Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööpuudus, müüja, konkurentsurg, monopol, vahetuseootmisressursside, piiratus, vajadusega, võistlus, ostmise, palgad, omanikud, ostjaid, ostjad, hinnavõtjad, klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz, oligopolurustruktuur, üksikud, kokkumäng, monopson, loodab, vahelisele, konkurentsileurundusöötasu, eneseteostus, sunnitakseOlukorras kus kõik müüvad hinnaga 0.50 eur/kilo siis ei saa ka meie talumees kõrgemat hinda küsida. Sest hinnaga 2 eur/kilo ei ostaks tema kartuleid keegi, kui igaltpoolt on võimalik odavamalt saada. Samuti ei ole talumehel ka mõtet hinda alla lasta, sest 0,50eur/kilo eest ostetakse niigi ja kui ta hinda alla laseks ei pruugi see kartuli kasvatamisega seotud kulusi katta. Sellisel turul on ostjaid ja müüjaid suhteliselt palju ning üks müüja moodustab turust suhteliselt väikese osa. Selles olukorras ei saa ükski tootja kontrollida hinda vaid peab leppima turul kehtiva hinnaga. Liha, kala, piima, teraviljatooted on kaup mida on poes üsna suures valikus ja sarnase maitsega. Iga müüja on sellisel puhul tüüpiline hinnavõtja ning turule tulev uus firma peab arvestama olemas oleva hinnataseme ja tingimustega. Selline turustruktuur on kujunenud ka organiseeritud suurematel börsidel ja väärtpaberiturgudel.
Õnnestumise korral on vaimustus üleüldine ja sellest saadav positiivne emotsioon aitab oma toimetamistega paremini hakkama saada. Üks populaarseim spordiala maailmas on jalgpall ning selles mängus on lisaks ägedale võistlusele oluline pallurite koordinatsioon ja koostöö. Meeskonnas sõltub tulemus kõigi – mängijate, treenerite, arstide, massööride jt – panusest ning harvad pole juhtumid, kus ametlikus reitingus nõrgem alistab endast palju tugevama. Võistlus muudab sportlaste pingutused erutavaks elamuseks ning innustab andma endast parima. Majanduses toimuv sarnaneb spordiga, kus konkurentsivõime sõltub paljuski koostööst. Tuleta meelde nappuse definitsiooni: nappus tuleneb sellest, et iga inimese kõiki soove pole võimalik rahuldada. Sama on firmade puhul. Kuigi ühele ettevõttele meeldiks olla kogu turu peremees, tegutseb samal alal palju teisi firmasid. Võistlus piiratud ressursside pärast
parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda.
kujunemiseni. Neoklassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide uurimisega. Tulude kasvu määra ja taseme uurimisele pöörati vähe tähelepanu. Peamine tähelepanu pöörati selle kuidas leiab aset vahetus turul, kuidas kujunevad hüviste ja tootmistegurite hinnad. Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele. Uuritakse lisanduvat tulu, kulu ja kasulikkust, mida saadakse, kui lisada täiendav ressurss.
Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa
Normatiivne majandusanalüüs - majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid, tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla. Turg - institutsioon või mehhanism, mille puhul ostjad ja müüjad kontakteeruvad kaupade ja teenuste vahetamiseks. Keskne tunnusjoon on hind. 1 Nõudlus - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida ostajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust: Müüjate arv turul - palju Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg) Müüjate võime mõjutada hindu- puudub Täielik Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents konkurents Müüjate arv palju Palju vähe Üks Kauba omapära homogeenne Diferentseeritud Homogeenne Ainulaadne, (kulu, reklaam) või diferent. pole asendust Võimalus turule Barjäärid Väikesed barjäärid Suured barjäärid Suured
madalama hinnaga? · Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? · Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. Pakkumiskõver Pakkumiskõver on (kõver)joon pakkumist kujutaval graafikul, mis liigub paremale üles ja näitab hinna mõju koguse suhtes. hind
asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Turu tasakaal Olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel võrdsed Ülejääk Olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid Defitsiit Olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise
Nõudluse hinnaelastsus tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele; hinnamõju mõõt, näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. E= nõutava kauba koguse %-ne muutus / kauba hinna %-ne muutus (jagamistehe). Defitsiit NÕUDLUS > PAKKUMINE Ülepakkumine PAKKUMINE > NÕUDLUS Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Konkurents Turg mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Konkurents võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Täielik konkurents ehk täiskonkurents konkurents, mis kujuneb turul, kus on palju müüjaid, kaubad on identsed, informatsioon on täielik ning soovijatele on tagatud vaba sissepääs. Palju osalejaid, üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust, toodang on ühetaoline, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne (toorpiim, teravili).
tooteosa tootmisele · Vabatahtlik vahetus inimesed peavad asju ostma ja müüma, et saada endale vajalikku · Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. · Turukonkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. · Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute katamise riske. Eraomand · Seadusega kaitstud. · Muudab valikuid ja vastutuse omaniku omaks. · Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse)
piirkasulikkus kahaneb. Kogukasulikkus (TU) hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus (MU)muutub negatiivseks. Marginal utility= MU Q Kogukasulikkus TU- kõigist tarbivatest hüviste kogustest saadud kasulikkus ehk piirkasulikkuse summa. Testi küsimused: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. – vale Tarbimise optimaalse komplekti puhul on samasuskõvera asendatavussuhte arvuline absoluutväärtus pöördvõrdeline kaupade hinna arvulise vaatusega – õige Reegel: Piirkasulikus (MU) on madalam seal, kus kogukasulikkus (TU) on max.
toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks.
vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus. Monopol on kahjulik · ei huvitu tehnika arengust · Kallis tarbijale halb · Vähendab kogust, tõstab hinda · Suurendab tööpuudust Loomulikud monopolid
lihtne kindlaks teha Tähtis on teha kindlaks eraturgude reageeringud valitsuse programmidele Õigluse ja efektiivsuse vaheline kompromiss Poliitilised diskussioonid keskenduvad tavaliselt mitmesuguste ettepanekute õiglusele, kusjuures kumbki pool väidab, et tema ettepanekud on õiglasemad INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA Informatsiooni asümmeetria – olukord, kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta Sidrunite turg: o Informatsiooni asümmeetria kipub vähendama pakutavate kaupade kvaliteeti o Autosid müüvad need inimesed, kes omavad autosid, mille kvaliteet on alla keskmise o Ostjad teavad, et turul on pigem madala kvaliteediga autod ega ole valmis maksma kõrget hinda
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike
võivad küll teineteist asendada, aga ei ole siiski ideaalsed asenduskaubad. Oligopol – turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata. Oligopson - sel juhul on vähe ostjaid ja nad võivad mõjutada turuhinda, igal ostjal tuleb arvestada, mida teine pakub. Võib olla ka turgusid, kus üks ostja sooritab tehingu ühe müüjaga. See on kahepoolne monopol. Tava- ehk traditsiooniline majandus - majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda majandamisviisi sõna naturaalmajapidamine. Majanduse põhiküsimused lahendab perekond või hõim.Tegeldakse tavaliselt algelise põllumajanduse ja käsitööga. Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve. Käsu- ehk plaanimajandus - põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
*tarbija sissetuleku osakaal, mis kaubale kulutatakse kaupadel, mille osakaal sissetulekust on suurem, on ka nõudluse elastsus suurem. *otsuse langetamise ajaperioodi pikkus otsustamise ajaperioodi pikenedes on elastsus suurem. Vaadatakse ühe päeva pärast, ühe nädala, ühe kuu, ühe aasta jne pärast. Algul inimesed ei asenda seda mõne teise asenduskaubaga, kuid ajapikku nad leiavad mõne asenduskauba ja antud kauba ostmise kogus väheneb. Pakkumise hinnaelastsus Pakkumise hinnaelastsuse puhul analüüsitakse, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad oma majandusliku käitumisega. Olukorra iseloomustamiseks kasutatakse pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti. Pakkumise puhul muutuvad hind ja kogus ühesuunaliselt ja seetõttu on pakkumise hinnaelastsuse koefitsiendi väärtus positiivne. Koefitsient = (kauba koguse muutus %-des) / (kauba hinna muutus %-des)
tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: • alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), • alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht – so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3. tegelik tootmismaht – see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. Teema 2 Nõudmise ja pakkumise kõvera kujunemine, nende üldine seaduspärasus!!!!
mõned ettevõtted, vähemalt mõningal määral (olenevalt toote diferentseeritusest ja ettevõtte suurusest) saavad oma tegevusega kauba hinda mõjutada. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad esmajoones monopolistlikku konkurentsi ja oligopoolseid turustruktuure. Enamus ettevõtteid tegutsebki reaalseid turgusid silmas pidades mittetäieliku konkurentsi tingimustes. Täielik konkurentsi puudumine e monopol on turusituatsioon, kus turul müüb vastavat toodangut ainult üks ettevõte ja kujundab tootele hinna sõltumatult teistest. Monopol on turustruktuur, kus kaubal on ainult üks tootja või müüja, kus müüakse unikaalset toodet, millel puuduvad täielikult asenduskaubad, monopol on hinnategija, turule sisenemise ja sealt väljumise barjäärid on väga kõrged (turukaitsetõkked takistavad konkurentide turule tulekut). Hinnakujundaja
tegevuskava 38. taktika on idee ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika 39. Tooteportfelli analüüs tooteportfelli kohandamine kliendi vajadustele paremini vastavaks 40. Price skimming is a product pricing strategy by which a firm charges the highest initial price that customers will pay. As the demand of the first customers is satisfied, the firm lowers the price to attract another, more price-sensitive segment. 41. Psühholoogiline hinnastamine 42.hinnadiskrimineerimine - Monopol võib oma kasumi suurendamiseks hakata oma toodangut müüma erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Seda nimetatakse hinnadiskriminatsiooniks. Näiteks võib ta erinevatele inimestele müüa eramuid selle hinnaga, millega see on suuteline ostma, maksimeerides nii oma müüki. Ta teeb seda seni, kuni ta veel kasumit toodab. 43. Mida riik saab teha monopolidega, et vähendada heaolukadu. Maksud Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud;
kogukasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides. Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt:
Nimetus Summa Nimetus Summa Kogutulu 300,000 Kogutulu 300,000 Kulud: Kulud: Rataste hulgimüügihind 195,000 Rataste hulgimüügihind 195,000 Elekter, küte ja muud teenused 15,000 Elekter, küte ja muud teenused 15,000 Palgad 30,000 Palgad 30,000 1 Hr Paju palk 20,000 2 3 Amortisatsioon 22,000 Majanduslik amortisatsioon 10,000
fikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni iseloomustavad järgmised omadused: 1) ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ja pakkuda (koht) 2) ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ja pakkuda (aeg) 3) ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad maksma ja küsima (hind) 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud) 5) hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teistest hüvistest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon) Turutüüp TÄISKONKURENTS TURUL VALITSEB TÄIELIK KONKURENTS (tegemist on täiusliku turuga) kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist
1 Majandusprotsesse uuritakse erinevas mastaabis MIKROÖKONOOMIKA MAKROÖKONOOMIKA 1) Kas minna ülikooli või tööle? 1) Kui palju on Eestis töötajaid kokku? Proovida teha mõlemat? Kui palju on töötuid? 2) Kui palju maksta palka kolledži 2) Milline on keskmine brutokuupalk valvurile? Eestis? Kas palgad on tõusnud? 3) Millise hinnaga müüa kohvikus 3) Milline on üldine hinnatase kohvi? majanduses? 3) Põhiprintsiipide ülevaade (7 tk, sh. tootmisvõimaluste kõver ning alternatiivkulu mõiste). + lahendatud ülesanded Printsiip 1: ressursid on napid/piiratud Hüviste (toodete ja teenuste) tootmine nõuab teatavate ressursside kasutamist. Inimesed rahuldavad oma vajadusi hüviste tarbimisega.
Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Miks tekib konkurents? Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Konkurents on kasulik majandusele tervikuna: Madalamad hinnad Ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihind. Rohkem töökohti. Kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi. Parandab kvaliteeti mida kvaliteetsem on ettevõtja toode, seda suurem on tema edumaa konkurentide ees. Ressursside efektiivsem kasutamine- ettevõtjad püüavad pidevalt vähendada kulusid, et suurendada tulusid.
2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna.
7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse ja inflatsiooni, valitsuse kulutuste ja maksustamise, rahvusvahelise kaubanduse ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest.
turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel
turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud tarbimise mõju kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis mille tarbimisel
annaabi.ee 
