I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõja...
· lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassivõitlus, töölisklassi diktaktuur parempoolsed:
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid
elu (seadused) ; enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud ; poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel ; kodanikuvabadused ; mitmeparteisüsteem ○ Vanad demokraatlikud riigid olid võrreldes uutega teatud kui ülekaalus pahempoolsete jõudude mõju poolest, poliitilise stabiilsuse, elujärje paranemise ja majanduskriisist demokraatlikuna väljumise poolest. 6. Majanduskriisid ja nende mõju demokraatiale 1923-1924 ○ 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (levis riigist riiki). ○ Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti. Seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne.
Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu
Esimesed loodi illegaalselt juba 18 saj lõpul Inglismaal ja Prantsusmaalühised kindlustuskassad haigus,tööpuudusning vanaduskindlustuseks. 5.Rahvusriikide ja kodanikkonna teke. Kujunevad ideoloogiad ja parteid,ühiskonna poliitiline süsteem. 6.Maailmakaubanduse jamajanduse kujunemine. Tänu trantspordi arengule,eriti tänu raudteede ehitamisele,sai võimalikuks tooraine ja valmistoodangu kiire vedamine vajalikesse kohtadesse.Kujunes maailmamajandus,mis tõi kaasa ka ülemaailmsed majanduskriisid esimene1847,siis 18701890.aastate põllumajanduskriis Euroopas. 7.Imperialismi tekemajandusliku võmsuse kasvuga tugevnes suurriikidevaheline konkurents,laienedes kogu maailmale.Oluliseks sai kolooniate vallutamine,et oma naa arenevat tööstust kindlustada odava tooraine ja tööjõuga.Suurim koloonia riik 19 saj kujunes Inglismaa.1870 hakati nimetama seda Briti Impeeriumiks.Maailm jagati majanduslikeks ja poliitilisteks mõjusföörideks. Olulisemad tehnilised leiutised: 1
Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Riigikaitse demokraatlik juhtimine Riigikaise allub rahva demokraatlikult valitud riigiorganite juhtimisele Kaitsejõud Kaitsevägi ja kaitseliit. Julgeolekuriskid Sõjalised konfliktid, väline surve, rahvusvaheline terrorism, teised julgeolekuriskid, majanduskriisid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisatsion) NATO artikli 5 põhimõte Üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui ühte rünnatakse, ründavad kõik liikmed vastu. Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad terve Eesti, staap Paldiskis, Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis, VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis, VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas,
sissetuleku.Selle põhjusteks olid lahendamata majandusprobleemid,kaupade ületootmine(kaupu toodeti rohkem,kui inimesed suutsid neid osta),liigne laenamine.Kuna euroopa riigid olid tihedalt seotud USA-ga jõudis kriis peagi ka euroopasse ja hiljem ka mujale maailmas.Kriis põhjustas enneolematult suure tööpuuduse,millega kaasnesid nälg mässude oht ja muud sotsiaalsed probleemid. Kriis kestis enneolematult kaua viis aastat.Varasemad majanduskriisid olid lõppenud 1-2 aastaga,sest majandus suutis ise toibda.Nüüd oli aga vaja riigipoolset sekkumist.1932 aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt.Ta asus riisgis teostama reforme.Selleks koostas ta suure tegevuskava mitme aasta peale,mida nimetati New Deak-iks.See kava ergutas tööstust ja lõi uusi töökohti.1933.aastal hakkas majandus paranema,kuigi lõpplikult toibuti alles pärast teist maailma sõda.Sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides.Kriisi aastail
Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teisesKOLOONIATE ISESEISVUMINE ARENENUD RIIKIDE VAHEL TIHE MAJANDUSLIK KOOSTÖÖ TRANSPORDI KIIRE ARENG TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG SIDE VALLAS KAUBANDUSE LIBERALISEERUMINE FINANTSSFÄÄRI RAHVUSVAHELISTU otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) globaliseerumine hõlmab Majandust Poliitikat Kultuuri, haridust, sporti Keskkonnaprobleeme Majanduses: kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik
Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires. Riigieelarve mõjutab riigi majandust. Näiteks võib valitsuse ebamõistlik kulutamine pidurdada majanduse arengut või kutsuda esile majanduskriisi. 1997. aasta majanduskriisid mitmel pool maailmas said alguse sellest, et paljude riikide valitsused ei järginud tasakaaluka kulutamise põhimõtet ning kaotasid seeläbi rahvusvahelise usalduse. Majandus mõjutab riigieelarvet samuti. Kui majandusel läheb hästi, läheb hästi ka maksumaksjatel. Maksumaksjad teenivad rohkem raha ning maksavad rohkem makse. See võimaldab riigieelarvet suurendada. Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest
palku, et üldse tööle asuda. Nad ei mõtle, et neil on võimalik üksinda ära elada ka miinimumpalga eest. Tänavatel elavad eluheidikud on sellised, kes ei taha jätta oma ,,perekonda" ning asuda parema tuleviku nimel tööle miinimumpalga eest. Paljud lähevadki selle põhimõttega välismaale tööle, et seal on suurem palk. Minu arvates on Eesti siiski minu kodumaa ja ma ei läheks siit ära, isegi siis kui tuleksid suured majanduskriisid. Nendest kõigest saab üle kui oled ise piiavalt tark ja osav.
· 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT
Milliseid maailmavaateid nad esindasid? USA, kes esindas demokraatiat ja NSV Liit, kes esindas kommunismi. 4) Mis tagas eelmises küsimuses mainitud riikidele üleoleku teistest? - Nad olid majanduslikult arenenumad tööstus suurriigid ja neil oli kõige võimsam relvastus ning mõjuvõim kogu maailmas. 5) NSV Liit, USA ja Suurbritannia tegid lepingu, kus mitte katsetada tuumapommi. Nim need keskkonnad. - Atmosfääris, kosmoses ja vees. 6) Miks tekkisid 1970. arenenud tööstusriikides majanduskriisid? - Sest maaõli hinnad tõusid kümnekordseks ning tänu sellele tekkis ka energiakriis.
erinevates riikides, tootmine paigutatakse kõige odavamasse piirkonda TOOTE VALMISTAMISE ETAPID : arengutegevus ja haridustegevus, odav tööjõud, toodangu viimistlemine, toote müük NEGATIIVSED TAGAJÄRJED : rikka ja vaese suured vahed (immigratsioon, terrorism, rahulolematus, vägivald ), sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused, motivatsiooni puudumine odava palgaga töötada, ülemaailmsed majanduskriisid, katastroofid, puhta vee nappus, loodusvarade vähenemine, keskkonnaohtlik toomine arengumaadesse POSITIIVSED TAGAJÄRJED : tööpuuduse vähenemine arengumaades, teenindava sektori tööhõive võib tõusta (teenindus ja puhkemajandus)
Eesti majandus - minevik, olevik ja tulevik Eesti majandus on läbi elanud väga mitmeid kriise ning tõuse. Me oleme olnud Lääne-Euroopast enamuse ajast poole vaesemad. Meil on kõrge sissetulekuga turumajandusriik. Eesti on olnud üks suurimaid majanduskasvuga riike Euroopas. Kuid me ei jää maailmast eraldatuks, ning maailma majanduskriisid mõjutavad ka meid. Eesti iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli NSV Liidu majanduselu ümberkorraldamine ja uute turgude leidmine. Eesti oli peamiselt põllumajanduslik riik, mille juhtivaks haruks oli loomakasvatus. Elatustasemega jäime küll arenenud maadest maha kuid püsisime Euroopa keskmisel tasemel. Samuti oli Eesti majandus umbes 10 aastat tagasi alustanud tõusuteed
Kõik tundub nii imelik. On võimatu jälle tagasi olla. Tahan tagasi sõjatandrile!". Järelikult ka need, kes sõjas ellu jäid, on tegelikult kaotajad, sest nende edasine elu pole enam nauditav. Igal pool kardetakse midagi või kedagi ja ei suudeta enam tavaeluga toime tulla. Sõda rikub inimesed. Peale sõda on mõlemad pooled kannatada saanud. Sõda on igate pidi laastav: nii võitjatele kui ka kaotajatele. Tapetakse süütuid inimesi, sõjad toovad kaasa vaesuse, majanduskriisid, näljahädad ja unustamatud kõige koledamad elamused, mida ei suudaks keegi ettegi kujutada. Isegi need, kes on suutnud sellest üle olla suruvad isegi mitukümmend aastat pärast koledusi oma psaraid ja emotsioone maha. Inimene on mõtlev olend. Talle on antud aju potensiaali ning mõtlemisvõime, kuid miks ei tulda selle peale, et sõda toob kaasa ainult kannatusi, hävitamisi, surmi ja mitmeid muuid hädasid. Võiks juba enne sõja kuulutamist mõelda, mis see kaasa toob, ja
Algselt tegutsesid natsid põhiseaduse piires, kuid 1933. aasta veebruaris kehtestati üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale natsipartei saadeti laiali. Nii määras Hitler ennast diktaatoriks ning riigis hakkas kehtima natsionalistlik diktatuur. Demokraatia säilis riikides, mis polnud sõjas kandnud nii suurt kahju või kus demokraatlikud traditsioonid olid mõnevõrra tugevamad. Headeks näideteks võib tuua Suurbritannia ja Prantsusmaa. Neis riikides olid samuti majanduskriisid ja sõjajärgsed kahjud suured, kuid nad suutsid siiski demokraatia säilitada ning ei vajanud selleks karmikäelist poliitikat. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid mõlemad rahupüüdlikud ning koos liitlaste toega tulid nad esimese maailmasõja kriisidest kiiresti ning edukalt välja. Demokraatlike riikide poliitiline areng on palju edukam kui diktatuuri riikidel. Diktatuuri riikide areng oli palju aeglasem ning riikide põhieesmärk oli valmistuda sõjaks, jättes rahva tahaplaanile
Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt alla suurematele riikidele, Eesti tähtis tugipunkt Venemaa sõjalaevastikul Läänemerel, metalli- ja masinatööstus, Tallinna areng, mõisate põletamine, põllumajandus: ühistegevus, kunstväetised, tõuaretus, teravilja- ja piimakarjakasvatus.
praeguseks endale hulgi lisahääli teeninud ja ootavad pikisilmi uusi valimisi. Nad juba teavad, et just nende erakond valitseb järgmisena. Ilmselge on see, et valitakse just neid erakondi, kes rohkem lubavad. Peagi pettub rahvas, nähes, et kõike lubatut ei ole lihtsalt hetkeliste vahenditega võimalik saavutada. Praegu paistab mulle, et Eesti lähebki lihtsalt alla. Pinged pole mitte inimestel omavahel, vaid ka riigi ja elanike vahel. Ei suudeta leppida faktiga, et majanduskriisid ei tulene kellegi kurikavalast plaanist vaid kujutavad endast tagajärge, mida põhjustas eelkõige mõõdutundetu tarbimine laenude toel, põhimõttel "pärast meid tulgu või veeuputus." Arvamus, et riiki korraldab ainult president, on tõeliselt rumal. Lugedes netikommentaatoreid antud teemadel vaidlemas, tahaks neile öelda, et vaese presidendi ülesanne pole uute töökohtade loomine, raha kotiga toomine ja koolimajade ehitamine,
Ka selle turu areng on väga tihedas seoses muude turgudes ja maailmamajandusega. Ka selle turu eesmärk on teenida kasumit, kuid ettearvamatutel põhjustel võib vahel esineda ka pikemaaegset tööd alla omahinna. Selliste juhtude puhul tuleks tegeleda riskide maandamisega. Sellel turul ei saa vedaja tihti lähtuda omahinnast, vaid tuleb lähtuda turuolukorrast ning turuhindadest. Prahiturgu mõjutavad erimevad tegurid, nt. majandustõusud või- majanduskriisid, regioonide, riikide vms arengusuunad (majanduslikud tegurid), sotsiaalsed tegurid, poliitilised tegurid, hooajalised tegurid, eralkorralised, konkurents jne. Prahilepingute ligiid: lastiveo prahileping (erinevad alaliigid), tähtajaline prahileping (erinevad alamtüübid). Nt lastiveo puhul prahtija maksab veoteenuse eest prahiraha dollarites/eurodes laaditud kaubaühiku kohta. Mõnikord tehakse ka kokkuleppeid ja makstakse kindle summa
• Elukvaliteet - SKP inimese kohta Eesti inimarengu indeks on 0.865 ning on maailmas selle näitaja järgi 30. kohal. (2016. a andmetel) Maailmakaart HDI indeksi järgi. Tumesinine-arenenud, helesinine-vähem arenenud, hall-pole andmeid Ajaloolised Kõik ajaloos toimunud sündmused on mõjutanud riikide arengut positiivselt või negatiivselt. • Koloniseerimine • Toimunud sõjad ja konfliktid • Korrumpeerunud valitsused • Majanduskriisid Ajaloolised Ajaloos koloniseeritud maad = tänapäeval vähem arenenud riigid Koloniseeritud riigid andsid oma ülem-riikidele tooraineid, produkte ja tööjõudu, mis müüdi maha kõrgema tulu eest ning see tõi emariigile raha. ● odav tööjõud ● odav tooraine ● süsteemide mitte üles ehitamine Näiteks: Suurbritannia - India Geograafilised Loodusvarad - loodusvarade rikkalik olemasolu on taganud pika ja jätkusuutliku arengu. Loodusvarade hinnatav väärtus:
Maailma on muutunud globaalseks külaks Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) 2.Millised nähtused aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele? ( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.2 3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad e-mail, jne, filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale
Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu
MIDA SEE TÄHENDAB? Maailma on muutunud globaalseks külaks Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) 2.Millised nähtused aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele? ( küs.2 lk.20) Tv.lk.10 ül.2 3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi
1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised:
1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised:
halbadest ilmastikutingimustest. Regulaarne laevaliiklus sadamate vahel võib katkeda raskete jääolude tõttu, maanteeveod lumetormide tõttu, lennuveod aga enamasti raskete ilmastikuolude (torm, äike, udu jne) tõttu. Üha enam on reisijaveo katkemise põhjuseks autojuhtide streigid, streigid sadamates ja lennujaamades. Ohud võivad tekkida ka vale organisatsioonilise juhtimise teel ning konfidentsiaalsete andmete halb kaitsmine. Globaalselt vaadates on logistika valdkondadele ohuks majanduskriisid, poliitilised häired ning sellest tulenevad õigusaktide muudatused. Kõige suuremaks ohu tekitajaks on inimfaktor. 9. septembril 2001. aastal kaaperdasid Al-Q`idah'ga seotud terroristid kaks Boening 767 lennukit ja juhtisid need Maailma Kubanduskeskusesse, kaksiktornidesse. Peale seda terroriakti on lennundusjulgestus on tõugatud avaliku tähelepanu keskpunkti. Samal ajal kui suureneb reisijateprotsent, peavad paranema tootlikkus ja efektiivsus reisijate käsitlemisel
ületootmine, sest masstoode on toota odavam. Iga ettevõte tahab hõivata ka võimalikult suurt turuosa. ✣ Niisiis palgatööliste ja ettevõtja huvid ei kattu. Esimesed on huvitatud tööjõu väärtustamisest, teised aga võimalikult suurest kasumist. Selle tulemuseks on paratamatu klassivõitlus, mille aluseks on ka masinate osakaalu suurenemisest tingitud töötute armee kasv, tarbijate arvu vähenemine ning ületootmise tagajärjel tekkivad majanduskriisid. (VIIDE) ✣ Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi, külluse ühiskonda, marksistlikus sotsiaalteoorias ühiskonna kõrgeimale arengutasemele. Kommunism on tööinimeste kõrgtootlik ning humanistlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks sinna jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. (VIIDE)
Nike'i jalanõud) kapitali ja tööjõu liikuvuse kasv majandusorganisatsioonide kasv Mida tähendab, et Maailm on muutunud globaalseks külaks? Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma Võime minna ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne. Informatsioon liigub kiiresti üle maailma Kultuuride erinevus väheneb Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) Valdkonnad, kus esineb globaliseerumist Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, näiteks eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad (e-mail). Filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale itaalia köök, hiina toit, pitsa jne Keskkonnaalane globaliseerumine õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle ühe riigi piiride.
juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia väga suure mõjuvõimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Valitsusel oli nendega palju tegemist ning ei osatud midagi rohkemat peale võtta kui keeluseadus 1933. aastal peatada. 29.oktoobril, 1929ndal aastal sai Ameerikas alguse suur börsikrahh, millele järgnes 1930. aastal pankade sulgemise laine. Alguses suhtuti olukorda rahulikult, sest majanduskriisid polnud Ameerikas midagi uut, aga varsti sai selgeks, et 1929.aasta tähistas hädade tulekut ennenägematus ulatuses. Herbert Hoover arvas, et riigi asi ei ole majandust juhtida ning see muutis kogu olukorda veel hullemaks ning pooldas majandusliku liberalismi poliitikat. Riik puutus majandusse võimalikult vähe. Tööpuuduse tase muutus eriti kõrgeks. Kui 1920ndate jooksul kõikus tase 5-6 protsendi piires, siis 1932. aastaks oli see juba jõudnud peaaegu 24 protsendini.
Kogu süsteemi terviklik muutus pürgime ideaali poole. Võime vaadelda lineaarselt, multilineaarselt (sama suund, aga erinevad tüübid, nt demokraatia tüübid), hüppeliselt (Kuhn - ,,Meil on normaalteaduse faas uus viis maailma mõista. Ühe seaduste paradigma järgi uurime kõiki nüansse, aga mingis osas pole võimalik kõike seletada. Toimub paradigma muutus ja algab uus periood."), stagnatsioon (midagi ei muutu), tsükliline (laineline majanduskriisid), juhuslik (Brown'i liikumine). Durkheim käsitleme sotsiaalseid elemente nagu asju. Staatika mudelid on meie peas, et me paremini asjadest aru saaks. Dünaamilise välja teooria kõik, mis meil on, on protsess. Inimesed oskavad sündmusi identifitseerida nt perekondlikud õhtusöögid, kus on teada, et ema küsib, kuidas läheb, isa küsib palga kohta jne. Sztompka väli koosneb: 1. Ideedest (strukturalistide vaatenurgast teadlikkus, ideoloogia, teadvus) 2
39. Majandus - inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv - riigi hüviste tootmise suurendamine mingil kindlal perioodil. Majanduskasvu mõõtmisel kasutatakse sageli sisemajanduse koguprodukti (SKP) või rahvamajanduse koguprodukti. 41. Majanduskriis - kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. 42. Majandustõus - majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika - kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust
Sõltub: looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energiakandjad), inimressursid (töö ja tegijate hulk ja 4 kvaliteet, inimkapital); kapital; tehnoloogia; ressursside ümberpaigutamine; majandusvälised tegurid. 41. Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millises käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. Üldiselt jaotuvad nad kahte gruppi: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja ulatus oleneb kõik vastava kriisi valdkonnast ning mõju suurusest. 42. Majandustõus - Majandustõus saab põhineda riigis kas sisenõudluse või ekspordi kasvul.
Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majandusotsuste akumulatsioon, milles minu arvates on tihtipeale süüdi poliitikud, kes annavad lubadusi, mida nad ei suuda täita. Kuid, kui ma seletan majanduskriisi oma sõnadega, on minu arvates majanduskriis nagu viirus, mis on suunatud nii suurtele kui ka väikestele riigidele, mille ravimiseks tuleb võtta hoog maha
komponent süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marx tahtis klassivõitlust ühiskonnas praktiseerida. Palgatööliste ja ettevõtja huvid ei kattu. Esimesed on huvitatud tööjõu väärtustamisest, teised aga võimalikult suurest kasumist. Selle tulemuseks on paratamatu klassivõitlus, mille aluseks on ka masinate osakaalu suurenemisest tingitud töötute armee kasv, tarbijate arvu vähenemine ning ületootmise tagajärjel tekkivad majanduskriisid. Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi. Karl Marx oli esimene filosoof, kes tuli välja kommunismi ideega. Ta uskus, et ühiskond saab eksisteerida ka ilma klassideta. Marxi ideoloogiat usuti ja seda järgiti. Millises maailmas me elaksime tänapäeval, kui ei oleks tekkinud kommunismi? Seda saame me ainult oletada. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia. (12. september 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a.,
Peamiseks majandusharuks oli traditsiooniline tööstus ehk erinevalt Saksamaast vanamoodsalt valmistatud veinid, siid jne. Prantsusmaa oli liitlaste otsingul tulevase Saksamaa vastase sõja jaoks, 1890.aastal lõi sõjalise liidu Venemaaga, mis aga ei jäänud püsima. Hiljem liit Suurbritanniaga. ITAALIA Kuningriik. Põhja-Itaalia oli tööstuslinn, kus toimus linnastumine tänu välismaisele kapitalile. Lõuna-Itaalias aga olid majanduskriisid ja skandaalid, kuna seal valitses hoopis põllumajandus. Teistele suurriikidele jäi Itaalia majandus üldiselt alla. Itaalias valitses samuti koloniaalpoliitika, põhilised huvid olid seotud Põhja- ja Kirde-Aafrikaga (Liibüa, Abessiinia) ning Türgile kuuluvate Dodekaneesidega Egeuse meres. Tuge otsis Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. AUSTRIA-UNGARI Valitses kaksikmonarhia (keiser). 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajandusega ning käsitöö ja kaubandusega
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: majanduskriisid, keskkonnareostus) Globaliseerumise põhjused (eeldused) (4 tk teada): 1. Info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv 2. Transpordi, eriti lennunduse kiire areng 3. Toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (nt: Nike jalanõud) 4. Rahvusvahelise kaubanduse lihtsustumine (piirangute (tollid, kvoodid) vähenemine) ja kaubavahetuse kasv Valdkonnad, kus esineb globaliseerumist 1
Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires. Riigieelarve mõjutab riigi majandust. Näiteks võib valitsuse ebamõistlik kulutamine pidurdada majanduse arengut või kutsuda esile majanduskriisi. 1997. aasta majanduskriisid mitmel pool maailmas said alguse sellest, et paljude riikide valitsused ei järginud tasakaaluka kulutamise põhimõtet ning kaotasid seeläbi rahvusvahelise usalduse.( http://www.fin.ee/?id=233) Majandus mõjutab riigieelarvet samuti. Kui majandusel läheb hästi, läheb hästi ka maksumaksjatel. Maksumaksjad teenivad rohkem raha ning maksavad rohkem makse. See võimaldab riigieelarvet suurendada. Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest
illegaalselt. Inglismaal tunnistati need ametlikuks 1824. Prantsusmaal aga seaduslikeks alles 19 saj teisel poolel. · Maailmamajanduse maailmakaubanduse teke. Toimus transpordi areng. Seal on hästi oluline raudtee transport. Võimalik tooraine ja valmistoodangu vedamine vajalikesse kohtadesse. Merel tulid kasutusele aurikud. Tekkisid esimesed ülemaailmsed majanduskriisid. Sest olid kõik tihedalt seotud ja nii ju. Esimene majanduskriis oli 1847 · imperialismi teke- suurriikide vaheline konkurents, mis laienes kogu maailmale. Oluliseks muutus kolooniate omamine, et kindlustada tööstus odava toorainega. Suurimaks koloniaalimpeeriumiks oli Suurbritania. Ja suuuruselt teine oli Prantsusmaa. POLIITILISED IDEOLOOGIAD
...........................................moonutuslik maks 147. Divisional structure .......................................jagatud struktuur 148. Doldrums .......................................................madalseis 149. Domestic demand ..........................................sisenõudlus 150. Earnings .........................................................ettevõtte puhaskasum 151. Economic chrisis ...........................................majanduskriisid 152. Economic model ............................................majandusmudel 153. Economic profit .............................................majanduskasum 154. economic progress .......................................... majandusareng 155. Economic rent ................................................majandusrent 156. Economically inactive ...................................majanduslikult mitteaktiivne 157. Economies of scale .......................................
*Majanduslik kasv on ühiskonna potentsiaalse tootmismahu pikaajaline kasv; OECD ametlik definitsioon: määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota maailmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid, säilitades ja kasvatades samal ajal on inimeste reaaltulu pikaajalises perspektiivis. 41. Majanduskriis *Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. Üldiselt jaotuvad nad kahte gruppi: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokku kukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja ulatus oleneb kõik vastava kriisi valdkonnast ning mõju suurusest. *Majandustsükli madalaim punkt ehk kriis. Tehased toodavad alla
IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja
Rootsi on põhimõtetega riik ja käitub vastavalt ning see peaks ka edaspidi nii olema. Rootsis ei ole probleeme AIDSiga . Aidsi on nakatunud ~ 0,1% rahvastikust (2009). Rootsi on sellel rindel 162 kohal ning lõpust väärikal kaheksandal kohal . See on väga positiivne näitaja ning väljendab head teavitustööd riigi ja ühenduste poolt. Arenguriikides on selle haiguse levik ~20%. Seega on Rootsi sellest needusest pääsenud (20) Rahvaarvu mõjutavateks teguriteks on Rootsis majanduskriisid ja noorte vähesus . Kui need peaksid millegi tõttu muutuma siis saaks see Rootsile suureks komistuskiviks. Kuigi Rootsi on väga iseseisev riik ning majandab ikka ise ja omasoodu siis suur ülemaailmne krahh võib väga laastavalt ka Rootsile mõjuda , kuna tulu , mis eksporditavast kaubast saadakse on 160.4 billionid ning maailma mastaabis on see suurusjärk 28. kohal. Ma usun , et rahvaarv püsib siiski suhteliselt stabiilsena , nagu see on suutnud senini olla . Rootsis on hea
Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu
of Accounting and Financial Studies Journal, Volume 16, lk 92 Konkurentsis püsimine oluline viis on suurendada produktiivsusthariduse edendamisega, kuid vaatamata pigutustele viimaste kümnendite vältel on Kreeka haridustase alla OECD keskmist. 2008 aasta kriis muutis rahaturu rangemaks, mis mõjutas tohutult SKP kasvu ning pidurdas eksporti. 15 Islandi ja Kreeka majanduskriiside võrdlus Islandi ja Kreeka majanduskriisid on küllaltki erinevad. Esiteks algas Islandi kriis varem, 2008 aastal ning Kreeka kriis 2010 aastal. Huvitav on ka ära märkida, et Kreeka kriisi kutsutakse pigem laenukriisiks, mis tuleneb sellest, et praeguseks hetkeks on riik 147,3% sisemajanduse kogutoodangust. Teine suur erinevus on kriisi käigus. 15 Dina Abdel Moneim Rady (2012), Greek debt crisis: causes, implications and policy options, Academy of Accounting and Financial Studies Journal, Volume 16, lk 93-94
Selleks, et mõista okupatsiooniajal toimunut, tuleks vaadelda ka iseseisvusajal olnud seisukorda. ,,1920. Aastaid iseloomustas ühiskonnagruppide erihuvide lahknevus. 1924. aasta 1. detsembri putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju, juhtkohale asusid sotsialistid. 1930ndate alguses hoogustus vabadussõjalaste liikumine, mis viis 1934. Aastal võimu haaramisele K. Pätsi poolt ja edasisele ,,kõva käe" poliitikale. Sündmused poliitika- ja majanduselus (järjestikused majanduskriisid) mõjutasid teatud määral ka teatritegevust." (Epner jt 2006: 56) Seega ei sõltunud kunsti ja sealhulgas ka teatrikunst mitte ainult üldistest arusaamadest ja muudest välistest mõjutajatest vaid ka konkreetselt võimul olnud isikutest ning nende nägemusest kultuuri suunamisel. Kuna kunst ise on juba väärtus ning selle ,,tegemisel" (teatrietenduste, kirjatükkide jms näol) ei ole üldiselt eesmärki ainult puhast kasumit toota
läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on
toitjakaotuspension, eripension II sammas – kogumispension III sammas – täiendav kogumispension 72. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Töötavate inimeste ja pensionärid suhe on osades riikides juba üks ühele Sotsiaalmaksust ei piisa sotsiaalkulude katteks I samba osakaal väheneb, kuna praegu töötajate ja pensionäride suhe on vaid veidi üle kahe Inflatsioon “sööb” II samba Erinevad majanduskriisid “nullivad” III samba 25
Scönberg, Berg, Webern Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine), seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine. Ekspressionism sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja AustriasEkpressionism on üliväljenduslik esteetika, mis mõjutas kunsti, filmikunsti, kirjandust, kunsti, muusikat jne. Tunti süvendatud huvi inimese sisemaailma vastu. Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga. Dr. Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Kujutav kunst: Edvard Munch „Karje“; E. Nolde, Oskar Kokoschka
annaabi.ee 
