ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Otsene kurss on ühe välisvaluuta ühiku hind kodumaises valuutas, kaudne kurss on ühe ühiku kodumaise valuuta hind välisvaluutas. 1 EUR = 1,39 USD 2) Nominaalne ja reaalne vahetuskurss Nominaalne vahetuskurss ehk valuutakurss on suhe kahe vääringu vahel, reaalset vahetuskurssi võib defineerida kui erinevate vääringute ostujõudude suhet.
Usas eelistatakse olla pigem ettevõtja 51%, ELis 37%. ELis palgatöötaja 58% ja Usas 46%. 13. Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. Palgatööd eelistavate inimeste motiivid: Regulaanne, fikseeritud sissetulek 24% Tööhõive stabiilsus 27% Kindlad töötunnid 11% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9% Ettevõtjaks olemist eelistavate inimeste motiivid: Sõltumatus, eneserealiseerimine, huvitavad ülesanded 62% Töötamise aja ja koha vaba valik 30% Paremad sissetulekuväljavaated 16% Ärivõimaluse realiseerimine 4% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3% 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj
· rahvusvaheline poliitika · maailmamajanduse arengu tsüklid · globaalsed pikaajalised demograafilised trendid · maailma muutuvad innovaatilised tsüklid Poliitiline keskkond · Maksuseadused · Konkurentsiseadus · Ettevõtluse toetamisega seotud seadusandlus · Keskkonnakaitse · Töökeskkond ja ohutusnõuded · Väliskaubanduse regulatsioon · Riigihangete regulatsioon Majanduslik keskkond 1. Majanduskasv eri regioonides ja riikides 2. Olukord tööturul 3. Kapitaliturgude areng ja intressimäärad 4. Valuutakursid 5. Välisturgude hinnatase Sotsiaalne keskkond · sissetulekute jagunemine · rahvastiku vanuseline struktuur · elanike haridustase · elanik tervis · elanike eelistused ja suhtumised · kultuurilised tegurid Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa: · muutused toodetes ja teenustes · muutused protsessides, jaotuskanalites, müügiviisides · muutused äritegevuse ülesehituses Valdkonna põhitrendid:
ettevõttemajandusõpetus – majandusteaduse osa, mis käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti F fiat-raha – süsteem, mille puhul rahana ringleb väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraha fidutsiaarraha – kattevaraga täielikult kaetud paberraha; esineb kas kullastandardi või valuutakomitee vormis fikseeritud kurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega finantsarvestus – tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol
· kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest · kasumiaruanne kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul · kasvupiirid · kattevara keskpanga poolt hallatav ning emiteeritud raha stabiilsust ja usaldusväärsust garanteeriv väärismetall, konverteeritav valuuta või muu vara · kaubandusbilanss ekspordi ja impordi vahe · kauboikapitalism termin, millega vahel tähistatakse kapitali esialgse akumulatsiooni ja peremeheta varale omanike leidmise etappi, kus majanduslik areng ja efektiivsuse tõus käib sageli seadusi ja üldtunnustatud käitumisreegleid rikkudes ning sotsiaalsete väärtuste allasurumise hinnaga · kaudne maks ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks
Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info. Probleem kelle silmis? Keskkonnajulgeolek kui täiendav faktor. Lahenduste leidmine - Teadlaste mõju, Põhjuslike seoste kinnitamise keerukus. Elluviimine - Rahvusvahelised kokkulepped vabatahtlikud kas tahetakse ellu viia? Probleemid EL tasandil, Tugev motivatsioon erasektoris kulusid kokku hoida, Vastutuse keeruliseks muutumine. Tasandid - Ülemaailmne, Regionaalne, Riiklik, Kohalik. Tsentraliseerimine kui lahendus - Dunoff 2007 milline tasand peaks otsustama konkreetse probleemi üle ning millal tuleks tasandit vahetada? Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid - Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Saastaja maksab, Ettevaatus ja vältimine, Säästev areng, Õigus puhtale keskkonnale, Abistavad printsiibid.
· olema objektiivne ja arvestama töökulutusi · tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse ajas ja ruumis-st. võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevate tootmistingimustega ettevõtetes ja erinevates tootmisharudes · võimaldama määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte, tootmisharu kui kogu ühiskonna ulatuses · arvestama toodangu liigilise koostise muutuse mõju tööviljakuse näitajale 78) Töömotivatsioon 79) Motivatsioon on sisemine ajend, mis käivitab käitumises väljenduva tegutsemise, et rahuldada vajadusi ja täita ootusi. 80) Töömotivatsioon tähendab tegureid ja motiive, mis mõjutavad inimest efektiivsemalt töötama. 81) Motivatsiooniteoorias on tuntud Abraham Maslow vajaduste püramiid, mille kohaselt mingi üks vajaduste tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad. 82) 83) 84) Tööjõu stimuleerimine
avalikud allikad, müügipersonal, turunduspartnerid, spetsialiseeritud allikad. Turuuuringud: turundusmeetmetega seotud uuringud, käibeturu uuringud, hanketuru uuringud, ettevõttetegevusega seotud uuringud. Uuringute teostus: küsitlus, vaatlus, eksperiment, simulatsioon 10.Tarbijakäitumise üldmudel. Tarbijakäitumise täht-samad välised mõjurid: kultuur, subkultuur, sotsiaalsed grupid, mõjugrupid. Indiviidist lähtuvad tegurid: motivatsioon, taju, suhtumine, õppimine, elustiil, isiksus Tarbija- üksikisikud ja kodumajandis, mis ostavad või omandavad muul viisil isikliku tarbimise kaupa ja teenuseid. Indiviidist lähtuvad tegurid: *Psühholoogilised mõjurid: a)aistingud-nägemine, kuulmine jne; b) taju- valiv, moonutav , meeldejätt c) motiivid-stiimulid, mis panevad inimese tegutsema d) õppimine- indiviidi käitumise muutumises omandatud kogemuste mõjul. Õppimise tulemusel kujuneb positiivne kogemus. Paljude kaupade
põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. 10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut? HARROD-DOMARI KASVUMUDEL- Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist; majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse; majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine ROSTOW' KASVUSTAADIUMITE TEOORIA · Viis kasvustaadiumit Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond Vähearenenud ühiskond Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond · Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% · Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv · Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu 4
väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsele töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja oskused 2) loovmõtlemisoskus loovuse põhiste protsesside valdamine 3) motivatsioon ülesandele suunatud motivatsioon 19. Divergentne ning konvergentne mõtlemine. Divergentne ehk nn ``lahknev mõtlemine'' soodustab võimalikult paljude uudsete, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida häid ideid. Konvergentne mõtlemine keskendub ühe parima lahenduse leidmisele 20. Innovatsioon ja ettevõtte suurus. VKEd (väike ja keskettevõtted) panus on suur ja sageli on
juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt
juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt
juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba toodangut, viletsaid tooteid või kehva turustust. Juhtimise kvaliteeti on raske defineerida, kuid see seondub järgmiste teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt
annaabi.ee 
