tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega. Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal. Ühes aluses võib sisalduda mitu eeldust. Näiteks ühest tõendist ei piisa kohtus reeglina süüdimõistmiseks. Kas see, et Malle käib Kallega, on tees või hüpotees? Järeldusseos on see, et kui inimesed käivad, siis nad käivad käsikäes ja meeldivad üksteisele. Järeldusseos on varjatud kujul, ei tulene otseselt tekstist. Argumendi mõte tuleneb esitusest (tähendamistegu) ja sisust (sõnum). Nendest on välja
16. Meos 1996, 104 12 Võiks öelda, et tõestus on selline argumentatsioon, mida üldjuhul keegi ei vaidlusta. Et vaid matemaatikas ja loogikas võib kohata selliseid argumentatsioone, ütlemegi, et ainult seal saab rääkida millegi tõestamisest. Hoopis teine lugu on ülejäänud teaduste ja ka igapäevaste arutlustega. Siin ei valitse enam üksmeelt selle suhtes, millised eeldused (argumendid) on enesestmõistetavad, ning mõnede eelduste varjatut kasutamine võib tekitada arusaamatusi. 13 Kokkuvõte Loodan, et töö täitis oma eesmärgi, tutvustada argumenteerimist ja peamist selle ümber. Sihilikult jätsin ma argumenteerimise veenmiskunstis ja argumenteerimise loogikas kõrvutamata, et panna lugejad rohkem antud teema üle mõtlema ja arutlema. Taotlen sellega seda, et minu arvates, kui jätta näiteks kirjalikes töödes nii öelda mingi
- MANIPULATSIOON- põhineb tunnetel, mitmetähenduslik, hägusus, varjatud suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses - Üks väide pole argument (koosneb mitmest väitest, mis seotud; eeldused tõetavad järeldust) KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada - Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest - Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel - Argumendid on kehtivad või mitte kehtivad/ Väited on tõesed või väärad - On võimatu, et kõik eeldused tõesed, aga järeldus väär
3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süstee
Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult.
Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult.
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
"Aegade algusest peale on inimesed mõtisklenud ...... probleemi üle" "See kirjatöö vaatleb ateistist filosoofi Sartre'i naeruväärseid ideid" (liiga varane hinnang) "Piibel ütleb, et...." (tuginemine autoriteedile) "Võõrsõnastiku kohaselt tähendab sõna "eetika"...." (mõiste defineeri peale probleemi sisse juhatamist) "Nagu igaüks teab, on inimestel vaba tahe..." (ebaadekvaatne üldistus, tuginemine populaarsusele) Järgnevalt toon välja EMÜ filosoofiakursuse lõpus kirjutatava 60-minutise eksamiessee käigus aastate vältel ilmnenud tüüpvead, alustades kõige suurematest vigadest. (vt ka konkreetsete kirjutamiskordade kohta tehtud üldistavaid analüüse: 1, 2, 3) 1. POLE AUTORI VÄITEID Mõned autorid ei esita oma essees ühtegi väidet, vaid täidavad paberit tsitaatidega konspektist
Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Deduktiivselt kehtival lausel võib olla kõik eeldused ja järeldus tõesed
Tööhüpotees- erineb teaduslikust hüpoteesist selle poolest, et see on vähem põhjendatud. Täiendava informatsiooni korral uuritava nähtuse kohta asendatakse tööhüpotees tavaliselt juba tõepärasema teadusliku hüpoteesiga. Hüpoteeside kontrollimise põhireeglid: 1. Hüpotees peab olema kooskõlas või vähemalt mitte vastuolus kõigi faktidega, mis hüpoteesi puudutavad. 2. Konkureerivatest hüpoteesidest on eelistatav see, mis annab ühesuguse seletuse suuremale faktidehulgale, nende seletamiseks võib püstitada ka tööhüpoteesi. 3. Omavahel seotud faktide seletamiseks tuleb esitada võimalikult vähe erisuguseid hüpoteese ning nende seos peab olema võimalikult tihe. 4. Üksteisele vasturääkivad hüpoteesid ei saa olla koos tõesed, välja arvatus siis, kui nad seletavad ühe ja sama objekti erinevaid külgi ja seoseid. Hüpoteesi kinnitamine ja ümberlükkamine
teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika. Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järeldus) on tõesed väited.
Ajalugu Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine: Gorbatsovi võimuletulek, Breznevi doktriini tühistamine, Ida-Euroopa vabanemine sealhulgas Saksamaa taasühinemine, külma sõja lõpp. M. Gorbatsovi võimuletulek: 1985.aasta märtsis kinnitas nLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihail Gorbatsovi. Gorbatsov oli noorim liider nSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatsov oli veendunud, et nSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. Uskus kommunistlikesse ideedesse Breznevi doktriini tühistamine: Satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustatud. Nende arvates õhutas Gormatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunstlike valitsuste langemisega. Gorbatsov ei lasknud end vastuseisust häirida. Ta kutsus Kesk- ja Ida-Euroopas avalikult üles samasugustele muutustele, nagu olid toimunud nSV Liidus. Mõistis hukha Praha kevade lämmatamise 1968. aastal ja loobus 1987.aastal avalikult Breznevi doktr
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivs
A ¬A Küllaldase aluse seadus "Ükski väide ei saa olla tõene ega väär ilma küllaldase aluseta, põhjuseta." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 30) Ülal esitatud arutlus A1 eksib just küllaldase aluse seaduse vastu. Arutluse rekonstrueerimine ja hindamine Arutluse hindamine seisneb järgnevas: 1) Otsustamine, kas selle eeldused on tõesed. 2) Otsustamine, kas selle järeldus on tõene 3) Otsustamine, kas eelduste ja järelduste vahelised seosed on loogiliselt kehtivad. (A2) E1: Rooma keiser Marcus Aurelius oli naine E2: Kõik Rooma keisrid olid mehed J: Rooma keiser Marcus Aurelius ei olnud naine. Seda arutlust hinnates osutame järgmisele: 1) Eeldused: E1 on väär; E2 on tõene 2) Järeldus: on tõene 3) Seosed: vasturääkivus E1 ja J vahel. Et me aga saaksime mingis tekstis olevat argumentatsiooni hinnata, tuleb ta eelnevalt rekonstrueerida
Väiteid ei saa korraga jaatada. NT: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega.- kui siit üks pool ära jätta, tekib kooskõlalisus. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Arutlus on deduktiivselt korrektne siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. NT: Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. C-vitamiin aitab külmetuse vastu
Deduktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üldiselt üksikule Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Teooria peab olema kontrollitud teadusliku meetodiga. Rangelt võttes ei saa induktiivse meetodiga jõuda kindla tõeni, see on ainult tõenäosus. Deduktiivset arutlust kasutades - kui peab paika eeldus, peab paika ka järeldus. 9. Mis on teooria? Hüpotees, mis on leidnud kinnitust. Teadmiste, kogemuste ja praktika loogiline üldistus. Teooria all mõistetakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlalist seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus. Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Õiguse tõlgendamise teooria Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik? õiguse teooria, õiguse tõlgendamise teooria 10. Mis on metodoloogia? Õpetus tegutsemise printsiipide kohta. Õpetus, mille kohaselt tegutsemine peab olema allutatud printsiipidele.
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cog
oleks hea mõte lühidalt kokku võtta, mida parasjagu ümber lükkama asutakse. Ümberlükke eesmärk on näidata, miks argument, millest räägitakse, ei ole tõsi. Selleks on palju erinevaid võimalusi, mida nüüd vaatame. Ümberlükkamise näiteks võtame argumendi homoabieludest, mille me tõime jaatava kaasuse juures. Ümberlüke 1: ründame seletust. Seletuse ründamise puhul seatakse loogilisel tasandil kahtluse alla mehhanism, millel argument põhineb. Samas läheb ka seletuse ründamiseks vahel tarvis tõestust. Jaatajad väidavad, et riik tohi diskrimineerida kaasasündinud omaduste põhjal. See põhimõte ei kehti aga alati, kaasasündinud võib olla ka pedofiilia või nekrofiilia, ent need on ikkagi ebaseaduslikud. Ümberlüke 2: ründame tõestust. Tõestuse ründamiseks on kaks varianti: näidata, et tõestus ei kehti, näiteks: Jaatajad väidavad, et Eesti põhiseadus keelab meil diskrimineerida seksuaalse orientatsiooni põhjal.
Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline. Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. 9.Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik?
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete
arutlusskeemi kasutama. Näiteks kaldutakse arvama, et kui kulli ja kirja visates on kümme korda kull välja tulnud, tuleb järgmine kord tõenäolisemalt kiri. Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega.
avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärk on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Meetod on probleemide tõstatamine, mõistete selgitamine ja eelduste kriitiline läbivaatamine. 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus kirjutamise mõiste näitel: kunstilooming(pliiatsiga joonistatud naise kujutis), kunstiajalugu(kuidas on eriaegadel naist kujutatud), kunstipsühholoogia(mis toimub naise kujutise kogemisel), kunstikriitika(tõlgendab ja hindab konkreetset joonistust), kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Auto
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteos
–Pensioniealised (65+) – 18% VANANEV ÜHISKOND •Rahvuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Eestlased – 909 307 –Venelased – 332 816 –Muu – 65 556 •15-65 eluaastat (aga reaalsus?) –Aktiivsed – tööturul aktiivselt tegutsevad isikud •Hõivatud •Töötud (otsivad aktiivselt tööd) –Mitteaktiivsed – ei saa või ei soovi tööl käija (tudengid, puudega inimesed, kodus olevad vanemad) –Viimases kvartalis oli töötuse määr 6,9% o Mille poolest erinevad tavaline tööpuudus ja struktuurne tööpuudus? •Tööpuudus – tööealisele elanikkonnale ei jagu tööd, olgugi et soov töötada oleks –Majanduse lahutamatu osa. Majanduse tsüklilisus –Töötuse määr – näitab, kui edukalt suudab riik oma ressursse rakendada •Struktuurne tööpuudus – kindlas kohas napib vastava oskusega/tasemega tööjõudu. –Alati esineb teatud määral struktuurset tööpuudust, kuid see ei tohi olla liiga suur
Hüpoteetilistes otsustes (,,kui p on tõene siis, Q) ei ole sõnal ,,tõene" kinnitavat rolli. Näide: ,,on tõsi, et päike paistab" ,,kui on tõsi, et päike paistab, siis.." 47. Tõde kui väärtus Crispin Wright (1992):deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui ta väidab, et tõde pole midagi sellist, millest tuleks teha mahlane teooria, jääb tal seletamata asjaolu, et me tõemõistmist oma elus vägagi lugu peame. Kui ta aga sellise seletuse annaks, satuks ta tagasi neile tõeteooria radadele, mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud. 48. Olemine sisevaade metafüüsikasse Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud? Käsitluse aluseks on Blackburn (1999) 49. Metafüüsika mõisteid: Entiteedid kõik olemasolevad ,,asjad" Ontoloogia käsitlus olemasolevatest entiteetidest või nende loetelu
Sai 20.saj keskel valdavaks biheiviorismi asemel. Viljelejateks Smart, Place. Selle järgi pole dualismi eksimus mitte loogiline (nagu biheiviorismi järgi), vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Tees esitati empiirilise teesina: Vaimuseisundid on samased ajuseisunditega. See on kontingentne samasus: nad oleksid võinud ka mitte olla samased. Samasus esineb tüübi, mitte eksemplari tasemel. Argumente samasuse poolt: Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi ajuseisundite tüübid, on olemas lihtne seletus sellistele korrelatsioonidele. Kui eitada identsust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada kuidagi teisiti. Vaimuseisundid on põhjuslikus vastasmõjus ajuseisunditega. See saab olla võimalik vaid siis, kui vaimuseisundid on füüsikalised seisundid. Ontoloogilise lihtsuse kaalutlused
Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? 4. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Üldisus Kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada? Mis on üldse olemas? Mis mõttes? Kas vaim on materiaalne? 2. Abstraktsus Probleemide teisendamine konkreetsest abstraktsesse. Iisraelil on õigus rünnata Iraani? Riigil A on õigus rünnata B? 3. Kriitilisus 1. iseenesestmõistetavuste suhtes; 2. teiste filosoofide mõtete, teooriate jms suhtes ;3. oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
