Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse kordamisküsimused vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, psühholoogilised, otsustusprotsess, ostuotsus, funktsionaalsed, tingitus, ostujärgse, infotöötlus, reklaam, liigendus, emotsionaalsednnaelastsus, elastsusega, positiivset, soodustus, operantse, kinnituse, ostukäitumise, kokkuhoid, soodne, teadvustamineerarhia, veendumus, kuulumine, kogukonda, millestki, turunduskeskkonna, marketingKordamisküsimused 1 Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? turunduskeskkonna analüüsil turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
............................17 7.2. Vahendajate tähtsus ja funktsioonid.................................................................. 17 7.3. Turustuskanali struktuur ja turustusstrateegiad.................................................18 8. MÜÜGITOETUS.....................................................................................................19 8.1. Müügitoetuse olemus ....................................................................................... 19 8.2. Reklaam.............................................................................................................22 8.3. Isiklik müük.......................................................................................................22 8.4. Müügiedendus................................................................................................... 24 8.5. Suhtekorraldus...................................................................................................24 9
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui
· Müüakse otse tootmisettevõtetele · Olulised hind ja teenindus · Koostisosad lähevad mingil määral ka lõppturule nt rehvid on autotööstuse koostisosad aga neid saab osta ka eraldi Kapitalitooted · Suured ja olulised tootmiskaubad, kaudselt sisendid aga siiski ei lähe valmistavate toodete sisse · Ehitised ja sisseseaded tootmishooned, maa, suuremad tootmismasinad. Kohandatakse konkreetsele ostjale ja peetakse ka läbirääkimisi. Ostuotsus võtab tavaliselt rohkem aega · Tootmisvahendid lühikese elueaga tootmiskaubad, millega on võimalik tootedi valmistada nt akutrell, haamer, naelad jne Abimaterjalid · Pole sisendiks ettevõttele · Kontoritarbed ja hoolduseks vajavad asjad nt värvid, pintslid · Kulutatakse vähe aega ja energiat, odavad ning sarnanevad mugavustoodetele Teenused äriturul · Toetavad ettevõtte põhitegevust.
eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N
Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. 3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON Lähtealus on firma, fookus on tooted, vahendid on müügi- ja reklaamivõtted ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb
Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. 3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON Lähtealus on firma, fookus on tooted, vahendid on müügi- ja reklaamivõtted ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
ligilähedasi tooteid. Harvardi ülikooli professor Michael Porter jõudis järeldusele, et tootmisharus võivad lisaks ettevõtetele konkurentsi mõjutada ka neli välist faktorit: potentsiaalsed sisenejad, asendustooted, tarnijad ja tarbijad. Nende osakaal varieerub sõltuvalt turu iseloomust ja väljakujunenud ärikeskkonnast. 16. Tarbijate ostukäitumist mõjutavad tegurid (keskkonna, turunduse, psühholoogilised ja individuaalsed mõjurid) Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. 17. Väärtuse kujunemine tarbija jaoks Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi.
hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina. Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud x Psühholoogilised tegurid: vajadused, motiivid, isiksus, elustiil x Sotsiaalsed tegurid: väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon. Turundaja kontrollib oma tegevust, millega ta mõjutab tarbija käitumist, kuid tarbija oma tunnustega ei allu tema kontrollile: x kontrollitavad elemendid turundaja tegevus (toode, turustus, hind, toetus) x kontrollimatud elemendid tarbija demograafilised tunnused (vanus, sugu, sissetulek, elustiil, kultuur,
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus turunduse seisukohalt on võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup Marketing vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused:
2. Hind (price)- mis hinda toote eest küsida, milline peab olema hinnatase turule sisenedes ja seal püsimiseks. 3. Turustus (place)- kuidas toodet kohale toimetada, missugust müügikanalit kasutada. 4. Toetus (promotion). Ehk müügitoetus! kuidas mõjutada tarbijat ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks. N.Bordeni turundusmiks: 1. Toote planeerimine. 2. Hinnakujundus. 3. Brändipoliitika. 4. Turustuskanalid. 5. Isiklik müük. 6. Reklaam. 7. Müügisoodustus. 8. Pakendamine. 9. Väljapanekud. 10. Teenindus. 11. Füüsiline turustus. 12. Info otsimine ja analüüs. 11. Arutle milliseid müügitoetuse tehnikaid kasutatakse stimuleerimaks tarbijate nõudlust toodete järele( 5 punkti) Stimuleerimaks tarbijate nõudlust toodete järele kasutatakse müügitoetuse tehnikaid nagu reklaam, müügi aktiviseerimine, isiklik müük ja avaliku arvamuse kujundamine. Müügitoetus
sihtturg ja nõudlus; nõudluse elastsus tarbijate struktuur ja hoiakud konkurentide struktuur, hoiakud ja kvaliteet ettekujutused hinnast Enne täpsema hinnastruktuuri juurde asumist tuleb uurida ja kirja panna: Milline on tarbijate ettekujutus õiglasest hinnast? Milline on ülempiir, millest rohkem ei maksta? Muud hinnapiirangud? Milline on turul olevate konkureerivate analoogtoodete keskmine hind? Milline võib olla tulevikuhind? Kas tarbija on hinnatundlik või ei? Milline on nõudlus? On see elastne või mitteelastne? Samuti tuleks antud peatükis kirjeldada, kuidas toimib firma hinnakujundussüsteem? Kuidas jälgitakse turuhindu? Kuidas tehakse allahindlusi? Millised on maksetähtajad ja maksetingimused? Kui ettevõttel on välja kujunenud erinevad hinnapoliitikad erinevate situatsioonide jaoks, siis tuleks need kõik ka turundusplaanis välja tuua. 4. 2. 1 Hinnastrateegiad
tarbijate struktuur ja hoiakud konkurentide struktuur, hoiakud ja kvaliteet ettekujutused hinnast Enne täpsema hinnastruktuuri juurde asumist tuleb uurida ja kirja panna: Milline on tarbijate ettekujutus õiglasest hinnast? Milline on ülempiir, millest rohkem ei maksta? Muud hinnapiirangud? Milline on turul olevate konkureerivate analoogtoodete keskmine hind? Milline võib olla tulevikuhind? Kas tarbija on hinnatundlik või ei? Milline on nõudlus? On see elastne või mitteelastne? Samuti tuleks antud peatükis kirjeldada, kuidas toimib firma hinnakujundussüsteem? Kuidas jälgitakse turuhindu? Kuidas tehakse allahindlusi? Millised on maksetähtajad ja maksetingimused? Kui ettevõttel on välja kujunenud erinevad hinnapoliitikad erinevate situatsioonide jaoks, siis tuleks need kõik ka turundusplaanis välja tuua. 4. 2. 1 Hinnastrateegiad Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused:
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
toodet või teenust pakkuva firma klientidel sageli raske rahulolu uuringute raames negatiivset vastust anda. Selle tulemusena satuvad nende rahulolu puutuvad vastused tüüpiliselt viiepallilise skaala ülemisse otsa oma rahulolu toote või teenusega määratletakse näiteks hinnetega 4 või 5. Põhiline dilemma lojaalsusküsimuses on see, kas lojaalsus on korduvost käitumuslik arvuliselt mõõdetav objektiivne suurus või sisalduvad lojaalsuses ka psühholoogilised ja sotsioloogilised aspektid. Käitumuslik korduvost võib olla aheldatuse või piiratud konkurentsi tulemus, seega võib olla tegemist pseudo-, võlts- või resignatiivse lojaalsusega või päris ehtsa lojaalsusega (Vijar). Nende eristamiseks ei piisa vaid käitumuslike näitajate analüüsimisest, vaid kaasata tuleb ka muud kriteeriumid. Üheks nendest on ka rahulolu mõõtmine. 1.4. Kliendirahulolu ja selle olulisus
.....................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia.....................................................................................................................11 Äriüksuse strateegia....................................................................................................................11 Funktsionaalsed strateegiad........................................................................................................12 Tegevusstrateegiad......................................................................................................................12 Strateegia kontrollimine ja hindamine........................................................................................12 Strateegia väljatöötamine ja täiustamine..............................................................
Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot).
Töötajatel lastakse lahendada probleeme, esitada ideid, aitab alluvatel kasutada ja arendada oma oskusi ja teadmisi. Inimese kognitiivne võimekus ja eluga rahulolu ja enesehinnang suurenevad. Töötajal piisavalt informatsiooni (protsesside, klientide, kvaliteedi...), vajalikud teadmised, omama võimu vastu võtta otsuseid, saama tulemuslikult tasustatud. Volitamine võib tekitada töötajate õigustatud ootusi üha suuremale võimule. Volitamine loob psühholoogilised lepped, mida on raske säilitada. 27. Organisatsioonilise õigluse vormid. Jaotusõiglus- samaväärne kohtlemine, aus tulemuste hindamine st, üheõiguslikkus. Juht on töötaja keskne ja arvestab nende vajadustega. Peegeldab organisatsiooni väärtusi. Protseduuriline- menetlusõiglus- kujundab töötajate hoiakuid, väärtusi ja käitumist, tagab reeglitest- normidest kinnipidamise , järjepidev järgimine. Normide ja reeglite
Roberto 1989; Kleine Weinreich 1999; Kotler, Philip, Roberto, Ned & Lee, Nancy 2002). Kui nn. hind on rahas väljenduv, siis peaks silmas pidama järgmisi aspekte: Kas sihtrühmal on võimalik sellist summat tasuda? Sotsiaalturunduse sihtrühmaks on sageli madala ja väga madala ostujõuga inimesed. Kuidas positsioneerib hind toote väärtust? Peab arvestama, et madal hind võib kujundada kahtlusi toote kvaliteedis. Kuidas ja kas saab hind kujundada nõudmist? Kui nõudlus on soovimatu või liiga suur (nt. tubakatooted, alkohol, ...), siis saab tarbimist vähendada hinna tõstmise läbi. Mitte-rahaline hind võib jaguneda kahte kategooriasse (Kotler, Roberto 1989): aja kulu (nt. ooteaeg, tegutsemiseks kuluv aeg – peatumine vöötraja ees ...) ja tajutud risk (nt. psüühiline risk noorel häbelikul inimesel kondoomi ostmisel, füüsiline risk vere loovutamisel). Aja kulule võib täpsuse huvides lisada ka sellega seotud energia kulu (nt.
5. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt
võimalik ellu viia, sest mitte kõiki majanduslikke muutujaid ei saa otseselt mõõta. Näiteks on ettevõtte tegevuse eesmärk kasumi maksimeerimine. Kasumi suurust on võimalik mõõta. Samal ajal on aga kodumajapidamiste eesmärgiks rahulolu maksimeerimine. Rahulolu mõõtmiseks aga täpne kriteerium puudub. Rahulolu saab muuta ainult kaudsete meetoditega. Majandusmudeleid võib väljendada verbaalselt, matemaatiliselt või graafiliselt. Kui me räägime, et hüvise nõudlus väljendab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis on meil tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega. Nõudlusmudelit võime me kirjeldada ka matemaatilist aparatuuri kasutades, võttes aluseks, et meil on tegemist kahe hulgaga : hind ja kogus, saame me funktsiooni x=f(p) (kus x on hüvise nõutav kogus ja p on hüvise hind). Majandusteoorias kasutatakse väga sageli ka graafilist
AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt
reeglite (seaduste) aluse. On olemas kaks viisi kindlaks määrata, mis on õige või vale, ja teha järeldusi: induktsioon ja deduktsioon. Induktsioon põhineb empiirilisel nähtusel, sellal kui deduktiivne rajaneb loogikal. Induktsiooniga teeme me üldistavaid järeldusi oma empiirilistest vaatlustest. See protsess kulgeb eeldusest järelduseni ja seda võib illustreerida järgmiselt: Eeldus: psühhiaatrid on leidnud, et patsientide psühholoogilised probleemid sõltuvad nende kogemustest lapsepõlves. Järeldus: Kõik psühholoogilised probleemid põhinevad lapsepõlve kogemustel. Oluline on märkida, et kunagi ei või olla 100% kindel induktiivsetes järeldustes, sest need põhinevad vaid mõnel empiirilisel vaatlusel. Mõnikord võivad valeks osutuda isegi järeldused, mis põhinevad sadadel vaatlustel. Deduktsiooni all mõistame seda, et me teeme järeldusi loogilise arutlusega. Sel juhul
"Indiviid" tähistab inimest kui bioloogilist nähtust. Inimkäitumise ja organisatsiooni vaheliste seoste seisukohalt võib nad koondada mõistesse "individuaalsed omadused", mis omakorda kujunevad füsioloogiliste ja psühholoogiliste omaduste toimel. Füsioloogiliste omaduste kujunemise aluseks on kesk- ja vegetatiivne närvisüsteem ning ainevahetus. Hoiakud, tajud, õppimine ja selle toimimine, isiksuseomadused, vajadused, tunded ja väärtused moodustavad psühholoogilised omadused. Individuaalsete omaduste tõttu annabki iga inimene situatsioonile oma tõlgenduse. Individuaalsete omaduste kogumit iseloomustatakse nn. TVVT lühendiga (ingl. KSAO- knowledge, skill, ability, and other personal characteristics required for good perefromance on a specific job)ii, mis ühendab teadmisi, vilumusi, vaimuandeid ja teisi omadusi. O R 1 2
tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio-
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
annaabi.ee 
