Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse spikker". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, tasakaaluhind, asendada, mõjurid, tulevane, individuaalsete, tootmiskulud, tasakaalukogus, tasakaaluhinna, miinimumhind, pöördvõrdeliselt, ostjad, kaupadega, kaubad, kogunõudlus, summat, maitsest, valikud, senisest, konkreetsel, pakkumiskõver, mõningaid, suurendama, vähendama, turupakkumine, summast, müües, ülejääk, normeerimineNõudlusseadus ja nõudluskõver Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. 2) Hind väärtuse rahaline väljendus 3) Nõudlus "demand" D seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Nõudlust võib väljendada: · Verbaalselt selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiliselt selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik. · Matemaatiliselt selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind.
......……………………….. 10 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………............………………….. 11 2 Sissejuhatus Iga inimene võib olla nii tarbija kui ka pakkuja.Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea majandusest suurt midagi. Valisin selle teema kuna pakkumine ja nõudlus on majanduse turul üks nurgakividest.See puudutab nii tarbijaid kui ka tootjaid ja pakkujaid.Seda teemat valides teadsin, et saan ka sellest uusi teadmisi ja see aitab aru saada mis meie ümber toimub ja kuidas kujunevad toodete ja kaupade hinnad ja valik turul. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna mis siis ikkagi on nõudlus ja pakkumine ja kuidas nad kujunevad.Lisaks sellele püüan mõista paremini seoseid nende vahel. Referaat jaguneb 3 peatükiks
osta suuremaid koguseid Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem ,kui kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kui palju kokku mingit hüvist tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle
tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid
4.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudlus ja pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turumajanduse puhul määrab turg, mida, kuidas ja kellele toota. Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks
tasakaaluhind tõuseb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Sobib. See väide ei ole korrektne (vt joonis 2), sest niisuguses olukorras tasakaaluhind langeb. Küsimus 21 On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A Valmis tasakaaluhind? Kirjuta vastuseks ainult arv! Hinne 0,0 / 1,0 Vastus: 3 Tasakaaluhind on niisugune hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Küsimus 22 On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, Valmis siis... Hinne 1,0 / 1,0
Nõutav kogus - on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseadus - sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver - on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2. hinna muutuse asendusefekt; 3. hinna muutuse sissetulekuefekt. Turunõudlus (D) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P
Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule. Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb
Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast. Monopolide ohjamine ja nende turujõu piiramine on valitsuste majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja hindades ning tekitatakse sisuliselt monopol. Turul toimib kaks vastandlikku protsessi nõudlus ja pakkumine. Protsessides osalejaid nimetatakse nõudjateks ja pakkujateks. Nõudlus on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel on nõus ostma. Nõutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida ostjad soovivad ja on võimelised antud ajahetkel ostma kehtiva turuhinna juures. Tarbijad ostude tegemisel lähtuvad eelistustest, vaatavad hüvise hinda ning hindavad oma ostujõudu ehk rahalisi võimalusi
suudavad osta · Hüvis mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust · Kasulikkus sinu subjektiivne hinnang toote või teenuse hinnale ning vajadusele · Soov inimese personaalne tahtmine, ei sõltu tema majanduslikest võimalustest · NÕUDMINE inimese soov omada tooteid/teenuseid ning suutlikkus nende eest ka tasuda. NÕUDLUSSEADUS - hüvise hind ja nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud. - hüvise hinna kasvades langeb nõudlus hüvise järele Nõudluse mõjurid · Tarbijate sissetulek · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused harjumused, kombed, trend jne. Hüviste liigid ja hinnamõju · Normaalhüvised - esmatarbekaubad - Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist · Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad luksuskaubad - Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist
.................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL........................................................................
Valikutega kaasneb loobumine ja sellega omakorda alternatiivkulu. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind. Reeglina alluvad alternatiivkulud kasvavate kulude seadusele. Nõudlus Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind Nõudluse mõjurid Tarbijate sissetulek (mõju on erinev väheväärtuslike ja väärtuslike kaupade korral). Teiste hüviste hinnad (asendus- või täiendkaup). Tarbijate eelistused (maitse, mood, hooaeg). Tarbijate ootused (oma sissetuleku või/ja kauba hinna suhtes). Tarbijate arv Pakkumine Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus.
Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes. 2. plaani- ehk käsumajandus tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3. turumajandus majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4. segamajandus reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente
hüvise hinnad. Pakkumiskõvera puhul on tegemist tõusva ehk positiivse tõusuga sirgega. Pakkumiskõveralt nägime, et hinna tõustes (liikudes punktist A punkti B) hüvise pakutav kogus suureneb. 5 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki nõudluskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise nõudlus vaid hüvise nõutav kogus. Näiteks, kui bensiini hind tõuseb, siis väheneb selle nõutav kogus autojuhtide seas (kuna otsustatakse sõita vähem või kasutada muid transpordivahendeid). Muutus pakutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki pakkumiskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise pakkumine vaid hüvise pakutav kogus. Muutus nõudluses 6
-kogunõudlus ja kogupakkumine, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad. Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja ettevõtete kaupa. Riigi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki: · Hindade stabiilsus madal inflatsioon-rahaväärtuse langemine, deflatsioon-rahaväärtuse tõus. · Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab pakkumise) · Pidev majanduskasv( SKP -sisemajanduse koguprodukt kindlal perioodil-elaniku kohta) · Stabiilne maksebilanss - Majandusringluse mudel Toodete ja teenuste turg - vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtliku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus - muutumatus olukorras) Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted: 1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel 2. hind - väärtuse rahaline väljendus. 3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota Kellele? – kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvesid jaotada MAJANDUSSÜSTEEMID: Traditsiooniline majandus - Väikesed majandusüksused nagu majapidamine või küla - Tegevust juhivad kombed ja tavad - Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal - Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüvesid jaotada - Tööjõu spetialiseerumise tase on väga madal Kas see on efektiivne majandus? Plaanimajandus (käsumajandus) - Otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija - Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas kellele
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside
Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. Makroökonoomikas vaadeldakse kauba- ja teenuste turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste ja meditsiiniteenuste turgudel. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus printsiip). Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist. 1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse tavaliselt lihtsustavat eeldust, et majanduses eksisteerib teatud keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. 2
Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Reaalses maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme!
Majpidamise maj käitumise eesmärgiks on oma heaolu maximeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest resurssidest Ettevõte ostab tootmisturgudelt tootmistegureid ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks oon kaubad ja teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. pakkuda avalikke teenuseid. Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus olulised ekspordi ja impordi kujunemisel. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik Tootmisteguritega ->hüvitiste turg-> valmis kaup >majapidamised Teraduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs. Positivistlikanalüüs. (on 25C) · Selgitab kuidas maj toimib · Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid · Ei sisalda hinnanguid
Nõudlusseadus mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus. Hind rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis. Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur) · Teiste kaupade hinnad (asendus-ja täiendkaubad) · Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind. · Tarbijate arv ( mõju kogunõudlusele. · Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused · Ostujõud nõudlus, mmis on rahaga tagatud. · Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. · Väheneb isiklik väärtus · N: kui autokütus on väga kallis, msiis tehakse ainunlt hädapärased sõidud, kui kütus on odav siis tehakse lõbusõite · Kahanev piirkasulikkus
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor) · Säästude kasutajad on ettevütted. Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks MAJANDUS 3.03.10 1. majanduskriis töötus (toetused, investeeringud, 2. haridus (haridusreform) 3. haldusreform 4. poliitika (riigikogu, 5. seadusandlus seaduse kvaliteet 6. eesti saab olema põhja-euroopa kõige integreeritum riik (NATO, Eli liige, schengeni viisaruum, euro?) 7. liiklus + õnnetused RIIGIEELARVE RIIGIEELARVE SEADUS Vastu võetud 9. 06. 1999. a seadusega ( RT I 1999, 55, 584), jõustunud 1
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol
); (2) Lähtumine tarbija hinnatajust (mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega); (3) Konkurentsikeskne (orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral). Toote juurutusfaasis kasutatakse kahte peamist strateegiat: (1) Turu koorimise strateegia korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid. Kui need segmendid on ammendatud alandatakse hinda ja kooritakse järgmine kiht. Eelduseks on piisav nõudlus kõrge hinna juures, selgelt eristuv ja konkureerivatest toodetest parem toode ja/või konkurentide takistatud turule pääs. (2) Turuhõlvamise strateegia korral kasutatakse madalat alghinda. Luuakse suur tootmispotentsiaal, saavutatakse minimaalse hinna abil võimalikult suur turuosa ja tänu mastaabiefektile ka tooteühiku omahinna alanemine. Selle strateegia kasutamise eeldused on hinnatundlik turg ning omahinna langus tootmismahu tõustes. Madal hind peab hoidma konkurente eemal. 13
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
Definitsiooni kohaselt on sirge ükskõik missuguse punkti tõusud võrdsed.Mittelineaarsete kõverate tõusud on aga kõvera igas punktis erinevad. Nõudlus-seos hüvise hinna ja selle koguse vahel.Majandusseadus-hüvise hinna ja nõutava koguse vaheline seos.Nõudlusseadus-hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil on pöördvõrdeliselt seotud. Sissetulekuefekt-hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Normaalhüviste nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab.(nt esmatarbekaubad ja luksuskaubad)Inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab.Asenduskaubad-kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise kauba hind tõuseb ja vastupidi.Täiendhüvised-ühe hüvise hinna tõus toon kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.Jaotusmehhanismi funktsioonis tagab hinnasüsteem hüviste kättesaadavuse neile tarbijaile, kes on nõus nende eest vähemalt tasakaaluhinda maksma
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
23. Võrdelist positiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel väljendatakse mõistega kogupakkumine. 24. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi mõõdab SKP. 25. Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna, siis tekib kauba puudujääk. 26. Lühiperioodi Philipsi kõver näitab, et töötusemäär väheneb, kui tegelik inflatsioonimäär suureneb. 27. Kui on tegemist konstantsete kuludega tootmisalaga, siis sisendite hinnad ja teised tootmiskulud ei kasva, kui firmade arv suureneb. 28. Kui 10% neist inimestest, keda statistiliselt peetakse töötuseks, muutuvad heidutatud isikuteks, siis nii töötusemäär kui tööjõu arv vähenevad. 29. Monopoli puhta heaolukahju põhjuseks on see, et monopool vähendab tootmismahtu, et hinda tõsta. 30. Igal ajaperioodil esinevat siirde ja struktuurset töötust nimetatakse loomulikuks töötuseks. 31
annaabi.ee 
