Majanduslikult aktiivne rahvastik: tööjõud Heitunud isikud- inimesed, kes soovivad töötada ja on ka võimelised töötama, kuid on loobunud tööotsingutest ja ei usu enam tööleidmise v õimalustesse Sotsiaalne kaitse- peamiselt avaliku sektori rakendavate sotsiaalkindlustuslike ja hoolekandeliste meetmete kogum, mille ülesanne on elanikkonna toimetuleku tagamine mistahes sotsiaalse riski puhul Sotsiaalne risk- haigus, puue, püsiv töövõimetus, toitjakaotus, vanadus, vaesus, ka ekstreemsituatsioon(õnnetus, kodukaotus, perevägivald, psühholoogiline kiirs jms) Riiklik pension- solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest 3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE
Pilet I Võrdsus ja vaesus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti) *suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega . *absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina *elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist 2. Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks? Mida nendega mõõdetakse? (4p)
mitte meie rajatud süsteemile, vaid süsteem peab kohanema tööturu olukorraga. Jah, erinevalt eelmise suure kriisi ajast on meil nüüd töötuskindlustus. Seetõttu oleme paremas olukorras. Aga paljud on olnud ilma tööta juba nii kaua aega, et nad on jäänud arvestatava töötutoetuseta. Kui eelarvepuudujäägile kehtestatud vajalik piir vähegi lubab, siis tuleb otsida võimalusi pikendada töötutele väljamaksete perioodi Töötukassast. Tööpuuduse üks valusaid tagajärgi, vaesus, puudutab eriti lapsi. Peretoetus on mõeldud ju lastele, aga kui sellest rahast on sunnitud elatuma ka vanemad, siis tuleb järelikult mõelda täiendavatele toetustele. Me oleme leidnud tuge Euroopa Liidu abimeetmetest. Palgatoetus ja maksusoodustused väiksema konkurentsivõimega inimeste töölevõtmiseks on mõistlikud sammud. Julgustan tööandjaid neid võimalusi maksimaalselt kasutama. Just ettevõtjad ju ongi töö andjad.
Majandusõpetus on õpetus sellest, kuidas igaüks eraldi püüab piiratud võimaluste juures teha valikuid saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Tootmisressursid ehk tootmistegurid 1. Maa - loodusvarad, mida inimene oma tegevuses kasutab (õhk, vesi, mets, maavarad). 2. Töö - tööjõud ehk inimeste vaimsed ja füüsilised pingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. 3. Kapital - hooned, tööriistad ja masinad (vahendid), mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Valikute tegemine tähendab peaaegu alati millestki loobumist. Kui meil oli viisteist krooni, mille eest me ostsime kaks jäätist, siis ei saanud me selle eest osta kolme saia ega üht ajalehte. Kahe jäätise hinnaks oli tagasihoidlik kõhutäis või võimalus lugeda värskeid uudiseid. Igapäevaelus peame pidevalt arvestama, kui palju me oleksime
olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel. Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Ringkäigu lihtne mudel koosneb ainult kodumajapidamiste sektorist ja ettevõttesektorist, mille osadeks on teguriturg ja toodete (hüviste) turg. Kodumajapidamised on ressursside tööjõud, kapital ja maa (loodusressursid) omanukud ja pakuvad neid ettevõtetele saades vastu teguritulusid: palk, rent, üür, intress dividendid jms, mis moodustavad kodumajapidamiste sissetuleku ehk tulu ja on samas ettevõtetele väljaminekuks ehk kuluks. Sellises suletud mudelis lähevad kõik kodumajapidamiste tegurtulud uuesti ettevõtetele tasuna kaupade ja teenuste eest. Seega kulud ja tulud kogumajanduses on tasakaalus, muutumistendentsi majanduses ei ole.
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele.
valmistamine. 2 Negatiivsed välismõjud RKP ei kajasta tootmistegevuse laienemisega kaasnevat negatiivset mõju looduskeskkonnale, mis vähendab inimese heaolu laiemas (mittemateriaalses) tähenduses. Samuti on tulevase heolu seisukohalt oluline, kas tootmises kasutatakse taastuvaid või taastumatuid ressursse. 5. Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut? LORENZI KÕVER ISELOOMUSTAB riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses. Vertikaalteljel on näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp. Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine.
negatiivset mõju looduskeskkonnale, mis vähendab inimese heaolu laiemas 2 (mittemateriaalses) tähenduses. Samuti on tulevase heolu seisukohalt oluline, kas tootmises kasutatakse taastuvaid või taastumatuid ressursse. Klimaatilised tingimused 5. Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut? Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses. Vertikaalteljel on näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp. Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS..............
millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad); SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus); Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu); SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses 5. Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivselt, vertikaalteljel kui suure osa tulust saab antud elanike grupp. Gini koefitsient baseerub Lorenzi kõveral. Väärtuseks on geomeetriliselt ebavõrduses piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse. Väärtuse varieeruvad 0-1ni. väärtused 0,5-0,7 väga ebavõrdse tulude jaotusega riigis. 0,2-0,35 kõige ühtlasema tulujaotusega riikides.
teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Y=C+I+G+X-M Y-nõudlus kodumaisele toodangule (SKP) C-majapidamiste tarbimiskulutused I-majapidamiste ja ettevõtete investeerimiskulutused G-valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused X-M-puhaseksport ehk puhas välismaine nõudlus Rahvamajanduse koguprodukt RKP-on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõppetarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. 5. Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut? · Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses. Vertikaalteljel on näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp. Mida rohkem eemaldub Lorenzi kõver diagonaalsest võrdsuse joonest, seda ebavõrdsem on sissetulekute jaotumine.
SKP ei arvesta vaba aja väärtust 5.SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad) 6.SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus). 7.Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu) 8.SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses. 5. Lorenzi kõver-iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt.Horisentaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses.Vertikaalteljel on näidatud,kui suure osa rahvatulust saab elanikkonna grupp.Gini-indeks- baseerub Lorenzi kõveral.Koefitsendi väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse.Jaotusmeetod-järjestatakse kõik indiviidid sissetulekute alusel kasvavas järjekorras ja seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse
lõpphüviste turuväärtust), kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides. SKP puudused ei näita varimajanduse osatähtsust inimeste heaolus (varimajanduse majandustegevus ei kajastu ametlikus statistikas, vabakutselised, põllumajandus; negatiivsed välismõjud (keskkonna reostust, ühiskondlik ebastabiilsus); millise hinnaga on mingid tooted toodetud, vaba aja väärtus; klimaatilised tingimused. 5. Selgitage mida iseloomustavad Lorenzi kõver ja Gini koefitsient ning kuidas nad iseloomustavad riigi majanduslikku arengut? Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Gini koefitsient suhtelise vaesuse hindamisel, baseerub Lorenzi kõveral, kasutatakse sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas. Iseloomustab sissetulekute jaotumise ebaühtlust elanikkonna gruppide lõikes. 6. Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus?
ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi forward-tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) franko - saatmiskuludest vaba frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed, materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad, seadmed jt) ja finantskapitali all (aktsiaid, obligatsioone , raha, hoiuseid) Tootmistegurid Teguritest saadav tulu Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1
võiks siiski olla pigem eksistentsiaalne. Rawlsi teooria ei nõua totaalset ümberjagamist vaid sotsiaalseid garantiisid kõige kehvematele kihtidele. Siit võiks tuletada ka liberaalse teesi, mille kohaselt ühiskond peaks aitama neid, kes ise endaga hakkama ei saa ning teistel tuleb loota enda jõupingutustele. 31.Lorentzi kõver ja Gini koefitsient. lorenzi kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi gini indeks lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus 14 32.Kahaneva piirkasulikkuse seadus. Selgitage joonise abil kuidas see eeldus utilitaristlikus
allapoole suunatud mobiilsus; teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus muutused ühiskondlikus positsioonis, mis esinevad inimese eluaja vältel(Ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sotsiaalses seisundis). 33. Defineeri üleilmne stratifikatsioon. Üleilmne stratifikatsioon- sotsiaalse ebavõrdsuse mustrid maailmas tervikuna. 34.Defineeri absoluutne ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset 35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on? Suhteline vaesus, absoluutne vaesus. (orjus, võlaorjus, inimkaubandus, prostitutsioon)
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
nii materiaalseid (kaubad) kui mittemateriaalseid (teenused). Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks mis tahes viisil. Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K. Tootmisruum moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest. 6
q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse
Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus: Mitteadekvaatse käitumise sündroom, vaesus on edasikantav põlvkonnalt põlvkonnale Vaimuhaigused ja ebastabiilne käitumine Madal intelligents ja sellest tulenevalt madal haridustase, vähetasuv töö ja madal sotsiaalne staatus Pika traditsiooniga teooria, pärineb sotsiaaldarvinismist. Päritud erisused on olulisemad kui keskkond Klassidevaheline erinevus IQ-s kasvab, sotsiaalsed kihid on seega paratamatud ja püsivad Psühholoogia ja psühhiaatria alased uuringud 1950-60 aastatel tsementeerisid seda hoiakut
absoluutse konvergentsi toimumist. On hakatud rääkima tingimuslikust konvergentsist, mille kohaselt toimub maailmas nii-öelda konvergentsiklubide moodustamine, ehk omavahel võrdsustuvad ainult sarnaste algtingimustega riikide tulutasemed. Seejuures on määravaks mitte niivõrd esialgne tulutase, vaid laiemat ühiskonna majanduslik, sotsiaalne ja institutsionaalne korraldus. 5.Majanduskasvu allikad Eristatakse nelja liiki ressursse loodusressursid, füüsiline kapital, inimressursid ja tehnoloogia. Kasvu aluseks saab olla ka nende ressursside hulga suurenemine või kvaliteedi paranemine ja nende efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub. Loodusressursid neid on peetud pikka aega esmaseks kasvuteguriks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Olulistemaks
indeks. · poliitilised indikaatorid(isiklik julgeolek, õiguse seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitline osalemine, võrdsemad võimalused Majandustlikud indikaatorid: tulude jaotuse mõõtmine · Jaotusmeetod o kasutamisel järjestatakse kõik indiviidid sissetulekute alusel kasvavas järjekorras ja seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse(kvindiilidesse ja detsiilidesse) · Lorenzi kõver o iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt o horisontaalteljel tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses o vertikaalses näidatud, kui suure osa rahvatulust saab antud elanikkonna grupp · Gini koefitsient o baseerub Lorenzi kõverale, koefitsiendi väärtuseks on geomeetrilise ebavõrdsuse piirkonna suhe kogu võrdsuse joone alla jäävasse alasse
5.3. 5.3.Tarbimine vajaduste rahuldamine 6. , 6. Ressursid, e. tootmistegurid, ressourses - põhiielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 1) - , 1) Maa, land - tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( , , , (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida kasutatakse hüviste tootmisel , 2) Kapital, capital - tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine
3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks.
................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega
tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks ettevõte pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine tootmises loob eelduse suurte ettevõtete tekkimiseks. Mastaabisääst ilmneb näiteks autotööstuses, kus kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse. 13. Lorenzi kõver ja Gini indeks Lorenzikõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzikõver ; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine. Gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis
9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on ebaefektiivne. 15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud
loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
