Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maitsetaimed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maitsetaim, liivatee, maitsetaimed, basiilik, meliss, liivateed, külvata, külvama, estragon, rosmariin, koriander, sugukonna, aivo, sidrun, karda, spinat, pistikutega, istutada, kahjurid, toitude, maitsestamise, ravimina, lavendel, majoraan, piparmünt, salvei, köömen, aedtilljuba meditsiinis teada. Melissi lehed on rikkad C-vitamiini poolest (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks Meliss ravimtaimena Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale lööb ta kiiresti pähe: tugeva annuse puhul toimib unerohuna, nõrga puhul aga maonärvide rahustajana. Usutakse, et meliss pikendab noorust ja hoiab ära lupjumist. Meliss on valuvaigisti, spasmide ärahoidja, seedimise soodustaja ning aitab gaasi-, koolika- ja menstruatsioonivalude puhul. Parandab mälutegevust ja migreeni. Ka südametegevust, hoides ära südamepekslemise ja tursed. Kõrgenenud vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Meliss toitudes Maitsetaimena kasutatakse kõigis toitudes, millele sobib sidrun, sest melissi lehtedel on sidruni lõhn ja maitse
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15
ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15
2. AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN ● Lad. Thymus vulgaris ● Lad. k. “thymus”, = hing Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. ● Lehed väikesed, lineaalsed, servad sissepoole käändunud. ● Õied lillad kuni roosad. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost – Liivateed on mainitud juba 5. saj eKr sumerlaste poolt. – Oli tuntud egiptlastel (kasutati balsameerimisel). – Rooma sõdurid kasutasid liivateevanne enne lahinguid jõusaamiseks. – Keskajal kuulus pühade taimede hulka, kasutati usurituaalidel. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti aprilli algul. – Seemned idanevad paremini valguse käes. – Taimed istutatakse avamaale mais. – Taimede vahekaugus 30 x 30 cm.
saaki 5-10 aastat järjest. - Rabarber, piparmünt, talisibul, spargel, mädarõigas Toiduks tarvitavate osade järgi jaotatakse: · Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat) · Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas) · Viliköögiviljad (tomat, kurk, paprika, kõrvits, melon) · Kaunviljad (hernes, uba) · Õisköögiviljad (Lillkapsas, spargelkapsas) · Mugulköögiviljad (kartul) · Sibulad · Maitsetaimed · Seened Kasvukoha järgi jaotatakse: · Avamaaköögiviljad · Katmikköögiviljad e. katmikkultuurid Kasvu mõjutavad välistegurid Aubiootilised tegurid Biootilised tegurid Soojus: · Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist · Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat · Madala temp. Korral võivad tõusmed hukkuda.
Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk,
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus......................
Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas,
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket
16] Klassikalisi ehk ehtsad vürtse, nagu nelk, pipar, kaneel, tarvitatakse ainult kuivatatult. Need säilivad üsna kaua, on kergesti transporditavad ja kasutatakse kogu maailmas. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see India vürtside puhul. Enamik ehtsaid vürtse on troopilise või lähistroopilise päritoluga. Kodumaistest vürtsidest kuuluvad siia köömned ja kadakamarjad, meil kohandatud liikidest koriander ja aniis. Kasutatavamad vürtsid: aniis, tähtaniis, kadakamari, ingver, kaneel, Cayenne'i pipar, kardemon, kurkum, köömen, nelk, pipar, vürts e piment e nelkpipar e vürtspipar, safran jne. [kalev.ee] Ürdid on aga jaheda või külma ilmastikuga maade rohttaimed, mida tihti kasvatatakse taimekasvandustes. Tooreid ürte peab hakkima, et nende maitse paremini esile tuleks. Tooreste ürtide maitse on mahedam kui kuivatatutel. Ürte peaks lisama toiduvalmistamise lõpus
vastuvõtlikkus jmt. Kolmandaks, seemnetega paljundades on taimed tervemad. Ka pikeerimisel valitakse alateadlikult tugevamad taimed välja. Lisaks veel ka emotsionaalne väärtus, mida seemnetega paljundamine pakub. Nii väikesed lapsed kui ka täiskasvanud aednikud jälgivad õhinal tärkavaid taimi. Ja muidugi on seemnetega paljundamine ka odavam sama hulga taimede ostmisest. (Teras,2006:8-10) Osa taimi saab kasvatada otsekülvist, teised tuleb enne külvata katmikalale ning hiljem istutada avamaale. 2.1. Seemnetega paljundamiseks vajalikud töövahendid Seemned külvatakse enamasti ridadesse puistates neid pakist või peost. Suuremate seemnetega tehakse täppiskülvi, kus seemned pannakse kindlate vahemaade tagant ükshaaval maha, näiteks herned ja oad. Väga väikeste seemnete puhul kasutatakse ka granuleerimist, mille puhul seemned on kaetud savitaolise massiga, mis võimaldab nende täppsikülvi. (Haynes et.al, 2005:169)
muutunud haigustele vastuvõtlikuks. 27.04.2016 Marje Kask 23 Seemnete ettevalmistamine külviks 2 Stratifitseerimine - seemnete hoidmine niiskes ja jahedas (sarnaselt looduslikele tingimustele) 1 kuust kuni 2 aastani. · Keldris, kaevikus vms 0-5 kraadi juures liiva ja turba segus (1:1). · 1 osa seemneid 3 osa substraati . · 1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, vajadusel lisada vett. · Idanenud seemned kohe külvata, oht et võivad kuivada. Kui ei saa külvata, siis külma panna. · Aeg stratifitseerimiseks : Mänd, kuusk, lehis 1 kuu temp. 1-2 kraadi Kirss, ploom, tatari vaher 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Tuhkpuu 2-3 kuud temp. 1-2 kraadi. Karvane viirpuu 19 kuud temp. 0-4 kraadi.
Toiduvalmistamisel pannakse terve vanillikaun hetkeks maitsestatavasse leemesse. Kasutamise järel kaun pestakse ja kuivatatakse. Sama kauna saab kautatada seni, kuni eraldub veel maitse- ja aroomiaineid. Kasutatakse magusate saiade täidistes, pirukates, vormiroogades, tortides, küpsistes ja teistes küpsetistes. Piimaga valmistatud šokolaadi- ja puuviljamagustoitudes. Kastmetes, kohvis, vahukoores, kreemides. Võib kasutada ka jookide, kompottide ja mooside maitsestamiseks. 1.6 Basiilik Basiilik on püstise varrega, mitmeharuline healõhnaline taim. Ta pärineb Aasiast ja Aafrikast ja teda tuntakse paarikümmet eri liiki. Peale tavalise basiiliku on saada mitmekülgse kasutusega väike- ja käharaleheline basiilik. Uued maitselt on kaneel- ja sidrunbasiilik. Maitseaineks kasutatakse peeni võrseid, lehti ja latvu. Basiilik sobib mitmetesse toitudesse. Parim on see värskena, kuid säilitab maitse ka kuivatatuna.
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4. Millised on kodumaised klassikalised vürtsid? Kadakamarjad, köömned ja aniis. 5. Mis on maitsetaimed? Võib kasutada kogu maapealset osa, mida nim. Maitseürdiks, kas värskelt või kuivatatult, mingit osa ürdist või taime maa-alust osa. 6. Loetle, milliseid maitsetaimi tunned? Basiilik, tüümian jne. 7. Mis on maitsesoolad? Too näiteid. On maitseainete segud sooaga. Nt: pitsamaitseaine, karri, kalamaitseaine jne. 8. Kuidas maitseaineid säilitatakse? Jahedas kuivas suletud kapis. 9. Millal toitu maitsestatakse? Lisatakse toidule, kas enne kuumtöötlemist, selle ajal või järel. 10
kasvu õigeaegselt või alustavad seda teist korda augustis, mõnikord isegi septembris. See võib viljapuule ohtlikuks saada, sest puitumata ja karastumata võrsed ei talu talvetingimusi, külmuvad ning kahjustravad sellega kogu puu kasvurütmi. Et noorte viljapuude kasvamist hilissuvel ära hoida, tuleb soodustada niiskuse auramistmullast noorte puude kasvupiirkonnas. Kui võraalused kaeti kevadel multšiga, tuleb see suve keskel kõrvaldada. Vihmasel suvel on soovitatav külvata noorte puude võrade alla kattekultuure, mis aitavad niiskust ära kasutada ja pidurdavad sellega viljapuude kasvu. Lämmastikuväetised tuleb anda varakevadel, mitte hiljem. Kosmeetiline hooldus Varakevadel tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada tüved ja võraharud korbast ja seente viljakehadest. Ravida ka koorehaavad. Õitsemisjärgselt tuleb lõigata kirsipuudel välja ja põletada kõik luuviljaliste mädanikust kahjustatud oksad
Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega. Viljaks on kerajas kupar. [10, 11] Müürililled on vähenõudlikud, kasvavad nii päikesepaistel kui ka varjus. Eelistavad niiskemat kergemat kivist mulda, varjus kasvavad ka kuivemal mullal. [11] Müürilillesid paljundatakse seemnetega või võsundeid jagades. Müürililled levivad ka isekülviteel ja võsundite abil. Seemneid võib külvata otse kasvukohale kivide vahele. [1] 1.2.3. Perekond pärdiklill (Mimulus) Lille ladinakeelne nimi "mime" tähendab tõlkes narri või klouni ja samuti ahvi. See tuleneb lille värvuse ja kuju pärast. Pärdiklill on üldnimetus väga mitmekesise vormi ja õitega taimedele. Täpilised sordid kannavad tihti ka tiigerlille nime. Pärdiklillede perekonda kuulub ligemale 180 liiki, mis peamiselt on looduslikult levinud Ameerika parasvöötmes. Esimesed pärdiklilled toodi
järgnevust suhteliselt hästi, ei soovitata teda samal kohal kasvatada rohkem kui kaks aastat järjest. Teadlikult ja pidevalt on vaja rakendada viljavaheldust, seda ka kõigi ülejäänute aiakultuuride osas. Kultuuride järjestus võiks aastate lõikes skemaatiliselt kirjas olla aiapäevikus. Eelkultuurid Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt pastinaak, petersell, seller, till, köömen jt.). Samuti ei ole soovitav porgandit külvata liblikõieliste kultuuride järgi, kuna need suurendavad säilitushaiguste (valgemädanik, baktermädanik) nakatumise ohtu. Eelviljaks sobivad kapsad, kartul, kurk. Varajased kartul, lill- ja peakapsas on paremad eelviljad kui nende kultuuride hilised sordid. Heaks eelviljaks on ka sibul ja porrulauk. Samal kohal ei tohiks porgandit kasvatada mitte enne 4... 6 aasta möödumist. (4) Maa, millele mina porgandiseemne külvan on eelkultuuriks olnud kartul, mis on tõstnud mulla
kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda. Seemned asetatakse lillepottidesse või kastidesse, kus on ühe kaaluosa seemnete kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või 6 põhjas. Enne seemnete kastidesse panekut tuleks neid kolm päeva leotada
-putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Külviaeg ja külvi järjekord Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad -Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras: 1. suvinisu 1. Hiline oder 2. varajane oder 2.keskvalmiv oder 3. kaer Muud asjad nagu taliteraviljal 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused
mis saabub 7-10 päeva pärast varajast külviaega. Hiline külviaeg - muld on 10 cm sügavusel soojenenud 10-12 0C. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad. Mida varajasem on kevad, seda pikem on optimaalne külviaeg. Optimaalsest hilisemal külvil alandab iga külviga hilinetud päev teravilja saagikust 50-100 kg/ha. Suviteraviljade külvi järjekord Esimeses järjekorras tuleb külvata: 1. suvinisu 2. varajane oder 3. kaer Teises järjekorras tuleb külvata: 1. hilised odrad 2. keskvalmivad odrad Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem. Liiga varasel külvil kahjustavad öökülmad tõusmeid. Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeglaselt ning nende hukkumise oht on suur.Parim aeg külviks on mai esimene nädal Suviteraviljade külv Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm
- agrobioloogiliselt põhjendatud s.o. kultuuride bioloogilistest iseärasustest tulenevat nõudlust keskkonnatingimuste suhtes Külvikord on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel. Külvikord on viljavaheldussüsteem, st ei ole mingi suvaline süsteem vaid süsteem on korra välja mõeldud ja järgnevatel aastatel ei pea hakkama välja mõtlema mida järgmisena külvata. Külvikord ja selles viljeldavate kultuuirde valik määratakse majapidamise suuruse, tootmissuuna ja keskkonnatingimustega. Külvikorda kavandades tulleb põhjalikult läbi mõelda oma ettevõtte olukord. - hinnata tuleb muldade omadusi (vastavalt sellele tuleks paika panna tootmissuund ja sealt edasi külvikultuurid) - millist orgaanilist väetist on kasutada (kui on näiteks olemas loomasõnnikut siis saaks edukalt
istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist. Istutusauk peaks olema suurusega 0,5*0,5 meetrit, kuhu pannakse segu liivast, kõdusõnnikust ja mättamullast, lisatakse ka 20-30 grammi kompleksväetisi. Peale istutamist kastetakse rikkalikult ning multsitakse. Järgmise aasta varakevadel tuleks külvata juba lumele 100-150 grammi täisväetist, mis koos lumesulaveega imbub pinnasesse (Seemnemaailm). Talvine hooldus Kasvukoha valimisel peaks vaatama, et koht oleks päikesepaisteline ja külmade põhjatuulte eest varjatud (Laansoo 2010). Põhjatuulte eest varjatud koht on soovitatav, kuna kuigi öeldakse, et varjane veigela on külmakindlam, kui kaunis veigela, ei ole siiski külmumisoht välistatud. Seetõttu oleks soovitatav kasutada talvekatet, eriti nooremate taime puhul
lahustumatuid toitaineid lahustuvateks. Kõige rohkem on ensüüme linnastes. Vesi on tähtis komponent teras.Mehhaanilise vee sisaldus teras on muutuv ja me saame seda muuta.Terade mass, mille veesisaldus on rohkem kui 14 %, soojeneb ehk isekuumenemine.See on soodne seentele.Kõigi teraviljade puhul pole säilitamisniiskus ühesugune. 14)Teraviljade õisikud, nende ehitus. Õisik ehk pähik koosneb 5-8 õiest. Õie joonis eespool. 15)Teraviljade kasvu ja arengufaasid. Peame külvama puhkeseisundis terad.Idanemiseks on vaja piisaval hulgal vett-toitainete lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku.I rühma teraviljadel on idanemiseks 50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem. Idanemine-algab piisavalt madalal temp 1-2C juures. Meie teravili tärkab 6-7 päevaga.Idanemine toimub aeglaselt.Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus.Idanemisel toimuvad seemnes bioloogilised ja füsioloogilised protsessid
Vesi on tähtis komponent teras.Mehhaanilise vee sisaldus teras on muutuv ja me saame seda muuta.Terade mass, mille veesisaldus on rohkem kui 14 %, soojeneb ehk isekuumenemine.See on soodne seentele.Kõigi teraviljade puhul pole säilitamisniiskus ühesugune. 14)Teraviljade õisikud, nende ehitus. Õisik ehk pähik koosneb 5-8 õiest. Õie joonis eespool. 15)Teraviljade kasvu ja arengufaasid. Peame külvama puhkeseisundis terad.Idanemiseks on vaja piisaval hulgal vett- toitainete lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku.I rühma teraviljadel on idanemiseks 50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem. Idanemine-algab piisavalt madalal temp 1-2C juures. Meie teravili tärkab 6-7 päevaga.Idanemine toimub aeglaselt.Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus.Idanemisel toimuvad seemnes bioloogilised
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
kaupa lubatud tarbijale pakkuda ja müüa juhul, kui see on ohutu elule, tervisele ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest, näiteks hallitanud maasikad, konservid. Erandiks on munad, mis kannavad küll «parim enne» märgistust, kuid pärast tähtaja möödumist ei või neid müüa mingil tingimusel. Iseloomusta Eestis kasvatatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine Peakapsas, nuikapsas. Nimeta viis maitsetaime ehk ürti, nende kasutamine Basiilik-Kasutamine. Loomulikult sobitub basiilik kõige paremini tomati ja küüslaguga. Kasutatakse pasta, salati, munade, juustu, kala, mereandide ning linnu- ja sealiha maitsestamiseks. Ideaalne kasutamiseks õlikastmetes. Aedtill-Kasutamine. Selle maitsetaime seemned sobivad hästi äädika- ja õlikastmete, suppide ja kastmete maitsestamiseks. Asendamatu maitseaine marinaadidele. Koriander-Kasutamine. Koriandrilehti kasutatakse salatites, suppides ja kastmetes. Nagu
põõsal jaotuma ühtlaselt, tuleks vältida ainult välimiste okste kärpimist. Lõigatakse kõige alumise väljapoole suunatud punga pealt. (Bakker) 4.3.4. Paljundamine Suure läätspuu juurestik on hästi arenenud, plastiline. Antud taime külvatakse järgmiselt: idanemise kiirendamiseks leotatakse seemneid 5 6 tundi vees. Seemned idanevad edukalt temperatuuril mitte alla 25C, ilma stratifitseerimata idanevad aprillis mais külvatud seemned 20 30 päevaga. Võib külvata ka suvel, aga äsjakorjatud seemneid. Hilissügisesed külvid õnnestuvad vaid kergetel muldadel. Seemneid võib stratifitseerida 1 5C juures 12 40 ööpäeva, edasi temperatuuri tõstetakse kuni 10C (1 nädalaks), aga pärast 25C (tõuseb idanemisenergia). Edasine hooldus seisneb kobestamises ja väetamises. Taime istutatakse 40 60 cm vahega. (Seemnemaailm) 4.4. Cornus alba Siberi kontpuu 4.4.1. Kirjeldus
munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Pipart raputatakse ainult munarebule kuna Vältida tuleb soola raputamist munakollasele kuna see teeb pinna täpiliseks. Lisandiks sobib praetud peekon, sibul, praetud kartul või lihasaadused, köögiviljad. Härjasilmale võib raputada ka maitserohelist (till, basiilik, tüümian, petersell) Härjasilma võib serveerida ka praetud liharoogade kõrvale. · Munapuder Munaputru võib valmistada nii vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või vormis, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet ning valatakse peale munamass (3 osa muna, 1 osa piima või koort) Alguses lükatakse munamass äärtelt keskele, et küpsemata
Ülekaalus on alati punaneristik, sest siin on parasvöötme mullad. Ristiku ja kõrreliste puhul on ökonoomseks kasutamiseks kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse veel küllaltki ristikuid ja mis tagavad mullaviljakuse tõusu. Püsivalt võib kasutada ka ... siin peab olema püsivam liblikõieline taim. Kui kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril. Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku vabastada kattevilja alt varem. Otstarbekas on kattevili koristada haljassöödaks, siloks või viliseks tervik koristusena, (viliseks koristatakse vili siis, kui terad on piimvaha küpsusespe, meenutab silo kuid on teradega), tulemuseks saadud sööt on hästi tervislik. Kattevilja teraks kasvatamisel koristada taimik 15-20
paremini omastab toitaineid. Kaer pikapäeva taim. Isetolmleja, koristusküpsuseni 85-100 päeva. Kaera terade valmimine ebaühtlane, varisevad kergemini. Suvinisu Pärist steppidelt, soojad ja päikese paistelised viljakad mullad. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tõusmed taluvad 7-11 kraadist külma. Jahe kevad soodustab võrsemist. Nõudlik kultuur. Kasvuaeg 90- 110 päeva. Agrotehnikast Kasvatamisel lähtuda nõudlikusest- nisu, oder, kaer, segavili. Kevadel külvata esimesel võimalusel ja siis vähem kahjustusi kahjurite poolt. Valmib suvelõpus. Külv peab üigeaegselt, ühtlane külvisügavus, read sirgjonelised. Kaera läheb künniks vähem, Taliteraviljad Talirukis ja talinisu. Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub ainult 20 kraadi.
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinim
Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Õigel ajal põllule Kõik kevadel külvatavad teraviljad, eriti suvinisu, kaer ja varajane oder tuleb külvata optimaalsel ajal tasaseks haritud põllule, mille muld on niiske ja kobe. Suviteraviljade külvieelset mullaharimist tuleb seetõttu alustada kevadel võimalikult vara, kohe pärast mulla tahenemist. Tüüpilisemaks veaks mullaharimisel ongi põlluleminekuga hilinemine. Põld on harimisküps, kui muld ei kleepu enam traktorirataste ja harimisriistade külge. Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv ja saviliivmullad. Keskmise raskusega muldade korral (kerged ja keskmised liivsavid) saabub
annaabi.ee 
